Tulime autoga Norrast Soome Karigasniemi piiripunkti kaudu. Kontroll Soome poolel oli olemas. Paluti ette näidata laevapiletid. Laeva väljumiseni oli piiriületuse hetkest 3 päeva aega. Sellest ei tehtud numbrit ja õigupoolest avastasin hiljem, et piirivalvur polnud saanudki teada meie tagasisõidu aega, sest see oli kirjas broneeringu teisel lehel, mille aga unustasin talle anda. Sooviti head teed ja paluti mitte hotellis ööbida.

Panen siinkohal kirja ka üht-teist meie Nordkapi reisist. Esimesel päeval sõitsime veidi üle 700 km ning telkisime lehelt luontoo.fi (meie RMK Soome variant) leitud paigas Huhtala kandis. Kuna ööseks oli ilmateade ennustanud tugevamat vihma, paigutasime telgi otse varjualuse (laavu) alla. Keegi meile kambajõmmiks end ei sättinud ja vihm jäi enamjaolt taevasse. Varjualuse all olid olemas laud ja pingid; selle ees lõkkease ning veidi eemal puukuur (olemas saag ja kirves) ning kuivkäimla. Lisaks saavad antud kohast alguse matkarajad, millest ühe lühema ka läbisime, kuid seda juba hiljem, tagasiteel. Oli õdus ja ilus jalutamine rabas, suures osas laudteel. Täpsem kohanimi “Hangassalmenahon lähtöpaikka”, leitav siitkaudu -

https://www.luontoon.fi/martimoaapa/kartatjakulkuyhteydet

Norrasse sisenedes paluti Norra poolel passe/ID-kaarte näidata. Pidevat kontrolli, kui sellist, ei paistnud olevat; mehed olid autoga kohal. Tegemist tundus olevat Norra politsei, mitte piirivalvega. Kuid sel hetkel sadas nii rajult, et välja väga ei näinud. Paduvihmast lihtsalt ilmus sau ette. Õnneks jäi see viimaseks tõsisemaks sajuks kogu sõidu jooksul. Juba samal õhtul oli ilm ilus. Telkisime, arvan, et umbes 20 km enne Alta linna, üldises peatuskohas maantee ääres. Aga koht oli ilus, jõe kaldal, ning puhas. Paigutasime end tee poolt võttes kaugemasse lõkkeasemega nurka jõe ääres.

Järgnevate päevade jooksul tegelesime matkamisega nii Nordkapi piirkonnas kui mujal ning vallutasime järgmised kohad – Alta kanjon, Knivskjellodden (tegelik põhjapoolseim punkt, umbes 1,5 km kaugemal põhjas kui Nordkapp), Nordkapp (samuti matkates, mitte autoga), Hornvika, Kirkeporten, Skarsvagi küla, Trollholmsund. Kasutage google'it ja näete, kui imelised kohad need on. Asjalikku infot leiab ka siit blogist -

https://stunningoutdoors.com/

Nordkapi piirkonna matkade ajal oli meie staabiks Nordkapp Caravan og Camping. Veetsime seal 4 ööd. Väga sõbralik omanik ja mõnusad majakesed mugavustega (kööginurk pliidi ja külmkapiga, nõud, vannituba, eraldi magamisnurk, korralik WiFi). Koht on leitav ka näiteks booking.com-ist, kuid ma otsustasin vana kooli moodi helistada. Otse kaupa tehes ja sulas makstes oli ka hind midagi muud, kui eelpool mainitud keskkonna kaudu.

