Lihtsalt silmaringi avardamiseks omasugustele blondidele. Nimelt käsipagasis olev pakendatud brie juust kvalifitseerub CDG lennujaama kotikontrollis vedelikuks/aerosooliks/geeliks ja kuulub konfiskeerimisele. Seda ka peale vaidlemist. Mina olin küll üllatunud. Samas Geisha šokolaad ohtlikuks aineks ei osutunud. Mulle tunduvad need pehmusastme osas üsna sarnased.
- oktoobril algab Pariisis uus vägev streik, mille jätkamisotsust võivad ametiühingud uuendada iga 24 tunni järgi. http://www.businessweek.com/news/2010-10-06/french-transport-unions-call-for-open-ended-strike-from-oct-12.html Transpordiga on sel ajal seal tõenäoliselt halvasti. Kui metroo ei tööta, siis mulle soovitati CDG-st kesklinna jõudmiseks kasutada Air France busse (Cars Air France – line 2) millega saab otse Triumfikaare juurde. Alati on võimalik ka taksot kasutada, aga see on üsna kulukas, normaalhind a la 60 euri CDG-st kesklinna (oleneb liiklusest). Pariisi „G7“ takso saab tellida telefonidel 0033147394739 või 0033147393607 või eelnevalt ette tellides www.taxisg7.fr
Olsztinyst umbes nii 70 km kaugusel on Godkovo. Hästi ilus ümbrus ja seal asuv Klekotki hotell lihtsalt väga sümpaatne. Koduleht on siin: http://www.hotelmlynklekotki.pl/index_en.html Maantee ääres kahjuks just ei asu.
See tagastamine ei tähenda ju mingit kahekordset summa saamist: lennufirma tagastab vaid siis kui selle eest on eelnevalt makstud ehk siis tegemist on pluss/miinus tehinguga ja n.ö. „tulu“ on siis vaid ettevõttelt saadud summa. Kui pilet müüakse tagasi, siis jääb lennukiga sihtkohta minemata. Kui kahtluse all on lähetuse reaalne toimumine, siis pardakaardi olemasolu ei ole selles osas küll mingi ankrutõendus. Lisanduvad hotelliarved, taksoarved või bussipiletid sihtkohas ja lõppude-lõpuks on lähetusel ka mingi eesmärk, mis sellisel juhul jääb täitmata. Kui töötaja läheb sihtkohta pärast lennupileti müümist bussi või häälega, siis tekkib juba probleem lähetuse pikkusega mis mõjutab päevarahasid. Võltsida ja skeemitada on loomulikult alati võimalik. Samas kui ettevõttel sellesarnane kahtlus tekib, on ju alati teise osapoolega võimalik asja kontrollida enne kulu hüvitamist. Pardakaardi olemasolu ei ole algdokumendi lisana mingi hädavajalik asi, et sellest kulude hüvitamisel oluline probleem tekiks.
Pardakaart ei ole raamatupidamise seaduse mõistes ettevõtte jaoks algdokument. Selleks on ostuarve või siis e-pileti korral pilet ise. Ettevõte võib ju pardakaardi esitamist nõuda kui see tuleneb nende sise-eeskirjadest, aga raha välja maksmisest keelduda nad kindlasti ei saa. Ehk siis ostuarve olemasolul ja pardakaardi puudumisel probleemi ei ole, vastupidisel juhul aga küll.
Olemata kuidagimoodi asjaga seotud. Näiteks kui ettevõte kõik selle 600 krooni vaid töötasuks kulutaks, saaks töötaja kätte 245 krooni. Ülejäänud osa moodustavad riigimaksud. Paraku on ettevõtte toimimiseks vaja ka muid kulusid teha ja kogu summat palgaks maksta ei saa. Katta tuleb näiteks nii backoffice kulud kui ka koristusele kuluvad puhastusvahendid. Ja loomulikult on suurema maja ühe m2 koristuse püsikulu ettevõttele odavam kui väiksema töö oma. Musta töö puhul riigimaksusid üldse ei maksta. Selles mõttes ei saa juhuslikult kokku korjatud tunnihindasid võrrelda.
Ma saan aru, et peale seda viimast turvaprobleemi USA-sse suunduva lennukiga on ajad ärevamad, aga ma päris selliseks läbikloppimiseks moraalselt valmis küll ei olnud nagu eelmisel nädalal Varssavi lennujaamas. Põhimõtteliselt nägi see asi välja nii, et peale sellise tavapärase läbipatsutamise, triigiti jalad läbi täies pikkuses ja mõõdus. Ma olen varem turvakontrolli läbinud ka seelikut kandes ja end täitsa inimesena tundnud, aga seal seistes hakkas küll film peas kerima, et mismoodi see protseduur seelikuga võimalik oleks olnud. Edasi libistas kontrollija oma labakäe tervenisti mu pükste värvli vahelt sisse ja libistas kätega üle nii mu selja kui kõhu. Edasi toppis ta oma sõrmed sõna otseses mõttes rinnahoidja sisse .... niimoodi altpoolt lükkas :) Edasi raputas läbi mu juuksed. Nad olid mul täitsa lahtiselt, ei olnud patsi kuhu midagi peita saaks. Ja lõppes see üritus siis sellega, et kontrollija libistas terve oma käelaba minu kõrge kaelusega kampsiku kaelusest sisse ning kobas üle mu kaela ja õlad. Kusjuures see turvatüdruk ei näinud üldse sedamoodi välja, et ta mind mingi erilise kahtluse alla oleks võtnud. Ta lihtsalt tegigi oma tööd selliselt. Teistega samamoodi. Emotsioonideta. Ma ei ole turvakontrolli küsimuses iialgi tundlik olnud, saan aru, et turvalisus on kõige tähtsam, aga no selline uus ja põhjalik stiil võttis ikka hingetuks :) Ütleme nii, et kui lennujaamas on valida selle uue udupeene kuvari või nii põhjaliku füüsilise läbikloppimise vahel, siis pigem eelistaks seda esimest varianti.
Nägi küll üsna uskumatu välja see saatelõik. Samas ei usu, et asi nii hull on. No ei usu:) Meenub näiteks, et paar aastat tagasi said Eesti kooliõpilased rahvusvahelist PISA-testi tehes viienda koha ja see oli tookord uudiseks isegi rahvusvahelises pressis. Seda testi tehti nii linna- kui ka maakoolides PISA keskuse poolt koostatud valimi põhjal ja kuskil 70% küsimusi puudutas seal füüsikat, keemiat bioloogiat ja geograafiat. Ma arvan küll, et näidati ainult küsitluse haledamat osa ja tehti natuke sellist hoiatavat šokiteraapiat vanematele. Meil nagunii tänapäeva linnalapsed kardavad lehma rohkem kui autot ja kui nii edasi läheb, siis järgmine samm võibki olla see, et kaardilt ei leita enam Eestit üles.