Ühinen urmoo uudishimuga. Pole siin kuude kaupa kolanud ja lootsin, et tänaseks on ometi midagi paremuse poole pööranud, aga siiski mitte:((((( Näeksin hea meelega, et trip siinsamas endale pangede kaupa tuhka pähe raputaks, vanade heade sõprade ees suurelt ja punaselt vabandaks ja lõpuks ütleks selga sõnaga, kas ja millal oleks mõistlik vanas headuses tripi taas külastada.
Eks see ole tehnika arengu võlu ja valu, mis siin näha on. Mina, poolpime vanatädi, bussis ühe jala peal seistes netis ei surfi. Istun ikka kodus mugaval toolil suur arvutiekraan ees. Vanasti oli Tripi foorum konkreetselt ja kompaktselt ekraanil, nüüd laiutab enamusel ekraanist vaid tühjus. Iseenesest pole mul uuenduste vastu midagi, kui need mõistlikud tunduvad, aga siinselt lehelt ootaks siiski rohkem asjalikkust ja konkreetsust. See pole siin ju tiinerite lehekülg, kus tuled ja viled esmatähtsad. Matka-ja reisisellid otsivad siit kiiret ja asjalikku teavet ootamata, et see info diskopallina vikerkaarevärvides vilguks. Tegelikult oleks võinud juba varem teema üles võtta ja küsida, mida ja kuidas oodatakse ning endapoolseid tulevikuvisioone tutvustada. Kahju lemmiksaidist!
Kaheksas küsimus oli Eesti Õhu kohta ja vastus lihtsalt vahele jäänud. Ka mina hankisin oma teadmisi volcanodiscovery lehelt ja leidsin Jaapani kohta sellise lause: Japan has over 100 active volcanoes, more than almost any other country and accounts alone for about 10 % of all active volcanoes in the world... Samas Indoneesia kohta: Indonesia leads the world in many volcano statistics. It has the largest number of historically active volcanoes (76), its total of 1,171 dated eruptions is only narrowly exceeded by Japan's 1,274, although not much is know about the volcanic activity in the time before European colonialists arrived from the 15th century on. Ma pole küll inglise filoloog, aga mulle jääb siit mulje, et praegu on aktiivseid vulkaane Jaapanis rohkem. Eks muidugi on ka teisi teabeallikaid ja küllap see aktiivseks-mitteaktiivseks olemine on ajas muutuv suurus ka.
Just nagu mees80 räägib, ongi kõige kindlam variant õppida ära kohalikus keeles politseiga ähvardamine ja veel paar sajatust peale. Inglise keeles politseiga hirmutamine ei pruugi alati mõjuda, sest sulid teavad väga hästi kui umbkeelsed kohalikud politseinikud olla võivad. Kui pätile jääb mulje, et võid turistina politseiga vabalt suhelda, teevad ruttu sääred.
Minu 8 aasta taguse reisi memuaarid: Koopaid on 20 km ja asuvad need kolmel tasandil. Rahvale ilma eritellimuseta näidatakse viit kilomeetrit, millest algul 2 km sõidetakse rongiga, siis 1 km jalutuskäik ja jälle 2 km rongiga, kokku 1,5 tundi. Kordamiseks asi, mis ikka ja jälle segi läheb: stalaktiidid ripuvad laest, stalagmiidid kasvavad põrandast ja kokku kasvanult on need stalagnaadid. Koobaste olemasolu teati küll ka varem, kuid 1818 aastat saab pidada koobaste täies ulatuses avastamise aastaks. Habsburgi keiser Franz I oli koobastest eriliselt huvitatud ja peagi korraldati seal kroonitud peadele balle. Praegu peetakse siin speleoloogide ehk siis maakeeli koopauurijate konverentse ja ühes superhallis, kus kaja kestab mu mäletamist mööda 6 sekundit, tehakse kontserte. 1857. aastal valmis raudtee Viinist Triestesse ja huviliste vooril ei paistnud enam lõppu. Iga külastaja pidi endast kohalikule n.ö poodnikule ette teatama, tellima valgustuse ja giidi ette ja loomulikult oli see huvireis tasuline. Aastal 1872 valmis ka koobaste sisene raudtee kahekohaliste lükatavate vankrite jaoks. Koobastes on ühtlane temperatuur 13°C ja väljudes tundub 29°C juures ainuvõimalik variant istuda varjus ja kühveldada jäätist.
Kui last sobib reisile kaasa võtta, siis ma ei näe küll mingit põhjust, mis takistaks temaga koobastesse minemast.