tv

Uus kasutaja, liitus Tripiga 9 aastat tagasi
0 meeldimist
3 postitust / 12 kommentaari
0 (0%) külastatud sihtkohta:
Viimased kommentaarid

Minu hiljutine kogemus Birma siselendudega oli oodatust positiivsem - lennukid samad, mis Tallinna-Helsingi vahele lendavad aga uued. Ajagraafikutest peeti kinni. Antakse ka veidi süüa-juua. Hind ühe inimese kohta üks ots Yangon-Ngapali (Thandwee) oli 80 EUR. Lennufirmaks oli www.airmyp.com aga neid on seal palju aga kõike ei müü pileteid veebis. Pileteid müüvad nii reisibürood kui hotellid ja reisibüroost võib saada odavamalt kui veebist.
Ööbuss 15 tundi sai ka ära proovitud, soovitan lendu (mägedes läheb süda pahaks ja kohalikud ümberringi oksendavad). Aga hind muidugi mitu korda soodsam (Yangonis bussijaama leidmine omamoodi otsing - pileteid müüakse ühes kohas aga buss väljub linnaservas bussijaamas, piletid võiks seega päev varem ära osta).
Samas buss Inle järv - Bagan oli superluks, kl 10.00 - 17.00. Oli turistibuss ja maksis ca 6 dollarit rohkem kui tavaline buss, kuid jalgadel oli ka ruumi.

Kõige parem lennuliiklus on Yangoni, näiteks Baganisse otse lende ei läinud, küll aga teistpidi Bagan-Thandwe, nii et seda tuleks silmas pidada, kui lisaks Ngapalile tahta ringi sõita. Kindlastis soovitaks Baganit paar päeva ja Inle järvel päevake.

Ngapali rand on minu meelest nii ja naa - spetsiaalselt sellepärast Birmasse minna ei tasu, Aasias teisi huvitavamaid ja ilusamaid kohti. Mereannid on muidugi head ja odavad. Hotellid kallimad kui mujal Birmas ja tee äärest (seal üks suur tee ainult on) otsides leiab hotelli märksa soodsamalt kui bookingust. Turiste massiliselt ei ole. Aga piirkonnas ise ei ole palju midagi teha, kolmandal päeval hakkab juba väga igav :)

Lisan veel juurde, et rannas on igati ok päevitusriietes liigelda (kuigi kuumuse ja päikese eest tasub end riietega, sh ka snorgeldades, kaitsta) aga mujal saarel ringi liikudes tuleks ikka moslemite tavasid austada - meestel särk seljas ja naisetel õlad, kõht ja põlved kaetud (eks osad turistid liiguvad ringi paljamalt, kuid lisaks teiste tavade austamisele ka endal mugavam liigelda, kui oled rohkem riides).

Mina soovitaksin Kendwat, sest seal on ka korralik rand ning tõusud-mõõnad seda ei sega. Samuti natukene ööelu (ei saa öelda, et seda Euroopa mõistes palju üldse kuskil Zanzibaril oleks).
Nungwis pisikene rannariba, mis tõusuga kaob. Päeval mööda randa Kendwast Nungwisse 30 min jalutada, õhtul ei saam tõus.
Eriti aga annab idarannikul tõus tunda - päeval meri päris kaugel ning jalga peab kõvema tallaga jalanõud panema, et ujuma vantsida, sest seal meresiilid. Teeb ujuma minemise ebamugavaks.
Lisaks on seal väga väga vaikne - oled praktiliselt ainult enda majakeses + söögikohas. Kui lihtsalt vedeleda ei viitsi, siis paari päevaga tüdineb ära (kui juba piisavalt snorgeldatud ja küladesse jalutatud - NB! randa mööda jalutades tasub jalanõud jalga panna, teravad kivid)

Stone Towni tasub külastada, piisab ka ühest ööst minu meelest. Tasub kindlasti minna ka sinna parki, kus õhtul erinevad söögikohad avatakse (Lonley Planet soovitab ka seda). Mõnus koht chillimiseks on ka Tatu pubi.

Tänud heade vihjete eest! See, et kokale ja autojuhile eraldi anda, oli hea vihje. Omakorda lisan, mis meile kohapealt soovitati - 5 dollarit päev kokale ja 10 dollarit giidile. See on siis nn grupi pealt (eeldan, et siis ei tohiks grupp väga suur olla, meid oli kaks).
Kui safari sees on nt muud giidid (küla jalutuskäik, jahilkäik bushmanidega, siis ka neile giididele on kena raha jätta, 10 000 - 20 000 kohalikku raha). Kuid keegi midagi ei ütle, kui ei anta, samas nende elutaset arvestades, oleks patt mitte anda.
Bushmanidega jahilkäiku (Eyasi järve lähedal)soovitan (küll aga jätaksin vahele seppade külaskäigu, mida seal ka pakitakse) Neile jootraha jättes tuleb silmas pidada, et üldiselt nad sulas ei arvelda, kui siis ainult metalli ostmiseks odadele ja kanepiks :)
Kokkuvõttes - igati väärt reis/safari - nägi nii kohalikku elu kui ka palju loomi (Mayanmara, Lake Eyasi, Serengeti, Ngorongoro - 5 päeva kokku ja täpselt paras ring).
NB! Võtke kaasa ka lutsukomme (ei sula), pastakaid - lapsed väga tahavad neid (eriti kui võtate plaani ka nn küla jalutuskäigu koos banaani istandusega)

