daydream

Uus kasutaja, liitus Tripiga 10 aastat tagasi
0 meeldimist
0 postitust / 40 kommentaari
0 (0%) külastatud sihtkohta:
Viimased kommentaarid

Toetan ka head üritust igas keeles:)

Lihtsalt silmaringi avardamiseks omasugustele blondidele. Nimelt käsipagasis olev pakendatud brie juust kvalifitseerub CDG lennujaama kotikontrollis vedelikuks/aerosooliks/geeliks ja kuulub konfiskeerimisele. Seda ka peale vaidlemist. Mina olin küll üllatunud.
Samas Geisha šokolaad ohtlikuks aineks ei osutunud. Mulle tunduvad need pehmusastme osas üsna sarnased.

  1. oktoobril algab Pariisis uus vägev streik, mille jätkamisotsust võivad ametiühingud uuendada iga 24 tunni järgi.
    http://www.businessweek.com/news/2010-10-06/french-transport-unions-call-for-open-ended-strike-from-oct-12.html
    Transpordiga on sel ajal seal tõenäoliselt halvasti. Kui metroo ei tööta, siis mulle soovitati CDG-st kesklinna jõudmiseks kasutada Air France busse (Cars Air France – line 2) millega saab otse Triumfikaare juurde.
    Alati on võimalik ka taksot kasutada, aga see on üsna kulukas, normaalhind a la 60 euri CDG-st kesklinna (oleneb liiklusest).
    Pariisi „G7“ takso saab tellida telefonidel 0033147394739 või 0033147393607 või eelnevalt ette tellides www.taxisg7.fr

Olsztinyst umbes nii 70 km kaugusel on Godkovo. Hästi ilus ümbrus ja seal asuv Klekotki hotell lihtsalt väga sümpaatne. Koduleht on siin:
http://www.hotelmlynklekotki.pl/index_en.html
Maantee ääres kahjuks just ei asu.

See tagastamine ei tähenda ju mingit kahekordset summa saamist: lennufirma tagastab vaid siis kui selle eest on eelnevalt makstud ehk siis tegemist on pluss/miinus tehinguga ja n.ö. „tulu“ on siis vaid ettevõttelt saadud summa.
Kui pilet müüakse tagasi, siis jääb lennukiga sihtkohta minemata. Kui kahtluse all on lähetuse reaalne toimumine, siis pardakaardi olemasolu ei ole selles osas küll mingi ankrutõendus. Lisanduvad hotelliarved, taksoarved või bussipiletid sihtkohas ja lõppude-lõpuks on lähetusel ka mingi eesmärk, mis sellisel juhul jääb täitmata.
Kui töötaja läheb sihtkohta pärast lennupileti müümist bussi või häälega, siis tekkib juba probleem lähetuse pikkusega mis mõjutab päevarahasid. Võltsida ja skeemitada on loomulikult alati võimalik. Samas kui ettevõttel sellesarnane kahtlus tekib, on ju alati teise osapoolega võimalik asja kontrollida enne kulu hüvitamist.
Pardakaardi olemasolu ei ole algdokumendi lisana mingi hädavajalik asi, et sellest kulude hüvitamisel oluline probleem tekiks.

Pardakaart ei ole raamatupidamise seaduse mõistes ettevõtte jaoks algdokument. Selleks on ostuarve või siis e-pileti korral pilet ise. Ettevõte võib ju pardakaardi esitamist nõuda kui see tuleneb nende sise-eeskirjadest, aga raha välja maksmisest keelduda nad kindlasti ei saa. Ehk siis ostuarve olemasolul ja pardakaardi puudumisel probleemi ei ole, vastupidisel juhul aga küll.

Olemata kuidagimoodi asjaga seotud. Näiteks kui ettevõte kõik selle 600 krooni vaid töötasuks kulutaks, saaks töötaja kätte 245 krooni. Ülejäänud osa moodustavad riigimaksud. Paraku on ettevõtte toimimiseks vaja ka muid kulusid teha ja kogu summat palgaks maksta ei saa. Katta tuleb näiteks nii backoffice kulud kui ka koristusele kuluvad puhastusvahendid. Ja loomulikult on suurema maja ühe m2 koristuse püsikulu ettevõttele odavam kui väiksema töö oma. Musta töö puhul riigimaksusid üldse ei maksta. Selles mõttes ei saa juhuslikult kokku korjatud tunnihindasid võrrelda.