http://www.nordkappcaravancamp.no/

Nii Knivskjelloddeni kui Nordkapi matkade puhul paigutasime auto tähistatud parklasse tee ääres umbes 5-6 km enne Nordkappi. Kõnealune parkla on ühtlasi Knivskjelloddeni matkaraja (ca 9 km üks ots) alguseks. Nordkapi külastamine autoga on tasuline, läbida tuleb tõkkepuuga pääsla. Kui ma ei eksi, siis sel aastal olid hinnad seesugused, et Nordkapphalleni külastamine 250 NOK/inimene ja parkimine 200 NOK. Seega oleks kahele kokku läinud ca 70 eurot. Mis puudutab minu arvamust, kas Nordkapphalleni külastuskeskus seda hinda väärt oli, siis vastus on ei. Aga tasuta seal ringi jalutada polnud paha. Nimelt on jalgsi või jalgrattaga tulijad vabastatud kõigist tasudest. Kui oleks olnud aga soov autoga minna ja seda ikkagi tasuta, siis jäi mulle silma variant, et auto oleks saanud jätta ka Hornvika matkaraja algusesse. Nimelt on veidi enne kohale jõudmist tee ääres liiklusmärk “Nordkapp 500 m”, selle all aga väiksem märgike “Hornvika 1,0” suunaga paremale. Mainitud kohas teelt maha keerates oli piisava suurusega platsi moodi koht, mis paistis olevat just selleks, et soovija saaks transpordivahendi sinna jätta ning minna Hornvika rada läbima. Loomulikult läbisime meiegi selle raja. Edasi-tagasi 2 km – mis see siis ikka on? Kuid tegemist on serpentiinina alla paadisilla juurde lookleva rajaga. Langust on umbes paarsada meetrit ja rada on libe. Samas oli koht imeline. Paadisilla tipus maha istudes tunned looduse, kaljude ja ookeani võimsust.

Kes kõrgust kardab, otsustagu raja järsu osa alguses, kas maksab edasi minna.

Alta kanjoni matkaraja kohta niipalju, et autot ei pea jätma Gargia külasse paika, kus on suur kaart ja lõpeb asfalttee. Edasi läheb sealt kitsam kruusa-/maastikutee, mis viib umbes peale 4 km läbimist tähistatud parklani matkaraja alguses. Seda kirjeldatakse ka ülalpool mainitud blogis.

Mulle isiklikult meeldib proovida ka kohalikku õlut ning testida erinevaid sorte. Õlu Norras pole küll maailma odavaim, kuid üht-teist sai mõistagi mekitud. Üsna mõnusad olid pruulikoja Kinn Bryggeri õlled.

Kellel huvi muusika ja vinüülplaatide vastu, siis isegi nii kaugel põhjas kui Alta linnas leidub vägagi asjalik plaadipood Puskas Musikk, valikut klassikast black metal'ini -

https://www.facebook.com/puskasmusikk/

Tallinnas toon ise kokkulepitud kohta kohale.

Veel üks alternatiiv on sõidujagamise keskkond blablacar. Sõitsime selle abil justnimelt Toulouse'ist Andorrasse. Oli oluliselt soodsam kui buss. Andorras liikusime kohaliku ühistranspordiga. Saime kõik, mida soovisime, tehtud-käidud - matkarajad jne. Mägedes oli imeline (oktoobris). Andorrast sõitsime hiljem Barcelona El Prati lennujaama bussiga. 

https://www.blablacar.fr/

https://www.andorradirectbus.es/en

Huvi endiselt olemas.

Kui sa, karvanejakole, tähele ei pannud, siis jutt ei käi ainult Mauritiusele lendamisest, vaid antud raha eest saab multi-destination-pileti Tallinn-Mauritius/Mauritius-Reunion/Reunion-Tallinn. Seda arvesse võttes on minu arvates hind siiski üsna atraktiivne.

Tänud Terale väga informatiivse postituse eest. Järgnevalt mõned täiendused seisuga mai-juuni 2019, kuna sai läbitud enam-vähem samasugune marsruut. Erinevuseks see, et sõit algas-lõppes Astanast (Nur-Sultanist) ja Kõrgõzstanis otsustasime vahele jätta kuurortlinnad Tšolpon-Ata ja Karakoli. Nende asemel keskendusime Issõk-Kuli lõunakaldale ja Biškekist tegime väljasõidu Sokuluki/Belogorka kose juurde. Kursid-hinnad on juuni seisuga, kuna kirjutasin postituse siis valmis, ent avastasin alles nüüd, et jäänud toona üles panemata. Asja juurde.

