mart206

Uus kasutaja, liitus Tripiga 9 aastat tagasi
1 meeldimist
1 postitust / 1 kommentaari
0 (0%) külastatud sihtkohta:
Viimased kommentaarid

ma käisin sõpradega (meid oli 4) kolumbias täpselt aasta tagasi ehk siis 2011 veebruar-märts. olime kaks päeva Bogotas, käisime seal igal pool ringi, kus vähegi sai. huvitav oli päeval ja huvitav oli öösel :) ei tundnud kordagi, et oleks olnud mingit oht. küll aga kohtusime väga paljude hullude kohalikega, kes kõik mingit oma agendat ajasid :) on õige, et ega Bogota peale üle 3-4 päeva pole mõtet raisata (kui reisi aeg lühike).

Edasi võtsime ööbussi, suunaga San Gili. jõudsime sinna öösel millalgi ja vihma sadas pangega. õnneks leidsime ka öösel ühe hosteli, kus ruumi veel oli. pleiss oli küll räige urgas ja räpane (mingi austraalia tüübi oma) aga ajas asja ära. järgmine päev kolisime peaväljaku äärde mõnusasse hotelli, kus toa hind kahe peale ei tulnud sugugi oluliselt kallim kui hostel oli. pluss toad olid mõnusad james bondi 60ndate filmi stiilis :) san gilis tegime kõiki ekstreemspordi asju ja veetsime seal minu mäletamist mööda 3-4 päeva. ühe päeva ootasime nt jõe taseme alanemist ja peale minna ei saanud. ei mäleta küll raftingut pakkunud firma nime aga meil oli mõnus sats paadis- neli eestlast, kaks purjus iirlast, pabinas sakslane ja kaks strickt britti. paadi keerasime kolm korda üle pea ja 1/4 teest viskas juht meid üldse välja ja nii me siis ujusime seal kiires voolus :P

nagu öeldud, sai ära proovitud kõik eelpoolgi nimetatud ekstreemspordiasjad ja tõesti olid odavad. lisaks soovitan san gili (või tegelikult ükskõik kuhu kolumbia linna/asulasse) sattudes küsida kohalike taksojuhtide käest Tejo kohta. see on üks mõnus kohalik mäng. kes teavad, need teavad, kes mitte, guugeldage. ütleme nii, et me jätsime kustumatu mälestuse kohalikus tejo saalis, kus mina isiklikult oleks mitu korda raske raudkuuli kohalikele pähe visanud, lõhkusin ära mitu mänguvahendi seina ja viskasin kuuli lisaks maja katusele :)

kindlasti soovitan võtta kosest alla ronimise ja paraglidingu. need olid tõesti ägedad.

San gilist võtsime me taas bussi ja sõitsime Bucamarangasse, kust võtsime uue bussi ja sealt öö läbi Santa Martasse. seal sai samuti läbi käidud eelpoolnimetatud kalurihipijne külad ja need olid tõesti ägedad. lisaks olime paar päeva Tyrona pargis, mis oli superilusa loodusega. ööbimine võrkkiiges seal.

Santa Martast panime edasi Baranquillasse ja sealt Cartagenasse, kus viibisime reisi jooksul kõige rohkem ühe koha peal- vist isegi 4 päeva. Sealt rentisime auto, mida olime tegelikult juba Bogotas teha tahtnud aga kahjuks on autorent seal veel lapsekingades. Ehk siis sa ei saa rentida autot Bogotas ja anda see ära Cartagenas. õigemini vist isegi saad aga maksad ennast lolliks, sest keegi peab selle auto sealt tagasi tooma, mitte et järgmine sõitja toob. eniveis, sai siis renditud väike Chevrolet Spark, mis on seal suht põhiline takso auto. meie algne plaan nägi ette sõitu Cartagenast Medellini (ja sealt Bogotasse) aga kahjuks jäi see eelpool nimetatud põhjusel).

Cartagenast võtsime me suuna Tolu poole, mis on siis kena rannikuasula Panama piiri poole sõites ja väidetavalt kohalike üks armastatumaid suvituskohti. autoga sõites nägime kohalikku loodust kõvasti rohkem ja saime iga piimapuki juures ka kinni pidada. teed on muidu korralikud aga vahel ikka oli üllatusi kui 120 km/h peal hüppas järsku teele mõni auk ja sealt läbi sõitsime :) tee äärest sai osta arbuusi ja muud värsket kraami, mis oli eriti mõnus.