Ma saan aru, et peale seda viimast turvaprobleemi USA-sse suunduva lennukiga on ajad ärevamad, aga ma päris selliseks läbikloppimiseks moraalselt valmis küll ei olnud nagu eelmisel nädalal Varssavi lennujaamas.
Põhimõtteliselt nägi see asi välja nii, et peale sellise tavapärase läbipatsutamise, triigiti jalad läbi täies pikkuses ja mõõdus. Ma olen varem turvakontrolli läbinud ka seelikut kandes ja end täitsa inimesena tundnud, aga seal seistes hakkas küll film peas kerima, et mismoodi see protseduur seelikuga võimalik oleks olnud. Edasi libistas kontrollija oma labakäe tervenisti mu pükste värvli vahelt sisse ja libistas kätega üle nii mu selja kui kõhu. Edasi toppis ta oma sõrmed sõna otseses mõttes rinnahoidja sisse .... niimoodi altpoolt lükkas :) Edasi raputas läbi mu juuksed. Nad olid mul täitsa lahtiselt, ei olnud patsi kuhu midagi peita saaks. Ja lõppes see üritus siis sellega, et kontrollija libistas terve oma käelaba minu kõrge kaelusega kampsiku kaelusest sisse ning kobas üle mu kaela ja õlad. Kusjuures see turvatüdruk ei näinud üldse sedamoodi välja, et ta mind mingi erilise kahtluse alla oleks võtnud. Ta lihtsalt tegigi oma tööd selliselt. Teistega samamoodi. Emotsioonideta. Ma ei ole turvakontrolli küsimuses iialgi tundlik olnud, saan aru, et turvalisus on kõige tähtsam, aga no selline uus ja põhjalik stiil võttis ikka hingetuks :)
Ütleme nii, et kui lennujaamas on valida selle uue udupeene kuvari või nii põhjaliku füüsilise läbikloppimise vahel, siis pigem eelistaks seda esimest varianti.

Moskva Suures Teatris on riietuse skaala lai. Mingi osa inimestest on seal tõesti ülipidulikult ja sätendavalt riides. Samas on seal ka terve hulk turiste, kes on tavalistes vabaajariietes. Nii et võta vabalt, ka teksad on seal täiesti ok.

Nägi küll üsna uskumatu välja see saatelõik. Samas ei usu, et asi nii hull on. No ei usu:) Meenub näiteks, et paar aastat tagasi said Eesti kooliõpilased rahvusvahelist PISA-testi tehes viienda koha ja see oli tookord uudiseks isegi rahvusvahelises pressis. Seda testi tehti nii linna- kui ka maakoolides PISA keskuse poolt koostatud valimi põhjal ja kuskil 70% küsimusi puudutas seal füüsikat, keemiat bioloogiat ja geograafiat.
Ma arvan küll, et näidati ainult küsitluse haledamat osa ja tehti natuke sellist hoiatavat šokiteraapiat vanematele. Meil nagunii tänapäeva linnalapsed kardavad lehma rohkem kui autot ja kui nii edasi läheb, siis järgmine samm võibki olla see, et kaardilt ei leita enam Eestit üles.

Olen seda varem ka kogenud, et täiskasvanud inimesed on kõik nii individualistid ja juba 3-4 inimese ühte kohta kokku saamine ühel ajal eeldab tõsiseid mõttetalguid :)
Mis kell 18.septembril Protestis kokkusaamine toimub? Või lepime kokku, et igaüks tuleb siis kui tahab, aga et „omasid“ ära tunda siis Tripi-huvilised järgivad klassikute eeskuju kolmes apelsinis: no et sisenedes kükitavad ja ütlevad „ööd on siin mustad“.
Midagi sellist:


Kuidagi peab ju üksteist ära tundma, eksole .... isegi distantsilt.
Ma saan aru, et Luarviku jaoks oleks seesugune eelnev märksüsteemi kokkulepe õhtu seal Iru silla peal päästnud :)

Kui konkreetsest küsimusest lähtuda, siis mina saan aru, et:
•käibemaksu ei rakendata
•puudub ka linna- või turismi maks ehk muud kohaliku tasandi maksud puuduvad
Ehk siis seda öeldaksegi, et midagi ei pea lisaks juurde maksma.