Freedom Travel'i kohta tuleb öelda, et käisime nendega kaupa tegemas kontoris kohapeal. Teenindus oli vägagi sõbralik, ent paistis, et firma ise tuure ei paku, vaid vahendab teiste omi. Niisiis selgus, et nende käest võetud sõitu Tšarõni kanjonisse ei opereerinud mitte firma ise, vaid Blast Tour. Maksime 6500 tenget/nägu; Blast Touri käest otse võttes oleks saanud 5000-ga. Kuna hooaeg polnud veel päriselt alanud, siis polnud neil veel pakkuda ka otsebusse Issõk-Kuli äärde. Blast Tour'i koduleht -

https://blast-tour.satu.kz/

Astana-Almatõ vahel liikusime rongiga. Piletid olid väga mugavalt ostetavad järgmises keskkonnas (paistab olevat muutunud, suunatakse edasi) -

https://epay.railways.kz/ktz4/proc?pa=clients

Vene keele oskus tuleb kasuks, sest inglisekeelset versiooni vähemalt praegu ei paista olevat. Mida varem ostad, seda soodsam on hind. Kuna ostsime paar nädalat ette, siis tuli piletihinnaks uskumatult soodsad 3600 tenget (ca 8,50€) 1200 km eest. Huvi pärast vaatasin hinda ka vahetult enne väljumist ja tol hetkel näitas 5500 tenget. Sõitsime istekohal. Polnud häda midagi. Laiad mugavad istmed, ruumi piisavalt, WiFi olemas, WC olemas, vagunis kogu aeg saadaval külm ja kuum vesi – tee omale kohvi, teed, kiirnuudleid ja muud meelepärast, palju kulub. Rong Hispaania päritolu Talgo toodang. Sõidu kestus umbes 14 tundi.

Almatõst Biškekki (ja hiljem tagasi) sõitsime maršrutkaga. Väljuvad Almatõs Sairani bussijaamast ja Biškekis Lääne bussijaamast (mitte kaugel Oši turust) niipea, kui kohad täis. Almatõ poolel hind 1800 tenget ja Biškekis 400 sommi. Transpordivahendiks Mercedes Sprinter.

Biškekist Issõki-Kuli järve äärde sõitsime samuti maršrutkaga. Olime ööbimiseks valinud koha Kadži-Sai asula külje all, sinna maksis sõit 280 sommi. Väljumiskoht sama bussijaam, mida kirjeldasin. Veetsime sealkandis 3 ööd-päeva matkates ja järve ääres puhates. Ringi liikusime maršrutkasid või lihtsalt suvalisi autosid hääletades. Viimane tegevus on täiesti tavapärane ka kohalike seas. Näiteks Kadži-Saist Muinasjutu (Skazka) kanjoni juurde viisid meid kohalikud vene noored, kes ei tahtnud sentigi. Lühem ots maršrutkaga 30-50 sommi, lihtsalt hääleta ja võtavad peale, kui vabu kohti on. Kanjon ise oli ilus. Sissepääs 50 sommi. Dramaatilisi selfisid saab teha nii, et küll saab. Kuna sinna sõites olime tähele pannud, et veidi maad varem oli tee ääres järv, siis tekkis mõte, et üritame tagasi minna mitte sama teed pidi (ametliku sissepääsu kaudu paar km matkamist), vaid järve äärde jõuda. Mõeldud-tehtud. Jõudsime veidi enne järve maanteele tagasi, olles läbinud ka ühe kohaliku majapidamise territooriumi, kus valitses õdus idüll õuele pargitud UAZiku, loomade ja millimeetri täpsusega kütteks riita laotud sõnnikuga. Mahajäetud paikade fännile on Kadži-Sai külje all üks huvitav vaatamisväärsus, nimelt tohutu hüljatud puhkekompleks, kus ilusad seinamaalingud ja mõnus piknikukoht paadisilla tipus. Meile seesugused kohad meeldivad, seega käisime ära. Matkasime sinna mööda järveäärset randa. Kaasas olgu piisavalt joogipoolist ja peakate, kuna päike võib olla vägagi salakaval. Muidugi saab sinna ka maanteed mööda maršrutkaga, kuid matkata tundus lihtsalt mõnusam. Issõk-Kul ise oli hoolimata juba kuumadest ilmadest (päeval üle 30 kraadi sooja) jäine kui kurat. Üles pidi ta soojenema juuni lõpuks. Aga kui juba kord sealkandis, siis ei saanud jätta juhust kasutamata ja ujumas sai ära käidud. Boonuseks aga see, et kuna hooaeg polnud veel käima läinud, siis sai igal õhtul nautida kilomeetritepikkust privaatranda ja ühes sellega veini ning vägevaid lumiseid mägesid vastaskaldal.

