Peiler

Uus kasutaja, liitus Tripiga 9 aastat tagasi
0 meeldimist
0 postitust / 2 kommentaari
0 (0%) külastatud sihtkohta:
Viimased kommentaarid

Kreekas, sh. Rhodosel maksad sularaha automaadist väljavõtmisel lisaks 2,5% summast+30 EEK teenustasu. Nii et minimaalse summaga taskus ei tasu sinna sõita. Kaupmehed üldiselt kaardimakseid ei taha (pigem ei usalda). Kui soovid midagi soodsamalt osta ja pakud siis kaarti, on kiire vastus - "special price" on sulle ja ainult sularahas arveldamiseks. Rahaautomaate leidub ikka nii et vajadusel saab raha juurde hõlpsalt. Loomulikult saab kaardiga maksta autorendi ja bensiini eest. Kaubanduskeskustes on terminalid olemas.
Kui hotell on Falirakis (keskuses), siis võib unega keeruliseks minna. Lärm ja tümps on ikka korralik. Faliraki on lahe koht üheks õhtuks aga pikalt ei viitsiks brittide läbustamist taluda.

Eks riikide ja rahvaste tundmine sõltub inimese enda huvist ja soovist midagi ajukäärude vahele jätta. Paar päeva tagasi avastasin, et kõrgkooli esimese kursuse tudengil on päris keeruline määrata Eesti "depressiivsete väikelinnade" asukohti. Eriti keeruline oli näiteks Mustvee asukoha määramine. Eks sellisel tasemel "teadmisi" on aeg-ajalt ka raadiomängudes kuulda.
Juuli algul Rhodosel puhates ei kohanud küll kedagi, kellele Eesti nimetamine mitte midagi poleks öelnud. Suveniirimüüjad vastasid näiteks soome keelse tervitussõnadega ning vabandusega, et eesti keelt veel ei valda. Üks poepidaja kutsus peale küsimust "Kust te tulete?" leti juurde oma krooniste rahatähtede kollektsiooni vaatama. 500-ne oli veel puudu ning avaldas pisut imestust, et meil 1000 kroonist rahatähte polegi. Kui ühes külakeses vett ja jäätist ostsime, siis teadis Eestit ka sealne külapoe müüja. Ei midagi üllatavat. Ka Simy saarel kohatud endine meremees teadis Eestit ja meie lähiajalugu päris hästi. Pisut kõhklusi tekitas küll Riia paigutamine Eestisse või Lätti. Ta oli siinkandis viimati 1970-ndate lõpus kaubalaeval merd sõites.
Moskvas töötava ajakirjaniku Anton Alekseejevi blogis on üks väga muhe lugu, kuidas Eestis puhanud vene perekonnale hakkas eesti keel niivõrd meeldima, et lindistasid endale autos kuulamiseks kassetitäie Raadio2-e saadet. Pidavat suurepäraselt närve rahustama.
http://plushkin-papa.livejournal.com/
(24. juuli sissekanne)