Hongkongi rahvusvaheline lennujaam asub keskusest eemal väikesel saarel. Tolli ja asjade kohta ei oska mina küll midagi prognoosida. See sõltub nii mitmetest asjaoludest. Bensiin on Hongkongis kallis ja lähtuvalt sellest taksosõit mingi väga odav üritus ei ole. Lennujaama kodulehel on takso hinnad muide välja toodud.
Seitse tundi (miinus piiriformaalsuste aeg) on ringi vaatamiseks päris vähe, aga ise kasutaks metrood ja teeks ühte kahest järgnevast:

1) Sõidaks Lantaule ja vaataks suure Buddha kuju üle. MTR tumerohelise liiniga Tsing Yi peatusesse, edasi kollase liiniga Tung Chung peatusesse ning seejärel rippraudteega Ngong Ping’i. Rippraudteega edasi-tagasi sõit maksab 157 hkd.

2) Sõidaks Kowloon’i poolsaarele, jalutaks niisama Nathan Road’l või kõnniks mööda Tähtede Alleed ja naudiks pilvelõhkujatega ääristatud panoraami. MTR tumerohelise liiniga Lai King peatusesse ja edasi punase liiniga Tsim Sha Tsui peatusesse.

MTR kaardi ja linna kaardi leiate kindlasti lennujaamast. Ühendus on kiire ja lihtne. Pileti hind sõltub teekonna pikkusest ja selle saab osta piletiautomaadist. http://www.mtr.com.hk/eng/train/system_map_pop_up.html

.......
Vaatasin veel kord metroo kaarti ja tundub, et kirjutasin valesti ja Lai Kingi peatuses punasele liinile üleminekut ei ole. Siis tuleks üks vahepealne peatus sõita kollase liiniga.

Väga huvitav oli lugeda seda päevikut. Sain siit mitu head mõtet, juhuks kui kunagi veel Hiinasse õnnestub minna. Suzhous on küll juba käidud ja mulle tundusid need Suzhou aiad üsna ülehaibitud. No ilusad nad on, aga ei midagi niiväga vapustavat. Samas Suzhoust pärit giid, ütles midagi sellist Hiina inimeste mentaliteedi erinevustest, et kui neil on õnnestunud teenida rohkem raha, siis Pekingi inimene kasutab seda tööl oma positsiooni parandamiseks, Shanghai oma raha juurde teenimiseks ja Suzhousi oma ehitab endale aia:) Nii et see võib olla neile identiteedi küsimus.

Minu jaoks täitsa huvitav fakt, et Suzhou kohaliku muuseumihoone arhitekt Ieoh Ming Pei on joonistanud ka Louvre klaaspüramiidi Pariisis.
Väga meeldis ka paadisõit mööda Suzhou jõge, mida ääristasid räämas agulimajad ja kohati selline korralik laga. Kontrastiks siis ilusad rippuvate okstega põõsad. Kõige selle prahisema poole taustal pildistati ilusat holliwoodilikus stiilis punase kleidiga Hiina pruuti. See mõjus kuidagi nii sürrilt:) Siiamaani tuleb see pilt selle jõega seoses silme ette.

HK soovitaks ajaveetmiseks veel ka juba eelpool korra mainitud õhtust Tsim Sha Tsui turgu. See toimub õhtul umbes üheksast kaheteistkümneni kahel paralleelsel tänaval ja metrooga saab sinna peatustes Yau Ma Tei või Mong Kok väljudes. Seal on ikka igasugu huvitavat träni ja odavamalt kui poes. USB-d konkreetselt silma ei jäänud, aga näiteks adapteri, mis poes maksis 15-20 hkd, võis sealt osta 5 hkd eest. Igasugu CD ja DVD sai osta kotiga ja üsna odavalt. Täitsa vahva on seal ka lihtsalt niisama ilma ostuhuvita ringi jalutada.

Igatahes nõuanne enne Pekingi rongijaama minekut lasta valmis kirjutada hiinakeelsed sildid oma soovi ja sihtkoha nimega on küll kulda väärt. Minul oli täiesti sürreaalne vaadata rongijaama seinal suuri teabetahvleid, mis peamiselt sisaldas hieroglüüfe. Ladina tähtedega on sinna kirjutatud vaid rongiliini koodid. Kui pilet on ette ostetud, siis  võib nende rongiliini koodidega vehkides  hea õnne korral rongi isegi üles leida, muidu on küll asi kahtlane.   Täpselt sama vahva on vaadata telekast järgmise päeva ilmaennustust: kaks hieroglüüfi ja 20C, kaks hieroglüüfi ja 23C jne. Mitte midagi ei saa aru :)
Pekingis on küll inglisekeelseid silte peale olümpiamänge väljas oluliselt rohkem kui varem, aga nii mõnigi kord on hieroglüüfid praktiliselt ainukeseks infoallikaks.
Pekingis meeldi mulle peale „kohustuslike“ vaatamisväärsuste ka kesklinnas õhtul algav söögiturg – Dong Hua Men Night Market, kus menüü ise oli juba vaatamisväärsus. Leida võis  vardasse torgatult igasugu koledaid putukaid ja usse, keda kohalikud hea meelega sõid.