Sokuluki-Belogorka sõidu tegime Trekking Union Kyrgyzstan'iga -

http://tuk.kg/

500 sommi nägu, aega võttis terve päeva koos transpordiga (taas legendaarne Mercedes Sprinter). Kohapeal oli võimalus käia Belogorka kose juures (paar km), aga soovi korral läbida ka 14 km pikkune matkarada. Meil oli seekord plaanis rahulikumalt võtta, seega käisime kose juures ära, pidasime seal väikese pikniku ning tagasiteel keerasime üles pikemale rajale, et matkata täpselt niikaua, kuni meie ees avanes vaade üle terve oru. Sinna jäime nautima vaadet ja salakubana kaasas olevat kohalikku portveini. Võtsime kusjuures meelega kaasa kangema joogi, kuna ilm oli ilus, ent jahe. Koht oli kokkuvõttes väga ilus ning jäime sõiduga väga rahule.

Pajatan igaks juhuks ka valuutavahetusest Biškekis Oši turul. Lõviosa turu rahavahetajatest üritab sind tüssata vana hea näputriki abil, mille käigus välkkiirelt kaob sulle antavast rahapatakast teatud osa. Ma olen sellega hästi kursis juba legendaarsetest Viru tänava aserite aegadest 90ndatel. Olen sama asja kohanud ka näiteks Manilas ja Balil, seega mind naljalt haneks ei tõmba. Rahavahetaja üritab ise viimasena raha üle lugeda – justkui kontrolli eesmärgil – ja seejärel annab sulle rahapataka tagasi, olles sealt osavalt teatud hulga eemaldanud nii, et sa seda tähele ei pane. Paljud ei hakka enam raha uuesti üle lugema, kuna kõik toimus ju otse silme all. Pärast aga avastad, et kolmandik või pool on puudu.

Mõned lingid -

Öömaja Issõk-Kuli ääres (omanik väga sõbralik ja teadis ümbruskonna kohta palju pajatada) -

https://www.booking.com/hotel/kg/legenda-health-resort.et.html

Öömaja Biškekis (tänav auklik ja räpasemapoolne, samas asukoht hea Oši turu ja bussijaama suhtes ning hotell ise puhas-korralik, retseptsiooni-kutt rääkis väga korralikult nii vene kui inglise keelt) -

https://www.booking.com/hotel/kg/viva-hostel.et.html

Sööklakett Kasahstanis (veebileht paistab hetkel maas olevat) -

http://kaganat24.kz/

Sõime Kaganatis mitmeid kordi erinevates linnades. Üks meist ei söö liha. Võite ise ette kujutada, kui lihtne või raske on seesuguse eelistusega ränduril sealkandis. Kaganatis aga polnud probleeme; kui otseselt lihavaba toitu näha polnud, siis küsisid – kartulit, tatart, suppi, salatit jne. Vene keel taas abiks. Sööklad ise puhtad, viisakad, helgetes toonides.

