Tere!

Sai käidud 2006 aasta alguses Vares Reisidega(VR) Tais. Asi oli nagu alguses kahtlane. Hind konkurentide omast mitu tuhat odava. Lennureis läbi Riia ja Tashkendi. Kontor selline 15 ruutmeetrit, mis otsast-otsani asju täis.

NB!Kirja mõte on kirja lõpus(ehk, siis mis oli halvasti)

Aga ära me ju seal käisime. Mõningad asjad, mis jätsid soovida. Nimelt esimene kõige rohkem närvidele käiv asi oli giid. Meid saatis antud reisil härra V. Põhimõtteliselt oli tema ka reisija ja giidi tööd tegi n.ö kõrval. Vähemalt mulle tundus nii. Tegemist on siis VR'de omaniku poja või kellegi seesugusega. Kohalikul tasandil oli info ekskursioonide jms suhtes enam-vähem. Aga ega midagi erilist rohkem ei olnud ka. Tundus, et n.ö. giid on antud ekskursioonid mõned korrad läbi käinud ja ega ta erilist muud nagu ei teagi. No võib-olla luges meile veel bussis mõne fakti paberi pealt maha, aga see selleks. Ühesõnaga giidi peale lootma jääda ei tasuks. Saad giidi käest küll kõik ekskursioonid tellida jms. aga sel juhul on teenindus vene keeles, kuna VRd teevad koostööd kohalike vene grupp juhendavate kohalike giididega. Näid kus olime seltskonnaga ära eksinud ja soovisime taksot tellida, siis helistasin giidile, kurtsin muret, et olen kuskil Pattaya's aga tahaks tagasi hotelli juurde ja kiirdtee on siin samas ja taksosid ei liigu. Et oleks mõnda takso numbrit vaja olnud. Seda giidil anda ei olnud mulle. Samas oli ka reisikaaslastel olnud mõningaid muresid millega giidi poole pöörduti ja vastuseks tuli see, et ,,Meil pole enne sellist olukord/juhtumit olnu." Ja siis peale sellist lauset peab ise hakkama saama. Tegelikult oli kogu meie reisiseltskond suhteliselt iseseisvad, et saadi ise hakkama kõigega. Enamus said enne poolt reisi aru, et tuleb lihtsalt ise hakkama saada.

Lennureis Lennukid on tegelikult OK. Süüa sai normaalselt ja klienditeenindajad olid ka sõbralikud. Ainuke jama on ikkagi see vahemaandumine, kus on ikka tegemist veel vääga vana vene ajaga. Algul transporditi meid mingisse vanasse lennujaama, kus puudusid igasugused mugavused. Kohalik kohvik/baar võttis vast eurosid ja dollareid ning neid sama kursiga. Tagasi neil eriti raha anda ei olnud, seega pidi omal olema suhteliselt täpne raha. Kohvi ja tee olid 1$/€ ; pelmeenid puljongis sai vist 3´e $/€ eest ja midagi oli vist veel menüüs. Seal n.ö kohvikus võis vabalt oma jookidega ringi käia. Keegi midagi ütlema ei tulnud. Veel oli seal üks tore nooremapoolne blond naine, kes käis iga uue lennu väljudes kogu lennujaama läbi ja küsis ega keegi antud sihtkohta ei lenda. Lennuki mõne(1-2) tunnine hilinemine on suhteliselt tavaline.

Kohal Bangkok'i jõudsime kohaliku aja järgi teisipäeva hommikuks. Siis oli passikontroll, koos pildistamisega. Kohvrid kätte ja bussipeale. Buss viis ilusti hotelli, mis oli suhteliselt hea koha peal. Meie elasime First Hotell'is. Muidu päris OK. Teisel päeval avastasid aga ühed reisikaaslased oma voodist lutikad. Neil vahetati tuba küll välja, aga paanika oli kogu grupis, kes oma toad kõik läbi vaatasid. Hotelli 2. korrusel oli üks ja 7. korrusel teine bassein. 7. korruse bassein jäi hotelli uude ossa. Seal oli võimalik päeval ka päikest võtta, 2. korruse bassein jäi aga päikese varju. Bangkok'is olid mõned ekskursioonid ja need ka omal valikul. Ekskursioonidest pikemalt ei kurjuta, eks neid on valikus päris palju ja tuleb vaadata, mis huvi pakuks. Kahe nädalase reisi korral (neist 2päeva Bangkok'is )on mõte siis kas ainult ekskursioone võtta või päikest võtta kahte korraga ERITI ei jõua. Bangkok'is soovitan klubihuvilistel ennast lasta viia sellisesse klubisse nagu Hollywood. Selle klubi ümber ehk samas kvartalis on umbes 10 erinevat klubi veel, et seal saab päris parajalt aega veeta. NB! Seal ei müüd klubis sees kanget alkot. Nimelt ostes pileti (400 bahti (130.-)) saab selle eest klubis sees juua. Tavaliselt on selleks kas kaks õlut, breezerit või mõnda muud sarnast jooki. Aga kui minna suurema grupiga näiteks 5 inimest, siis on selle 2000 sissepääsu maksu eest valida kaas mõni kangem jook. Mõni viski, brändi või midagi kolmandat. Igatahes kahtlane süsteem. Klubid ei ole taolised nagu Eestis. Seal inimesed lihtsalt veedavad aega ja vähesed n.ö teevad möllu ja tantsivad. Enmus istuvad oma joogi taga ja jälgivad show'd(tavaliselt on igas klubis ja mingisugune õhtune etteaste). Kellel huvi soovitan ära käia!

