Meil olid piletid Küprosele 19.03.-26.03.
17.03 saime Ryanairilt teate, et meie tagasilend on tühistatud ja saame soovi korral refundi.
Tagasimakse taotluse tegemine oli tõesti väga keeruline, äpi kaudu andis errorit ja kui selle vormi kaudu tegin, sìis oli vastus, et booking-number ei ole õige. Proovisin uuesti ja uuesti ja lõpuks teisel päeval läks läbi.
Kui lugesin Ryanairi FB lehel kommentaare, siis tundub, et olin õnnega koos, et üleüldse sain taotluse saadetud (inimesed kirjutavad seal, et on proovinud päevi ja päevi ja ei õnnestu).
Nüüd paar päeva tagasi sain neilt kirja, et vabandavad ja tagasimakse võtab aega kuna palju tühistatud lende.
Rivo300 - eks ned vaated tee ääres ole ikka samad. Ja eks see tee sinna ikka enam-vähem sama teed pidi kulgeb (ei mäleta enam, et kuidas täpselt me sinna läksime, aga teekonna lõpuosa on kindlasti sama). Aga kui teil on soov kuru läbi jalutada, siis muidugi minge. Mina pakkusin variandi neile, kes autoga sinna kanti satuvad ja kuru läbida ei plaani.
Selle raja nime ei mäleta, aga seal siltidel mingi nimi kirjas oli küll. Ilmselt kirjeldasin seda ennem liiga värvikalt, aga nii hull see nüüd ka ei ole. Kui on ikka kinnine jalanõu, siis peaks hakkama saama küll (meie olime mitte väga mugavate sandaalidega). Tõenäoliselt on abiks ka matkakepid - väga paljud matkad, kes vastu tulid, kasutadid neid (ise tundsin ka, et ilmselt oleksid need abiks olnud). Lumi aga oli sellel ajal (mais) ikka üksikute laikudena kõrgetes tippudes ja sinna ilmselt ükski matkarada ei lähe)
Küsid küll turgude ja linna kohta, aga panen kirja ka oma paremad elamused seal kandis. Käisime eelmine aasta mais ja Samaria kuru oli juba avatud. Meil oli võetud kogu reisi ajaks auto ja seetõttu otsest plaani Samaaria kurusse matkama minna ei olnud (me pole ka eriti suured matkamehed). Ühel päeval aga sattusime autoga sinna kantii ja sõitsime nn kuru algusesse. Juba tee sinna oli ilus - apelsiinisalud, mäed, võrratud vaated - aga ka sealt alguspunktist läks üks väike rada üles mäkke (raja algusest veidi kõrgemal on taverna ja see rada algab praktiliselt selle taverna ukse juurest). Siltidel oli, et u 1'5h pärast jõuab allikale ja u 2h pärast jõuab mingisse tippu. Rada oli minu jaoks hullult kitsas ja asetses järsul mäekaldal. Ja ka jalanõud polnud kõige sobivamad ning seetõttu väga kõrgele ja kaugele me ei läinud. Olime seal ka suhteliselt hilja pärastlõunal ning ka seetõttu väga kaugele ei plaaninud minna. Inimesi oli aga rajal päris palju, pidevalt tuli vastu küll tõsisemaid kui ka vähem tõsisemaid matkajaid. Ja vaated olid võrratud - täielik vaikus, veel lumised mäed, kitsed mäenõlvadel oma kellukeste kulinaga ... Ehk, et täiesti soovitan.
