Siimopen

Uus kasutaja, liitus Tripiga 10 aastat tagasi
0 meeldimist
1 postitust / 11 kommentaari
0 (0%) külastatud sihtkohta:
Viimased kommentaarid

Nii.
6.-17. veebruar Goa sooviks nüüd lukku panna. Selgunud on vahepeal, et see ajavahemik olekski praktiliselt ainuke sobiv mulle. Aurinkost võiks midagi ära võtta.
Goas tahaks lisaks rannale ka ringi liikuda, mõne tuuri võtta ja ise ka vahepeal end liigutada (eelistatavalt rattasõit, või matk, jooks) ja muidugi hästi süüa :)
Kes tuleks kaasa, andke teada, koopereerume.

Teemaalgataja M34

Tere

Ma õnneks sain teada lõpuks, et viisa ajamine võtab ka oma aja ja 16.01 läheks liiga kiireks. Järgmine reaalsem variant Goasse oleks 27. jaanuar.
Oleks huvilisi?
Kuuba või Jamaica või mujale võib ka mõelda.

Tere

Ei ole veel plaan mul paigas.
Kas 16.01 väljuvale Goa reisile (11 ööd) oleks huvilist, reisikaaslast veel?

Tere

Ei ole veel. Indoneesia kõlab päris ahvatlevalt. Olete täpsemalt ka mõelnud kuhu saarele?

Noh meil käis see viisa saamine nii, et esmaspäeva hommikul kella 10ne aeg läksime sinna Siseministeeriumi, mõtlesime küll enne avamist minna aga ei saanud maast lahti nii vara. 1. korruse suht kitsuke teenindussaal kihas inimestest. Võtsime siis järjekorda ja passisime ära kuni leti äärde jõudsime ükskord, pahur tädi andis meile taotlusvormid ja ütles, et täna te viisat ei saa mingil juhul. Üritasime küll kaubelda ja kurba nägu teha, et äkki siis kolmandalt korruselt otse viisaväljastajatelt saab (Lonely Planeti soovituse järgi) aga tädi jäi resoluutseks. Maksma pidi viisa eest veel eraldi luugist seal teenindussaalis. Täitsime siis vormid ära ja mõtlesime, et üritame ise sinna kolmandale korrusele minna. Sissepääs Ministeeriumi tööruumidesse oli tänavalt teisest uksest. Seal ees muidugi valvurid, kauplesime nendega natuke aga üles meid ei lastud. Siis läksime teenindussaali tagasi ja panime tähele, et viisadega tegeles peale noore ja pahura tädi üks vanem tädi veel. Seisime veelkord järjekorra ära, leti juurde jõudes tegime veel kurvemat nägu, suhtumine meisse oli nagu öö ja päev eelmisega. Tädil oli siiras rõõm kohata nii kaugelt ja eksootiliselt maalt külalisi. Lõppes siis asi sellega, et kirjutas meile paberile 2 ametniku nime, kes viisasid väljastavad. Nendega läksime jälle turvade juurde ja siis lasti meid sisse. Läksime siis sinna kolmandale korrusele. Seal tädid veits üllatunud olid, et meid sinna lasti ja alguses väitsid, et need inimesed on "tähtsal koosolekul praegu". Aga üldiselt olid suht sõbralikud ja poole tunniga olid viisad olemas meil :)

Ehk siis kokkuvõtteks, kui on valida kas noorem või vanem tädi leti taga, siis valige vanem :). Võibolla kui minna varakult enne avamist kohale (kl 8) siis saaks ka nö ametlikult ühe päevaga, ei tea. Aga samal päeval kui lennuk saabub nii vara niikuinii ei jõua. Me jõudsime laupäeva hommikul kui niikuinii ministeerium kinni, käisime siis Sossusvleis ära ja tulime esmaspäeval tagasi viisa asja ajama.

Lingid Namiibia rendifirmadele leiab siit:
http://www.caran.org/homepage_E.htm
Meie võtsime African Tracksist kui kõige odavamast Hilux diisli. Selle mootor jäi natuke lahjaks nii suure koorma jaoks (4 inimest pluss kogu varustus, oli eelmine mudel. Mägedest üles saamine oli vaevaline. Uus kolmeliitrine Hilux diisel, mida mõned firmad pakuvad seal oleks ideaalne olnud. kämping varustus väga hea neil. Lisapaak võiks olla ka(kokku 140 l,) Põhja Namiibias pole tanklaid. Meili teel saab bronnida.

