biologist

Uus kasutaja, liitus Tripiga 9 aastat tagasi
0 meeldimist
0 postitust / 3 kommentaari
0 (0%) külastatud sihtkohta:
Viimased kommentaarid

Ronisin hiljuti 1 km kõrguse mäe otsa selle jalamilt, kandes vahelduva eduga kukil ka pisipõnne. Tee tippu näis lõputu, 2,5 tundi ootust, et ehk selle eendi taga on juba mäetipp.
Ja muide allatulek oli minemisest vaat et raskem, kuna mäenõlvad olid piisavalt järsud.
Ent tagantjärele võin öelda, et see oli 10-päevase reisi ilusaim elamus, oleks vaid selliseid hetki rohkem.
.
.
.
Trip.ee lisas suured algustähed!

lisan ka lühikese rajakirjelduse,
ehk on abiks

Viru raba õpperada
Viru raba, olgugi, et üks väiksemaid laugastikuga rabasid Lahemaa Rahvuspargis, meelitab oma salapäraga siia ikka ja jälle matkamarsruutidest osavõtjaid. Matkajale mõeldud 3,5 km pikkune õpperada kulgeb läbi raba piki laudteed. Rada algab Männiku-Loksa teelt ning lõpeb vanal Narva maanteel, selle läbimiseks kulub aega 1-2 tundi. Viru raba paikneb ajaloolise Harju maakonna idaosas, vastu Virumaad. Kuigi piir nende kahe maakonna vahel kulges veidi ida pool, piki Valgejõge, näib üsna usutav, et nii raba kui ka seda põhja poolt piirav vallseljak, nn. Viru mägi, on oma nime saanud piiriäärse asendi järgi. Enne rabasse jõudmist ääristavad õpperada rabaäärsetel sanduritel kasvavad nõmmemetsad. Siinsetes männikutes katavad metsaalust hariliku, alpi, maheda ja mets-põdrasambliku kogumikud. Rabade ökoloogilised tingimused (keltsa kestev säilimine, lagedus) on mõneti lähedased metsatundra omadele. Jääajajärgsel perioodil valitsesid Eesti territooriumil just sellised tingimused. Mosaiikset taimkatet metsatundra, raba ja stepielementidega nimetatakse mandrijääst vabanenud alade esitaimkatteks. Sellest ajast on meie rabadesse reliktidena kasvama jäänud vaevakask, küüvits, hanevits, sookail ja mitmed teised taimed. Eelpool nimetatud taimedest ei kasva Viru rabas hanevits, küll on viimane tüüpiline Ida-Eesti rabades. Viimasena toodud näite varal saame ettekujutuse taimegeograafilisest barjäärist, mis Loksa-Pärnu joonel ulatub põiki läbi Eesti. Selle ala, nn. Vahe-Eesti suured metsad ja sood on kunagi olnud tõkkeks mitmetele taimeliikidele ning seletavad küllaltki suuri erinevusi Lääne– ja Ida-Eesti taimestikus. Kidurate mändide, sookailu– ja kanarbikupuhmastega kaetud rabapeenrad vahelduvad älveste ja laugastega. Älvestele annavad rohelise ja pruunika värvitooni balti turbasamba kogumikud – meie rabaälveste levinuim turbasamblaliik. Älvepervedel on aga peamised pruun ja punane turbasammal. Älveste üldiselt rohekale foonile lisavad punast värvi putuktoidulised huulheinad. Parema ülevaate saamiseks on matkaja kasutuses raba keskele rajatud vaatetorn. Lisainfot (õpperaja voldik) saab Lahemaa Rahvuspargi keskusest Palmses.

raamat rabaradadest ilmub oktoobris-novembris 2008.
Toredat lugemist.
Tiraaz jällegi piiratud mahuga,
seega soovitan raamatupoodidel silm peal hoida.

nb.
Lääne-Virus on vaid 1 rabarada Punasoos Tudus.
Ida-Virus aga juba 4.
Harjumaal juba kümmekond, ent enamus radadele mõistlik esimest korda minna korralikku eeltööd tehes.
Paljud rajad siiski pole ringikujulised - need, mida sulle siin eespool soovitati - neist pole ükski hetkek ringikujuline.

Esmane käik rabasse ei pea olema kohe Kakerdaja, Järvi-Suursoo ega Loosalu-Paluküla,
mis on küll pärlid, ent alustada võiks lihtsamatest ja lühematest.

Viru raba saab läbida ka ringikujuliselt,
otsi raamatukogust üles 80-nendate rajakirjeldus,
raja olukord on täpselt samaks jäänud,
kui mitte paremaks.

Algus Narva maantee ja Loksa teeristist 500 m Loksa poole paremat kätt (Rakverest 50 km)

okas päkka!