Alternatiivmuusika pood Almatõs -

https://www.facebook.com/kobzonshop/

Sain sealt lausa Kõrgõzstani black-metal-bändi Kashgar vinüülplaadi :)

Midagi läks valesti, õige on nii -http://www.booking.com/s/21_8/bloodo47

10% tagasi -http://www.booking.com/s/21_8/bloodo47 

10% tagasi -https://www.booking.com/s/32_8/bloodo47

3 linki:13 eurot ($15) tagasi, peaks hästi sobima just väiksemate summade puhul; näiteks 40-eurosest majutuse hinnast igati ägedam saada tagasi 13 eurot kui 10% (4 eurot) -https://www.booking.com/s/57_6/bloodo47Nende kahega aga kummagagi 10% tagasi -https://www.booking.com/s/21_8/bloodo47https://www.booking.com/s/12_6/bloodo47

https://www.booking.com/s/57_6/bloodo4713 eurot tagasi läbi antud lingi broneerides. Palun lahkesti kasutada!Invite your friends to Booking.com – when they return from their stay, you both get a € 13 reward! 

Tõepoolest, mis mõttega? Oli igav? Või polnud und?

hopp

Oskab keegi öelda, kas nn füüsiline check-in Barcelona lennujaamas on Vuelingil tasuline või mitte? Pole nendega varem lennanud. Lappan lennufirma kodukat ja tuginedes sellele, et näiteks järgnevast tabelist vastav rida puudub, paistab, et on tasuta.

https://www.vueling.com/en/vueling-services/supplementary-service-rates

Aitäh kinnitamast või ümber lükkamast.

Täpsustuseks niipalju, et kupüüre ostan Tavidi ostukursiga (hoiate kokku nii aega kui Tavidi teenustasu, mis nüüd suisa 2 eurot), müntide puhul hind kokkuleppeline.

Soovitaks alternatiivina ringiliikumiseks Itaalia raudteed. Sai sõidetud marsruutidel Siracusa-Messina, Messina-Milazzo, Milazzo-Giarre Riposto. Piletid ostetavad veebis, maksta saab muuhulgas ka PayPal'i kontoga, mis mulle eriti meelepärane oli, ja paberivabade piletite puhul on mõeldud ka nutitelefonita (näiteks läpakaga) reisijatele. Kontroll - ja neid liikus ohtralt - tuleb, lööd arvuti lahti, näitad alla laetud pdf'i ning ongi kõik kombes. Kui rongist maha juhtud jääma, kehtib pilet samas klassis samal marsruudil veel järgmise 4 tunni jooksul.

http://www.trenitalia.com/tcom-en/Purchase/Purchase

Vanade rongihuntidena ei saanud jätta juhust kasutamata ja tegime läbi ka sõidu kitsarööpmelisel eraraudteel ümber Etna Giarre Ripostost Cataniasse. Igati õdus sõit, ilusad vaated, rong sõidab läbi igasuguse maastiku, sealhulgas läbi laavaväljade. Pilet 7 eurot kopikatega. Kogu ring ca 110 km, ajaliselt umbes 3 tundi. Randazzos toimub rongide vahetus, sõltuvalt sõiduplaanist võib see kesta paar minutit, aga ka üle tunni.

http://www.circumetnea.it/linee_orari_ferrovia/estivo%202017%20-.pdf

Otse loomulikult soovitan käia ka pisematel saartel, kuhu saab erisuguste (kiiremate ja aeglasemate) laevadega Milazzost. Käisime Liparil ja Vulcanol. Liparil tooks eraldi esile Acquacaldas asuva hotelli Cutimare. Saime hotels.com'i vahendusel viimase hetke hinnaga - ca €35 - umbes 25 m2 rõduga kahese toa, hinnas nii rootsi laud hommikul kui transfeer Lipari sadamast mõlemal suunal - vaja ainult hotellile teada anda, millal sulle tuleb järgi tulla. Liinibuss sõidab ka. Hotell uus, puhas, avar, otse rannal. Rand, tõsi küll, on väga kivine, kuid meid see ei seganud. Piirkond on võrreldes Lipari sadama ümbrusega väga vaikne ja mõnus. Teenindus hotellis oli väga viisakas.

Vulcanol saab täiesti omal käel ja jõul vulkaani kraatris ära käia. On olemas matkarajad ning tervele kraatrile on võimalik ring peale teha. Vaated taas võimsad nii kraatrisse kui üle saarestiku. Kaasas võiks olla mõningal määral vett, seda nii joogiks kui peakatte niisutamiseks lõõskava päikese all vulkaani otsa ronides. Päris rannaplätudes ei soovitaks teekonda ette võtta, ent matkasandaalides sai ilusti hakkama.

