rusmanova

Uus kasutaja, liitus Tripiga 10 aastat tagasi
0 meeldimist
0 postitust / 2 kommentaari
0 (0%) külastatud sihtkohta:
Viimased kommentaarid

Kui lähete kuskile, parem võtta seal korralik takso või rentida auto, mitte minibussiga sõita. Enne sõidu veenduge, et kliimaseade on korras.
Minu jaoks see crazy vasakpoolne liiklus oli raske ka, hommikusöök oli mul keelatud asi, kui oli vaja kuskile minna :) Mees räägis liikluse kohta nii: "Nad on buddistid, sellepärast neile on ükskõik millal ja kuidas surma saada." :)

Minu soovitus on mõelda kõik üksikasjalikult läbi ja käituda seal korralikult, mitte liialdada koormusega, mitte pingutada, süüa korralikult, puhata pigem passiivselt ja nautida. Ilm ja loodus on seal tõesti suurepärased!

Käisime mehega möödunud kevadel.
Mõned asjad, millele on vaja tähelepanu pöörata:
1) lend on nii pikk, oma asendit peaaegu ei saagi muuta, ainult istu ja kõnni. See on väga suur koormus rasedale.
2) Kui lähete ringi, nt. saartele, siis mäletage, et speed-boat on rasedale keelatud. Ei mingit turvalisust. Kui lähete, siis ainult suurte laevadega.
3) Ärge unustage vitamiine mineraalidega kompleksis võtta, ärge jätke neid ära isegi üheks päevaks.
Meie bagaaž jäi Helsingisse (Lend oli Tln-Hel-Ahmadabad-Phuket), nii juhtus. Üldiselt saime hakkama, mõned asjad ostsime, sukeldumiseks ja snorkeldamiseks varustus sai renditud. Aga vitamiine ma kohe pole ostnud, lihtsalt unustasin. Juba esimesel päeval snorkeldasin palju, ujusin - see oli minu jaoks suur koormus, sest kodus ma ei teinud palju, käisin vaid 2x nädalas vesiaeroobikas :) Järgmisel päeval tekkisid jalalihaste spasmid, ja nii tugevad, et paar päeva ei saanud üldse kõnnima, lamasin hotellis teleka ees. Vitamiinid ja mineraalid on väga tähtsad sel perioodil!
4) Neljas, ja viimane asi - rohkem näljakas, aga ebameeldiv. See päevitus, mis tekkis mul Tais on siiamaani mul peal. Ma ei saa sellest hormoonide mehhanismist aru, aga... Päevitus on alles, ja mitte kõige parem :)

Kuigi mul läks kõik peaaegu hästi, ja nüüd olen õnnelik ema, tagasi vaadates hirmus on mõelda sellest, mis või sel reisil juhtuda.
Teie sees on pisikene saamatu inimene, kes ei oska veel öelda: "Ema! Jääme koju, jõuame veel käia Tais ja kus iganes!"
Saan aru, et piletid on ammu ostetud, kuid peate otsustama, mis on teile kallim, kas raisatud raha või laps.

Kui aga kavatsete passivselt hotellis aega veeta, reis polegi nii hirmus asi.