Peale Bangkok'i on mõne tunnine bussisõit Pattaya'sse,kus veedetakse peamine aeg. Hotelli nimi, kus peatusime oli Welcome Jomtien. Rannani hotellist umbes 300-400m. Hotell muidu ise suht ok. Ise sattusin äärmisse tuppa, mis tähendab 3 ruutmeetrise rõdu asemel 23 ruutmeetrist rõdu ja vaip-katte asemel parketti. Rand, mis hotelli lähedal oli on suht ok. Kõige hullem ei olegi täitsa kannatas ujuda. Samas on kõige mugavam jääda hotelli basseini äärde päikest võtma. See ei maksa midagi ja hea rahulik keegi ei tülita sind. Nimelt käib rannas usin äri-tegevus, kus müüakse kõikke. Ja kui sa oled veel parajalt valge nahaga, mis reedab, et oled alles tulnud, siis on nad eriti agarad. Hiljem, kui juba tiba tõmmum oled nad enam nii palju peale ei tüki. Rannas peab lamamis tooli kasutamise eest maksma 20 bahti, mis on siis alla 7.-

Pattayas on ka võimalik võtta päris palju erinevadi ekskursioone. Samas võib ka omal käel ringi rännata lähedal olevatele saartele jms. Väga ilus ja suhteliselt lähedal oli Koh Larn, mis oli hotelli rannast paista. Sinna viis mingi praami mille hind oli jälle 20bahti inimene ja sama raha eest tagasi. Seal on vesi ilus sinine ja paistab läbi. Samas on võimalik rentida ka era-kaater ja sellega kohe vastavasse randa sõita. See lõbu läheb kuskil 2500-3000 kohalikku maksma ehk 800-1000.- Samas on kindlasti võimalik ka hinda veel rohkem alla tingida. Tais on kõik hinnad tingitavad - see jätke meelde. Kunagi ei tasu/tohi midagi osta selle hinnaga, mille ütleb sulle müüja. See hind on mõeldud rikastele vene uusrikastele, kui kaupled on võimalik täitsa normaalse hinna eest asju osta(mitte, et ka müüja algul küsitav hind kroonidesse ümber arvestatuna normaalne ei oleks, aga lihtsalt.. on võimalik tingida).

Internet on seal hästi kätte saadav. Ehk kodustega on võimalik sidet pidada neti teel. Tavaliselt on minuti hind, mis on 1 baht/min. ehk umbes 30 senti minut.

Kõige suurem shopping käib ööturgudel. Põhi ööturg on avatud nädala lõpus, siis on seal ikka väga kõva melu ja osta on niiiii palju. Samas on võimalik osta näiteks koju suveniiriks t-särk jms ka sellisest kohast nagu Lotus, see kuulub euroopaski tuntud Tesco kaubandusketti.