Laevafirmad Siremar ja Liberty Lines -

http://www.siremar.it/ http://www.libertylines.it/orari-tariffe.php

Eelpool on küsitud, et kas ka 8-9-tunnise lendude vahega saab tasuta ööbimise. Minu kogemus ütleb, et jah, saab. Läbisime just 2 korda Atatürk'i lennujaama marsruudil RIX-IST-CTA, minnes lendude vahe 8 tundi 50 minutit, tagasi tulles 10 tundi 5 minutit. Esimesel korral mõtlesime, et lihtsalt proovime, kas saame ööbimise. Olime igaks juhuks arvestanud ka lennujaamas pikutamisega. Ulatanud hotel desk'i töötajale lennupiletid, ei seatud tasuta ööbimiseks kvalifitseerumist hetkekski kahtluse alla, vaid, vaadates mind ja abikaasat, küsiti hoopis: “Härra, mitu tuba teil vaja on?” Hoolimata meie väitest, et ühest double room'ist täiesti piisab, anti ikkagi 2 tuba (nn connected rooms). Ühte neist me mõistagi ei kasutanud. Kõik toimis õlitatult. Mingeid järjekordi ega ootamist polnud meil kummalgi korral. Kõige rohkem pool tundi kulus hotel desk'i pöördumisest hotellitoa ukse avamiseni. Loomulikult anti teada, mis kell ootab buss lennujaama tagasisõiduks. Tuppa helistati lausa 2 korda – pool tundi enne väljumist äratus ja ca 10 minutit enne väljumist veelkord meeldetuletus, et buss on nüüd valmis. Tagasiteel pandi kaasa ka hommikusöögipakike (hamburgeri-laadne sai, mahlapakike, puuviljad). Teenindus üliviisakas ja korrektne. Oleme Turkish'iga lennanud varemgi ja seekordne kogemus kinnistas nende staatust ühena meie lemmiklennufirmade hulgast. Piletid, kusjuures, olid meil economy-klassis ja promohinnaga ostetud. Hotellideks sattusid olema Clarion Hotel ja Lionel Hotel.

Uudist niipalju, et sõidud said mõnusasti tehtud (märtsis ja aprillis - kõik tasulisel ajal) ning siiani pole mingeid arveid saadetud. Katrini auto aga on ilmselt Rootsi registris ja aadress kuningriigis.

Tänud kaasamõtlejatele. Asi hakkas ka mind huvitama ja saatsin samamoodi konkreetsed küsimused samasse institutsiooni, kuhu Alargi. Vastuseks tuli märksa napimalt, et kogu info saadaval EPASS24 kaudu ja kui midagi täpsemalt huvitab, küsigu ma sealse online-chat'i kaudu. Niipalju, kui ma proovinud olen, viimati pool tundi tagasi, on nimetatud chat kogu aeg offline. Samas olen muudest allikatest teada saanud järgmist. Põhjuseks, miks antud maks aastal 2015 välismaalastele laienes, paistab olevat EU-direktiiv, mis sätestab, et ei tohi olla diskrimineerimist. Antud juhul olid välismaalased senimaani võrreldes kohalikega justkui eelistatud seisus. Seega Rootsi Euroopa Liidu liikmena pidi ametlikult teatama, et maks kehtib kõigile sellest-ja-sellest kuupäevast alates. Kas seda aga reaalselt välismaalastelt kuidagi kätte üritatakse saada, on iseasi. Tundub, et väikeste summade puhul kindlasti mitte, kuna kulud arve kättetoimetamiseks jätavad institutsiooni miinusesse. Siinpoolne partner (kelle abil tuvastatakse, kuhu arve saata) vaevalt, et tasuta infoliini mängib, saata tuleks tähitud kirjaga (ise küsimus on see, et mis saab edasi, kui ma sellele postkontorisse 14 päeva jooksul järgi ei lähe ning kiri tagasi saadetakse kui mitte-kätte-toimetatu) jne. Uurisin asja ka sõpruskonnas. On sõidetud Stockholmis tööpäeval tasulisel ajal, kuid keegi pole arvet saanud. Siit ka minu uudishimu, et kui keegi on arve saanud, pajatage oma kogemusest - kuidas tuli, kas maksite pangaülekandega või EPASS24-keskkonnas krediitkaardiga vms.