tere, kas keegi oskab öelda, et kas ja palju jootraha oodatakse ühe päeva safari kohta - giidile/autojuhile? Ja mitme päeva puhul lihtsalt päeva arv kord rohkem? Kui enesest mõistetav see on, et antakse jootraha? Ja kas sama kehtib ka söögikohtades, mis % oodatakse? Tänan!

to: reisimees

Seepärast ongi hea teada, et millised piirkondi tasuks vältida. Sama küsimust tõenäoliselt Skandinaavia maade kohta ei küsiks (mis ei tähenda, et seal midagi juhtuda ei võiks). Ja näiteks New York on üldiselt suht turvaline, siis nt Brooklyni linnaosas ma küll igale poole ei kipuks ja hea oleks teada sellist asja. Mis Liibanoni puutub, siis kohalikud ise näiteks väitsid, et nemad ise Bekaa orgu ei läheks. Nii, et usun, et kui vajadus nt mõnda riiki sõita, siis oleks ikka hea teada, et mis piirkondi vältida (nt Liibanonis minna Palestiina põgenikelaagrisse), mis turvameetmeid eriti silmas pidada, lisaks tavapärasele.

Nii palju kui sai käidud, siis Liibanon oli turvaline. Palju oli küll näha relvastatud politseinike ja sõjaväelasi (vähemalt Euroopa linnapildiga võrreldes), kuid inimesed ise olid väga sõbralikud ning abivalmid. Üldiselt räägiti head inglise keelt.
Beirut pole ise midagi erilist aga nt Beiruti lähedal (45 km) on Byblos, mida tasub külastada.

Infoks, et lihtalt nii ei sobi Valgevene piirivalvele, et teed nt Salvas kindlustuse külastuse perioodiks ära. Salvas (või teistes eelpool loetud kindlustusseltsides) tuleb kindlasti üle öelda, et nad teeksid selle vene keels ja juures oleks Valgevene kindlustuse kinnitus (selline kolmnurkne logo lehe üleval servas Salva kindlustuse logo juures).
Saatkonnale sobis ka netis tehtud meditsiinikindlustus aga piiril mitte. Tuleb piiril uus osta - pole õnneks kallis, 2 eurot & võtavad eurosid vastu.

p.s autoga piiri ületades läheb asi sujuvamalt, kui olete mingi piirivalvuri käest küsinud, et mis järjekorras tuleb templeid paberitele saada (kokku kolm dokumentide kontrolli - pass, toll ja transpordi oma), erinevates piiripunktide oli meil erinev järjekord ja tuleb uuesti seista, kui mingi tempel puudu.
Vene keel väga abiks ka paberite täitmisel, kuid kui mingi koha valesti täidate (nt märgite, et autot ei deklareeri), siis lihtsalt tuleb uuesti teha.

Kas reisikindlustus peab oleme tehtud just nendes kindlustusfirmades - Salva, Inges, BTA? Või võib olla ka mujal tehtud?

Tänud info eest! Piiriületus oleks Beiruti lennujaamas ja Bekaa orgu ei plaani minna, vaadatest uudiseid, siis Tripolisse ka mitte.
Kahjuks ka lõunasse jäävad rannaalad on märgitud ohtlikuks - kui kellegil selles osas kogemust, siis jagage palun.

Juhul, kui olete Krakowis ja palju aega ei ole ning autoga ka mitte, siis soovitan võtta mingi bussiga ekskursioon laagritesse (turismiinfo punkt oskab aidata millist), see stardib ca 8 ajal ning tagasi peale lõunat. See tuleb tegelikult isegi soodsam kui omal käel busside ja rongidega liigelda (millegipärast Poolas rongid aeglased aga kallid). Ja palju kiirem. Kuigi üldiselt proovin alati kohaliku tramspordiga liigelda, siis seekord tasus ekskursioon võtta.

Kas keegi teab, oskab soovitada, kas Kapplinna lähedal on ka võimalik safarile minna 3-4 päevaks (koos siis transpordile mõeldud ajaga)? Sellisele, kus näeks ka lõvisid, kaelkirjakuid jne. Pärast erladi plaanis vaalade vaatamine, kuid kahjuks pikemale tuurile (nt Kruegeri rahvusparki) ei õnnestu minna.
Tänud!