teeäärsed on muidugi sõjaväe-politsei patrulle täis (nii iga 30 km tagant või nii) ja meid peatati tihti kinni. autot kunagi läbi ei otsitud aga passe küll vaadati. eriti suva oli neil siis kui nad taipasid, et ainuke lause, mida me oskame hispaania keeles, oli Dos Aguila Lights, por favor. Tolu-sse me kahjuks ei jõudnudki esimese raksuga, sest mingi lolli kaardi tõttu eksisime ära ja jõudsime Kolumbia põllumajanduspealinna (mingi kohaliku teatmiku kohaselt, mille cartagenast kaasa krabasime kaardi pärast). jõudsime sinna öösel ja seal oli küll kohati tunne, et peaks ruttu öömaja otsima :)

hommikul põrutasime siis kohe Tolu-sse ja kuna plaan oli autoga sõita Turboni ja tagasi siis esialgu plaanisime jääda Tolusse paariks päevaks. Kuid kuna seal oli tõesti tsill, skuutrid, megasoe merevesi, hea toit ja super ööbimine (saime suht odavalt ühe suure majutusasutuse ülemise korruse, kus oli nii palju tube, et ei viitsinud isegi läbi käia neid). seal sai siis tsillitud 3 päeva, misjärel sõitsime tagasi Cartagenasse.

Sealt lendasime Bogotasse ja sealt kohe Medellini, kus olime samuti 3-4 päeva. Minule jättis Medellin kõige parema mulje ja sinna tahaks alati tagasi minna. eestlase jaoks ilmselt parim kliima- aastaringselt 24 kraadi sooja ja niiskus-kuivus ka paigas.

Medellinist võtsime taas ööbussi ja panime sealt Bogotasse, kust meil läks hommikul ka lend tagasi Euroopasse.

Minu soovitused Kolumbia reisile:

-võta kaasa mingi mõistlik raamat, Brandti või lonely planeti oma. mõlemad ok. meie kaotasime omad kahjuks ära juba Santa Martas, edasi panime puusalt.

-autot võib julgelt rentida. sellega on väga mugav ringi trippida aga kahjuks pole rent kuigi odav.

-kui olete nt kolmekesi siis tasuks mõelda juba korteri rendi peale. tuleb kõvasti kõvasti mõnusam ja pole ka oluliselt kallim hostelist. suuremates linnades märkad neid rendikortereid kohe tänaval passivate siltidega tüüpide järgi. nende käest pole mõtet küsida, nad tahavad ainult vahelt võtta pisut. lenda kohe majja sisse ja küsi admini käest. korterid olid meil alati ilusad suured ning puhtad. kõigi mugavustega ja nt ka rõdudega. enamasti paljudes kohtades ka tasuta wifi.

-võta kaasa minimaalselt asju. suur kott on ebamugav ja tüütu

-hispaania keel on tõesti optional, ´me saime ära käidud absoluutselt igal pool ja suheldud kõigiga ka puhtalt lause pealt una cerveza, por favor. kehakeel ja kohalikega bondimine :)

-ära karda abi küsida kohalikelt, nad tõesti soovivad südamest sind aidata, ilma midagi vastu ootamata. kui neid tänad või nt õlle välja teed või midagi väikest kingid tänutäheks siis on nad eriti tänulikud.

-politseiga on lihtne asju ajada. nagu lätiski- mängi täiesti umbkeelset, mida sa ilmelt ka oled :) meid ei otsitud kordagi läbi ega tüüdatud kuidagi muudmoodi.

-peod on üsna mõnusad ja kohalik naps hea. kindlasti tasub proovida kõiki kohalikke kangeid ja ka lahjasid napse.

-erilist söögielamust kolumbiast oodata pole, friikad ja liha põhimõtteliselt ainult. aga liha nad isegi oskavad suht hästi grillida, portsjonid on suured.

-kui su jalanumber ületab 43 siis see siin on sulle tähtis- VÕTA OMAD JALANÕUD KAASA! sest ega sa kohalikest poodidest ei saa plätusid ega ka muid jalanõusid.

-joo palju õlut. seal on selline õlle nagu Aguila Light, mis on vist ca 2,5 prossa. mõnus värskendus igasse päeva. meil läks neid kuuma ilmaga ikka palju :))

-proovi kindlasti randades ringituiavate tüüpide värskeid mereande (mitte suurte linnade omades). seal on austreid ja vähki ja krevette, mida nad siis oma süsteemi järgi serveerivad. kõik näeb välja ülimalt räpane jne aga kurat kui hästi ka kõik maitseb. värsked austrid ja värskelt pigistatud sidrun peal ja taustaks kohalik, kes siis näitab demonstratiivselt käega, et kuidas ikka riist seisab peale nende söömist :)

-ühine couchsurfinguga ja tee tutvusi enne kui kohale jõuad. võid säästa ööbimise pealt, saada uusi häid tutvusi ja külastada pleisse, mida turistid tavaliselt ei näe.

-proovi värskeid puuvilju ja külasta igal võimalusel kohalikke turge. nt san gilis on mitu turgu ja isegi kala ja lihaturg oli elamus omaette. aga puuvilja oma oli ikka eriti tsill oma smuutidega ja värskete puuviljadega, millest meie saame aimu mõnda lolli magusat nätsu närides :)

bon voyage :)