Iseenesest HND peale saab vist ka õppelaenu võtta. Hinnad on tunduvalt odavamad kui ülikoolil. See pole oluline, kus sa hetkel töötad või kus sa elad. Kui oled EU riigist, siis UK valitsus annab laenu peale õppemaksu raha. Kui sa aga oled ka UK National Insurancit maksnud vähemalt 3 aastat, siis saab ka elamiseks laenu. Grantide kohta ma hetkel ei mäleta, kas neid said vist kõik, kes taotlesid/vastasid tingimustele.
Oyster an alati kõige mõttekam. Oysteri Travelcard või PayAsYouGo ? Kui oled kauem kui 5 päeva Londonis ning ei plaani teatud tsoonidest välja minna, siis on travelcard veidi odavam kui PAYG. PAYG sobib lühiajalistele turistidele (alla 6 päeva liiklemist). Arvestada tuleks ju ka sellega, et kui teatud summa juba päeva jooksul maha oled sõitnud, siis see peatub ning võid sõita palju jaksad (päevapileti hind saab täis). Oysteri saad pärast tagasi viia ning oma £5 deposiidi koos järele jäänud rahaga tagastatakse suvalises jaamas. Oysteriga ei saa laenata jalgratast - see on teine teema. Mustad kesklinna taksod võtavad raha aja eest, mitte läbitud km eest. Sellepärast neile meeldibki ummikus istuda ning mitte pikki lennujaama otsi teha. Minicab on teine lugu - need on ettetellimisega. Rendiauto Londoni kesklinnas on täiesti jabur valik. Kui tahad kuhugi kaugele minna, näitaks Stonehedge vms, siis lepi kohalike eestlastega kokku ja maksad kütuse kinni ning käite koos ilma uudistamas.
Siin on vist mõeldud address proofi. Address proof on dokument, millel on sinu UK aadress peal ning näitab et sa elad seal. Otseselt keegi selle õigsust ei kontrolli ning see saab olla kasvõi mingi postkast. Bank statement on panga väljavõte ja ka sellel on sinu aadress peal, kuna see saadetakse postiga. Pangakontorist otse seda ei saa. Eesti panga väljavõttega pole siin midagi teha. Enne Eestist lahkumist ei saa sa mitte midagi suurt teha. Et asjad käima saada, sovitan ikkagi mingi rendileping teha vms, kus oleks aadress peal. Sellega saaks juba pangakonto avada. Erinevad pangad küsivad erinevaid dokumente ning tihtilugu ka rendileping neile ei sobi. Lihtsaim viis alustada oleks helistada juba varakult Job Centerisse ning panna NI intervjuu aeg kinni, ehk saadavad mingi paberi koju (aadressile, kus hakkad elama) ning see ongi esimeseks address proofiks.
Mitte B46 vaid P46. P45 on see dokument, mis tööandja annab sulle siis, kui sa lahkud ametist. Pead selle P45 edasi andma uuele tööandjale, et ta teaks kuidas sinu eest makse maksta (maksukood on seal kirjas). P46 aga on dokument, mille saad tööandjalt siis, kui maksuaasta saab läbi (5.aprill igal aastal). P46 näitab kui palju sa oled kõikide töökohtade pealt teeninud möödunud aasta eest, palju on makstud makse jne. Kui sul on mitu töökohta, siis võid saada mitu erinevat P46. Tavaliselt selle paberi kättesaamine tööandjalt võtab aega umbes kuu, mõnikord rohkem. Kui sulle tundub, et oled liiga palju makse maksnud (maksuvaba määr), siis võid HMRC helistada ja öelda neile, et sa vist oled liiga palju makse maksnud ning sooviks nende kalkulatsiooni sinu maksude kohta. Kui nad siis näevad, et tõepoolest oledki liiga palju maksnud, saadab HMRC sulle rahatseki ülemakstud summa peale.