Käisime 2007 a. samal ajal märtsi lõpp aprilli algus.Mis puutub ilmaoludesse, siis matka alguses on väga-väga soe ja niiske, kõrguse tõustes läheb aina jahedamaks. Kuru ületamise hommikul oli temp. -16c ning väga tugev tuul. Ostsin enne minekut uue suusajope, mis läks väga väikseks pambuks kokku, ilma korraliku jopeta oleks olnud ikka väga külm. Ühel inimesel meie gruppist hakkas nii külm, et kuru tipus ei tahtnud käed enam korralikult liikuda. Soovitus mõelda väga põhjalikult läbi oma garderoob (sest kogu kupatust kannad ju omaenda turjal, muidugi juhul kui ei võta kandjat).Kandja hind on meie rahas u. 75 krooni päev. Pidime võtme kuna ei hinnanud oma jõudu adekvaatselt ja fototehnikat sai arutult palju kaasa tassitud.Selle raha eest ta siis ise vaatas kui palju sõi, jõi. Kuivõrd enamus kandjatest elavad piirkonnas, kus kliima on soe ja mõnus, pole neil vastavat sooja riietust, kuru ületamiseks. Meie oma värises kui "haavaleht", kui küsisime, et miks ta ometi rohkem riideid selga ei pane, siis selgus, et polegi midagi panna. Kraamisime siis oma kampsunid välja. LP paneb samuti südamel,et kui võtate kandja on teie kui nn "tööandja" kohus hoolitseda tema heaolu eest:)! Ravimitest olid kaasas ibumax, smecta ja küüslauk, mis laiendab veresooni. Ka meie teejuht soovitas peavalu korral küüslauku süüa. Meie peatusime Katmanduus viibides Kathmandu Guest Houses http://www.asiarooms.com/nepal/kathmandu/kathmandu_guest_house.html Sinna oli võimalik jätta see osa pagasist, mida matkal vaja ei läinud nt. nn linnariided. Käimiskepid olid heaks abiliseks, kuigi hind kohapealt otses ikka päris soolane. Ühinen Hugo arvamusega, et kvaliteedist on asi kaugel. Võib ju jääda mulje, et said mega hea hinnaga windstopper jope, kuigi suure töenäosusega ta oma ülesannet ei täida. Peab paika - ütlus ma pole nii rikas, et osta endale odavaid asju. Igatahes ilusat reisi! Sügava elamuse reisil Nepaali saate igaljuhul!
Tee on jah ilus, aga soovitaks küll soojalt järele mõelda, kui tahad kohalikku transporti kasutada. Kas oled valmis selleks, et koos sinuga istuvuvad nii kitsed kui kanad jne. Mina ei ole veel oma elu jooksul täheldanud seda võimalust,et ütled loomale-linnule ole nüüd hea ja ära sa järgmise 8 tunni jooksul(see on ime kui selle ajaga kohale jõuad) oma hädasid tee! Käisime Pokharast väljas raftingul, sinna sõit kestis u.3 tundi, tagasi tulime pea 7 tundi. Sest kolmes kohas olid juhtunud avariid, ühel ülekoormatud bussil oli ratas alt tulnud nii õnnetult, et mõlemad suunad olid blokeeritud. Seal nägin oma silmaga kuidas kitsekari mulle lahtisest aknast vastu vaatas a´la "what´a up"? Kui vähegi kannatab kasuta lendamist!
Kõige vingemad peod toimuvad Saalbachis. Seal on tõesti nii, et kell 4 poole mäe peale pubisse ja pidu läheb Alpi kapelli saatel käima, suusasaapad jalas:)! Jalad on suusatamisest läbi, aga tantsisime nii nagu peokingades pole seda kunagi teinud. Tahtsime videole kogu seda meeleolu jäädvustada, aga rahvast nii palju kõik suusatamisest märjad-higised kaamerasilm tõmbas uduseks:) Eelmine aasta ST.Antonis õnnestus näha-kuulda puhkpilli orkestrit, kes esitasid tuntud hitte. Nad olid kostümeeritud, kaunistatud näomaalingutega ja tundsid rõõmu 100% oma tegevusest! Super! Reede õhtuti oli võimalik näha suusaetendust "Snow must go on!" kus siis kohalikud suusakooli õpilased ja õpetajad näitasid oma oskusi, oli mida vaadata!