Tänud kaasamõtlejatele-vastajatele, teema on igal juhul põnev. 1 euro pole palju tõepoolest, aga paistis, et kui hakata seda pangaülekande teel, valuutaks SEK, üle kandma, lähevad kulud üsna ebamõistlikuks, kuna näiteks minu pank võtab üsna soolast tasu muus valuutas (peale euro) tehtud ülekande eest. Seega oleks see üks põhjuseid, miks võimalusel seda maksu vältida. Samas nüüd Alari viidatud lehelt nähtub, et peaks saama justkui maksta ka krediitkaardiga. Teisalt paistab ka Rootsi riik ise tegevat üsna ebamõistlikke jõupingutusi, et minu käest see 1 euro kätte saada (postiga arve jne).

Aga kas maks - oletades, et Lidingö reegel ei toimi - piirdub ainult ühe euroga või kõliseb sinna iga kord, kui juhtun tuvastuskaamerast mööduma, vastavalt sel hetkel kehtivale tariifile midagi juurde? Kaart on praegu ees ja tundub, et kaameraid jääb teele rohkem.

Tänud. Mida aga arvate järgmise lingi abil leitavast Lidingö reeglist?

https://www.transportstyrelsen.se/en/Other-languages/eesti-estniska/Ummikumaksud-Stockholmis-ja-Goteborgis/#123619

Kui ma sisenen maksustatavasse tsooni läbi mõne mainitud kontrollpunkti, siis paistab, et justkui võiks klassifitseeruda maksuvabaks sõiduks.

Mitmel korral eelpool mainitud Smyril Line'iga saab märtsis 3 ööd/4 päeva Fääridel veeta vägagi soodsalt. Olen olnud laevafirmaga ühenduses ja alloleva lingi kaudu leitav pakkumine polegi veel kõige soodsam. Pakkumine "kaks-ühe-hinnaga" põhineb sellel, et 2 reisijat reisivad ühes autos. Võimalikud aga ka variandid 3, 4 või miks ka mitte rohkem reisijaid ühes autos, eraldi või ühes kajutis/hotellitoas. Kõike saab laevafirmalt täpsemalt uurida. Nad vastavad kiiresti ja suhtlus on väga sõbralik.

http://www.smyrilline.com/travel-2-pay-for-1

Doha eilsele postitusele täienduseks mainiksin seda, et kui ma nüüd väga palju ei eksi, on EU riikidest naelrehvid lubatud ka Taanis, samuti Fääri saartel. Viimane pole küll EU ala, ent on Taani valdus. Sõita peaks tohtima kuni 15. aprillini. Vabandust offtopic'u pärast.

Ühinen veigo ja pisike08-ga. Rongiga Bangkokist Aranya Pratheti, sealt veoautoga (sawngthaew'ga) piirile, ja Kambodža poolel juba edasi Siem Reapi suunas. Olen sama teekonda paar korda läbinud ja poleks midagi selle vastu, et uuesti läbida, kui vaja peaks olema. Lisaks saab nüüd ka Kambodžas rongiga sõita, seda liinil Phnom Penh-Takeo-Kampot-Sihanoukville. Tegin just mõni nädal tagasi läbi ja ei kahetse.

Bangkoki-Aranya Prathet'i sõiduplaan siin, muutumatu nii aegade kui hinna poolest ligemale viimased 10 aastat, maksab pöörased 48 THB (tiba üle euro) ca 250 km pikkuse sõidu eest -

http://www.thairailways.com/time-table.east.html

Ise olen kasutanud just seda varast, kl 5:55 väljuvat rongi, et rahulikult piirilt ka õhtuks Siem Reap'i jõuda.