Tänud Naabrimehele Cheung Chau saare mõtte eest. Väga lahe väike saar pika liivaranna, igasugu pisipoodide ja söögikohtadega rannapromenaadi ning väga kitsaste tänavatega sadamalinnaga. Sadamas oli hästi palju selliseid tõsiselt logusid laevu, milles tundus, et tõesti elati sees. Hong Kongi sadamas seisvad paat-elumajad olid nende kõrval ikka täidsa lossid. Vahva oli ka vaadata, kuidas perekonnad saarele poodlema sõitsid selliste vanade mootorpaatidega, mis pea kohest lagunemist tõotasid. Saarele sai sõita Lantault Mui Wo külast. Laev sõitis sinna kaheksa korda päevas ja viimane väljus 6.15 õhtul. Laevapilet maksis 11.50 hkd. Lantault saab laevaga sinna kindlasti ka Pui O külast. Cheung Chault sai laevaga otse Hong Kongi tagasi minna. Laev käib iga poole tunni tagant, sõit kestab umbes 50 minutit ja see laevapilet maksis ka 11.50 hkd.

Lisaks käisime ära Tai Mo Shani tipus. Reisijuhid kirjutavad, et see on oma 957 meetriga Hong Kongi kõrgeim tipp, aga tundub, et kohalikud ärigeeniused ei ole seda kohta veel turistidele atraktiivseks osanud teha. Mäe tipus on vaid observatoorium, mis on ümbritsetud okastraadistatud alaga, kurja valvuri ja sama kurja keelumärgiga. Seda on ilmselgelt vähe, et turistidele meeldida ja raha teenida, aga meile sobis. Tee peale jääb lugematul hulgal tühje eeskujulikult korda tehtud piknikukohti ja kogu tee tippu on asfalteeritud. Loomulikult vaated Hong Kongile ja ümbritsevatele mägedele on kogu teekonna vältel hingematvalt ilusad. Inimesi liikus seal üldse väga vähe. Tagasi tulles nägime vaid kolme Hiina poissi LP näpu vahel ja paar kilomeetrit enne tippu oli valvuriputka koos kurdi (ja vist ka pimeda) valvuriga. Mineku logistika nägi välja nii: metrooga Tseun Wan peatusesse ja sealt edasi number 51 bussiga Country Park peatusesse. Bussipilet maksis 17 hdk. Looduspargis on mitmesuguseid matka- ja jalutamise radasid. Tippu viis pargi kaardil oranži värviga märgitud Maclehose Trail. Tunde järgi ütlen, et teekond looduspargi keskusest observatooriumini oli umbes 5-6 km pikk. Väga hull see pidev tõus just ei olnud, aga kui asi ette võtta, siis füüsiline tervis peaks üsna hea olema, et asjast rõõmu tunda jaksaks. Päris jalutamisega tegemist ei ole.

Aaa miks see teema autahvlile pandi? Moderaatorid on siin ikka kadedad ja õelad. Kus järgmine HC esitlus toimub? Ma panen ka paremad riided selga ja lähen osalen.

Mina hääletaks projekti autori küll parlamenti. Igati läbi mõeldud ja positiivne plaan. Arvestades sisetarbimise ja töötuse praegusi probleeme, on pluss 6,7 miljardit ja lisatöökohad igati positiivne uudis. See 5%-line kadu eksootilistele loomade sektsioonis kõlab küll kurvalt, aga samas on asi selles mõttes jälle balansis, et Egiptuse ja Tai võrgutajatega kohtumine tehakse jälle lihtsamaks. Lisaks on projekt ka roheline, sest igasugu loodust saastavad lennu- ja muud sõidud vähenevad. Ma arvan, et allahindlust peaksid saama need naabermaade turistid, kes tulevad kohale lennukitel mis kasutavad keskkonnasõbralikku rohelist maandumist.