Soovitaks jah see ring siis Botswana poolt alustada. Jah B6 on korralik asfalttee, saab kiiresti sõita. Meie nii läksimegi. Ainuke väike takistus oli piiril, kus kohalikud piirivalvurid ei tahtnud esialgu meile Botswana viisat müüa.(siis polnud veel viisavabadust) Veits kahtlane kas nad ka nüüd on seal kuulnud, et eestlased saavad viisavabalt:). Maunis siis tuleb bronnida ja osta DWNP kontoris camping ja sissepääs Moremisse ning õige Aafrika seiklus võib alata :). Meie saime suure jebimisega tehtud ühe päevaga viisa. Windhoeki viisat ootama jääda oleks olnud jube ajaraisk.
Üllatav veel et rendiauto vaatate kohapeal. Milleks selle peale aega raisata seal? Pealegi on lennujaamast linna mingi 50 km, ette broneerides saadetakse rendifirmast auto lennujaama vastu, kes sõidutab teid Windhoeki autorendifirmasse või siis on rendifirmal esindus lennujaamas. Ise linna tulles peab tõenäoliselt takso võtma, me ei pannud küll tähele, et seal mingi bussiliiklus või muu käiks.
Botswana&Namibia Lonely Planet suht kohustuslik asi sellisel reisil. Meil oli Namibia kohta lisaks veel Bradt guide, mis veel põhjalikum.

Masina valik kindlasti õige selliseks reisiks. Aga 2 nädalaga selline ring ära teha on ikka väga ambitsioonikas. Mõistlikum oleks minu arust piirduda Namiibiaga ainult. Suured teed on korralik asfalt ja saab kiiresti aga põhja Namiibias kruusateed, millest paljud väga kehvas seisus. Näiteks kui Epupast hakata mööda Angola piiri Ruacana poole tulema, siis 150 km kivide otsas 10 km/h tunnis ukerdamine ei võta just vähe aega. Meie näiteks loobusime ja sõitsime alt ringi. Samuti Botswanas Moremi rahvuspark on ikka päris metsik kant ja Moremist otse Chobesse meie vihma hooajal ei saanudki. (mudamülgaste tõttu, läksime mööda asfalti Nata kaudu ringiga). Aga muidu Epupa joa kant väga ilus, mida kindlasti soovitaks, kohalik community kämping ka mõnusalt otse joa kõrval).
Meile meeldis ka väga Purroses. Himbade külla sai giidiga minna ja metsikud elevandid ja kaelkirjakud kämpinguplatsil öösel ümber auto luusimas :)
Namiibias veel väga lahedad Sossusvlei liivadüünid varahommikul aga need sellisesse plaani kuidagi ei mahu.
Ja kui ikka selline suur ring jääb, siis soovitaks hakata peale Botswanast, Maunist Moremist ja lõpetada hoopis Namiibiaga.(kui siis seal üldse aega veel jääb midagi vaadata :)) Moremi kant lõppu jätta tundub väga kahtlane mulle. (kui lennupilet tagasisõiduk olemas)

Millist transpordivahendit kasutate? Kaks nädalat on selgelt liiga vähe mõlema riigi jaoks kui autoga minna. Lennukiga vb jõuaks enam-vähem olulisemad kohad läbi käia :)

Stockholmi saatkond väljastab jah kahjuks ühekordseid viisasid. Piirilt ei saa. Namiibia Siseministeeriumist Windhoekis tuleb uus taotleda. Meie saime suure kammajaaga paari tunniga samal päeval kätte. Klienditeenindus allkorrusel ütles, et samal päeval ei saa. Kuna me ei tahtnud kuidagi Windhoeki aega raiskama jääda, siis sebisime end kuidagi lõpuks Lonely Planeti soovitusel kolmandale korrusele otse viisat väljastavate ametnike juurde. Tasuks enne avamist kohale minna, siis ei pea vb kohalikega järjekorras passima nagu meie.
Aga vähemalt Botswana on nüüd viisavaba kuigi kahtlane muidugi kas kohalikud piirivalvurid sellest kuulnud on midagi. Meile väideti alguses surmkindlalt, et Botswana piirilt viisat ei saa. Kui aga kuulsid palju see pidavat maksma, siis läksid kohe näod rõõmsaks, blanketid toodi välja ja poole tunniga oli asi korras :)

Pole tänu väärt aga sinna Skeleton Coast väravasse on siiski umbes 190 km Swakopmundist + 350 kilti Swakopmund - Windhoek. A hülgekoloonia,mida tasub vaadata Cape Cross Seal Reserve on varem, ca 100 kilti Swakopmundist.

Rendiautoga mööda B2 põhimaanteed ranniku äärde Swakopmundi ja siis mööda rannikuäärset soolateed hakkad üles põhja poole uhama, enne kella 15:00 peab rahvuspargi väravas jõudma, hiljem sisse ei lasta.