Kui plaanite auto võtta ja soovite teravaid elamusi (kitsad, järsud ja väga viletsas korras mägiteed - see-eest aga võrratud vaated) siis soovitan sõita lõunakaldale enam-vähem otse Rethymnost alla (Rethymnost sõitke veidi Hania poole ja tuleb üks suurem ristmik ( näitab Atsipopoulo peale) ning siis hoidke Asi Gonia peale. Sealt edasi Kallikratsisesse, sealt edasi Improsesse ja sealt juba alla lõunakaldale. Meil oli see reis kohe puhkuse teisel päeval ja see võttis mult mägede isu kohe päris mitmeks päevaks :) Juhised selleks tripiks saime Novatoursi kiidilt - selle eest suured tänud talle :)
Eelmine kevad sai nendega sõidetud Kreetale. Mina, kui keskmiselt pikem naisterahvas (175 ja lisaks keskmiselt pikemad jalad), ei mahtunud väga hästi pingivahesse ära. Istmevahe oli nii kitsas, et isegi seljakott ei mahtunud vahelt läbi (rääkimata sellest, et oleks saanud istuda jalad otse). Õnneks eesistuja ei lasknud enda istet alla, muidu ei oska ette kujutadagi, et mis tunne või emotsioonid oleksid sellest lennureisist kujunenud.
Võib-olla ei oleks osanud selle üle väga nurisedagi (ikkagi nn odavlennufirma), aga kuu tagasi sai sõidetud Finnairiga Londonisse ja sellel lennul oli "ülemäärast ruumi" lausa 10cm.
Kõik muu aga oli nii, nagu ikka, midagi ei oska neile ette heita. Lend väljus õigeaegselt, sõit oli sujuv ja samuti ei tunnetanud ka mingeid ohuolukordi.
Käisime Kreetal selle aasta mais ja auto oli meil võetud kogu reisi ajaks (7 päeva). Autot me ette ei broneerinud, vaid kohale jõudes jalutasime paar rendifirmat läbi ja ühest siis auto võtsimegi. Valisime kõige odavama hinnaklassi auto (Citroen C1) ja hind nädalaks oli 150€. Sisaldas kõiki kindlustusi ja omavastutus oli 0. Algul pelgasime, et kas äkki jääb see auto mägedes nõrgaks, aga kuna sõitsime siiski ainult mööda asfalteeritud teid, siis vedas meid kahte kenasti ära. Bensiin maksis saarel sõltuvalt asukohast 1,6-1,8€ ja bensiinijaamu on saarel piisava tihedusega.
Lasteistme kohta ei oska öelda, kuna omal vaja ei olnud.
Parkimisega on nii nagu ikka - on tasulisi parklaid, on tasuta parklaid. Aga vastavad märgid on igal pool väljas ja meie leidsime alati ka tasuta parkimise koha.
Mäed - arvan, et kui sul on piisav autojuhtimise kogemus, siis tasub ikka mägedesse minna. Kui kardad, et närvid ei pea vastu, siis ära igaks juhuks väiksematele teedele mine, sõida suurematel teedel. Ka seal on ilusaid vaateid ja kohti.
Ei oska öelda, et kas seal on oktoobris kõige tuulisem, aga Heraklion ei asu kindlasti kõige kitsama koha peal. Ise oleme käinud seal saarel kas juunis või mais ja oleme olnud nii saare ida- kui ka lääne osas. Ja tuuline on olnud pea alati. Aga seda, et ilm on oktoobris juba siiski loterii, seda saan kinnitada oma tuttavate kogemuste põhjal - olenevalt aastast on olnud väga ilusaid ja sooje päikselisi päevi, kui ka jahedaid (nii umbes 15-16 kraadi) ja vihmaseid päevi. Ehk, et ei saa ilma suhtes väga kindel olla. Näiteks see ülikuulus Eleafonisi rand ( vabandust, kui kirjutasin valesti) on olnud ülituuline meie kõigi kolme puhkusereisi korral. Ja sama olen kuulnud ka tuttavate käest. Ehk, et kui soovid vaid seda randa vaatama minna, siis on ok, aga kui plaanid seal veeta päeva rannas, siis parem ära tee seda.
Oleneb muidugi ka, et mis sa oma puhkusega teha plaanid, aga kui on plaanis lihtsalt saarega tutvuda, siis ei sega ka vihm.