Lauriandres, huvitab, kuidas te läksite HK-st Lantaule? Kas tavatransporti kasutades jõuab päeva jooksul enamus huvitavamaid kohti läbi käia või peaks pigem ekskursiooni ostma? Vaatasin, et viator.com annab ekskursiooni hinnaks - alates 90 usd.
http://www.viator.com/tours/Hong-Kong/Lantau-Island-and-Giant-Buddha-Day-Trip-from-Hong-Kong/d14-3675LMVL
Kas enam vähem sinnakanti see tegelik hind jääb? Kuna Eesti turismibüroo andis
orjenteeruvaks hinnaks kaks korda suurema summa, siis olen veidi segaduses.

Enamasti on inimesed ikka viisakad ja abivalmid kuni teatava piirini. Tavaliselt on siin selliseid naljavastuseid antud otseselt jaburalt või lihtsalt laisalt püstitatud teemadele. Kui viiskalt ei vastata, siis võiks teemapüstitajal endal ka olla julgust kriitiliselt peeglisse vaadata (ja nats naljataluvust tuleb üldse elus kasuks). Antud teemast lähtudes, ma ei saa aru, kas inimestel ei ole mitte mingisuguseid muid probleeme, et nii õudselt tähtis on võidelda oma n.n. virtuaalse sõnavabaduse eest sest iga paari kuu tagant keegi selle ahistamisteema tõstatab. Trip.ee ei ole ju teatavasti avalik õiguslik vaid asjaarmastajate poolt tehtud ja hallatav foorum ning seega on normaalne respekteerida tegijate reegleid. Oma kodus olge nii vabalt kui tahate, aga külla minnes käituge nii, et teie kaaskodanikud end ka inimestena tunda võiksid. Ei maksa ka vihast vahutada, kui peale teemapüstitust a’la rasedana Indiasse või beebiga Taisse ei arvagi kõik foorumikülastajad, et see on hästi vahva mõte. Tahate küsida, osake vastuseid ka lugeda ning neist üht-teist ka järeldada.

Mina näiteks olen olnud Marmarises situatsiooni ees, kus sõpradele külla naaberhotelli ei lastud. Tegemist oli loterii reisiga ja kuna endal hotelliga kohe üldse ei vedanud ja sõbrad said täitsa hea apartemendi siis meeldis mulle õhtul neil külas käia. No nii kaks korda sai käia ja kolmandal korral enam ei lubatud. Mitte mingeid "võõral-territooriumil-mitte-käituda-oskamise-probleeme" täiesti kindlasti ei olnud. Turvamees viitas seinalehel olevatele reeglitele, kus tõepoolest oligi kirjas, et võõrad hotelli territooriumile tulla ei tohi. Eks see oleneb vist konkreetsest kohast.

Minu kogemus on nüüd küll juba paar aastat vana, aga ehk on abiks. Kohalikud turismifirmad ja hotellid müüvad igasugu pileteid ikka väga suurte juurdehindlustega. Igal juhul soovitaks lihtsalt kohale minna ja juba hommikul kassade avamise ajaks. Rahvast on Kremli ümbruses peaaegu alati hullult palju, järjekorrad on pikad ja ega ametlikult infot seal keegi eriti lahkelt ei jaga, nii et peab ise tuvastama mis saba kus on. Piletimüügikioskid on sellised keskmise vaguni suurused, kuhu saab mitu inimest korraga sisse minna. Eraldi tuleb osta piletid Kremli vaatamisväärsuste ja Relvapalati jaoks (Relvapalatisse ilma Kremli territooriumile minemata ei saa, nii et osta tuleb mõlemad). Kui osta välismaalastele mõeldud kallis pilet, siis tavaliselt on võimalik ilma sissepääsu ees oleva järjekorrata sisse saada s.t. tuleb järjekorrast lihtsalt mööda minna, riided garderoobi anda ja otsejoones sissepääsu piletionu juurde suunduda. Enamus välismaalasi tuleb gruppides reisibüroode kaudu ja saba moodustub peamiselt odava piletiga Venemaalastest. Kallima piletiga külastajad lastakse eelisjärjekorras sisse. Seda seletas mulle üks kohalik turvamees, kellega ma seal tookord suvaliselt juttu tegin. Üldiselt inimestega tasub suhelda, saab praktilisi nõuandeid:) Keerulisem oli sisse saada Teemantipalatisse. Sinna lastakse sisse ainult gruppides koos giidiga konkreetseks ajaks (oli vist mingi pool tundi) ja sinna tuleb ka eraldi pilet osta. Pilet on küll kallis, aga minu meelest Teemantipalatisse minek tasub end ära.