Ok aga nüüd siis point miks ma selle kirja kirjutasin. Nimelt tagasilennul, kui toimus kottide ära andmine ja check-in, siis tehti selline asi, mida näen esimest korda, nimelt lisati kogupagasile ka käsipagas ja kõik kaaluti koos. Nimelt on pileti peal kirjas, et inimese kohta võib olla 20 kilo pagasit + on pileti taga olevatesse paberitesse lisatud, et käsipagas võib olla 5 kilo. Need lennujaama töötajad aga seda ei aksepteerinud. Kui olime perega kotid peale pannud oli kogusumma 102 kilo. Normaal-reeglite järgi oleks see olnud et 2 kilo ülekaalu. Ja sellise ülekaalu peale ei tehtagi eriti välja, kuid kohalik lennujaamatöötaja kes kotte kaalu peale pani ütles et üle on 20 kilo. Ja siis hakkati nõudma selle 20 ÜLE-kilo eest meie käest raha. 200 bahti kilo pealt ehk 4000bahti, mis siis eesti rahas on kuskil 1300.-. Täielik absurdsus oli aga see, kui see sama tollitöötaja ütles, et Ok teen teile eri hinna 2000(Special discount for you (harjuga ära, seda kuuleb seal iga müüja käest)). Selle arvutuse oli ta teinud käsipagasile kleebitavate siltide peale, ehk asi oli VÄGA-MUST. Ei mingit ametlikku asjaajamist, lihtsalt et te peate meile maksma selle summa, enne ei saa te kuhugi minna. Asja kogu point oli selle, et passid olid ühe noor neiu käes kes oli mestis selle n.ö kottide kaalu peale panijaga(Siit soovitus - ärge andke oma passe kellegi kätte, andke need ise check-in'i ja vaadake et need teie kätte tagasi tulevad). Meil oli kaasa ostetud puuvilja korv ning ütlesime tädile, et jätame siis selle maha,aga raha me ei maksa. Tädi muidugi vastu, et ei-ei-ei.. makske ära enne ei lähe te kuhugi. Nagu aru oli saada taheti meile lihtsalt kotti pähe tõmmata ja tädi tahtis lisa-raha teenida. Kuidagi õnnestus meil passid kätte saada tema käest ja hakkasime perega "riigist välja sõidu maksu" putka juurde liikuma... sama tädi aga rippus meil ikka veel kaelas ja proovis meid takistada edasi liikumast,et me ikka peame talle maksma. Isegi nii ülbed olid, et küsisid rahakotti näidata, et palju seal raha on. Kuidagi saime selle väljasõidu maksu ära maksta ning liikusime edasi passikontrolli(sama tädi ikka kannul). Mina jõudsin esimesena passikontolli, kuid see sama raha-nõudja ütles midagi mind kontrollima pidanud tollitöötajale, kes selle peale lihtsalt minema jalutas. Ootasin siis 10min. Tollitöötaja tuli tagasi, kuid passi ikka ei kontrollinud. Vahepeal olid see rahasissenõudja jõudnud tagasi tulla ja nõudis nüüd meie Boarding-kaarte ehk neid millega me lennukisse saame... saatsime ta pikalt.. Läks natukene veel aega mööda ja tuli see sama rahanõudja ja ütles midagi tollitädile ning mu pass läbis kontolli. Hiljem saime teada, et peale meid oli veel üks perekond kellel oli samuti üle-kilod. Meid hoiti passikontolli-järjekorras nii kaua kuni lennujaama-töötajad olid selle viimaseks jäänud paarikese käest raha välja pressinud. Kokku maksid nad 38$ +veel kohalikku raha. Ühesõnaga paras p*rno. Õde, kellele see oli esimene lennureis sai sellisest asjaajamisest suhteliselt halvasti aru ja isegi väikese šhoki.No ja siis nagu tavaliselt lükkus lend veel edasi kah, kuid ainult 1.5h võrra. :)

Sellega ei olnud veel seiklused läbi. Oli veel ees vahemaandumine Tashkendis. Lennuki pealt maha minekuks kulus kuskil 30 min. kuna bussid ei saanud lennukile piisavalt lähedale niivõrd paksu lume tõttu. Seega pidime läbi lume bussi kõndima. Ok see selleks. Siis viidi meid sellesse samasse uberikku lennujaama. Kus kõigepealt tuli teha check-in, siis tuli näidata oma passi ühes teises "toa" nurgas olevale tädile ja kui antud toast tahtis välja minna siis vaatas veel üks lennujaama töötaja passi ja pileti üle. Nii siis sai pinkide peale pikali visata või kohvikusse pelmeene sööma minna (kohvik tehti 30 min. peale lennu saabumist lahti, kell oli kuskil 2 öösel). Mõned juba sättisid ennast magama, kui järsku pidid kõik Riiga sõitvad reisijad alumisele korrusele kogunema. Uuesti oli minek bussi peale. Bussiga sõitsime nurga taha, kus oli täitsa tutikas Euro-lennujaam. Tulime bussipealt maha. Jälle hane-ritta. Üks tädi pani meie piletitele allkirja peale( ehk siis 4.'jas kord kontrolliti pileteid). Nii siis lasti meid kuhugi mööd trepp ülemisele korrusele. Ja oh imet jälle passi ja piletite kontoll (5's kord), seekord lisandus veel metalli-dedektorist läbi minek. peale seda oli üks kohvik ja mingi kauplus. Passisime seal ühe tunnikese või vähem ja saime lennukile. Ja ega lennukile ka ilma saa, kui peab oma pileti andma. Lõpp-kokkuvõttes kontrolliti igatüht 6 korda üle. Täiesti absurd. Ja et meie perekonnal ikka üldse ei vedanud, siis Riias saime kätte 2 kohvrit, mis olid terved ja 2 kohvrit, mis olid katki. Ühes oli umbes selline rusika suurune mõlk-auk ja teisel kohvril oli ära kaotatud üks sang ja kohvri järele vedamise sang oli samuti puruks. Kirjutasin siis kahjunõuda ja täitsime mingisuguseid blankette. Esitasime kahjunõude. 3 nädalat on varsti möödunud ja meile ei ole veel midagi hüvitatud lennufirma poolt. Aga nagu öeldakse lootus sureb viimasena.

Igatahes. Tegemist on sellise reisiga, et võib väga hästi minna ja võib natukene halvemini minna. Tuleb lihtsalt järgida reegleid. Kannatada natukene n.ö. solgutamist (vahemaandumine ja mitemekordsed kontrollid), siis pole reisi häda midagi. Samas. kes ei taha mingite ekstreemsustega tegeleda, siis mõni tuhat juurde maksta ja sõita näiteks Finnair'ga oleks ka hea variant. Juba närvikulu on see, mis selle mõne tuhande juurde maksmisel on palju väiksem.

Edukat reisimist Vares Reisidega. A.T. Lõuna-Eesti