Maxxx

Uus kasutaja, liitus Tripiga 11 aastat tagasi
1 meeldimist
1 postitust / 20 kommentaari
0 (0%) külastatud sihtkohta:
Viimased kommentaarid

Electrolux on paraku hakanud tõesti viimasel ajal täielikku saasta tootma. Endal läks masina elektroonika kaks korda läbi, alguses garantiiajal, hiljem peale garantiid - teadjamad inimesed vaatasid peale ja soovitasid osta midagi muud.

Tegelikult on pesumasinate turul väga selline olukord, et nagu maksad, nii ka saad, vähemalt üldplaanis. Remondimehed ise soovitasid kõige rohkem Siemensi, Aegi või Boschi masinaid, eriti kui on huvi osta masin aastateks. Teine variant on osta poole odavam masin ja visata ta lihtsalt uksest välja kui otsad annab.

Siemensi masinad on natukene küll kallimad kui Electroluxi isendid, aga remondimeestelt kuuldu põhjal (ja nüüd juba oma kogemuse põhjal) on tegemist tõesti korraliku kvaliteediga.

Mina mõtleks nii - kas tahad ehedaid traditsioonilisi jõule (külm ilm ja kõik sinna juurde käiv) või pigem ebatraditsioonilisi (näiteks kuskil soojal (sub)troopika saarel).

Esimeseks on lahe näiteks Saksamaa - linnades on jõululaadad, igal pool väikesed hõõgveini paviljonid, kõlavad jõululaulud, ühesõnaga kogu pakett. Veelgi ehedam on ehk tunne muidugi kuskil põhjamaal, aga see ei erine vast väga palju siis Eesti jõuludest.

Endal on vist ehedam elamus pigem soojalt saarelt. Kuna sageli soojades kohtades ju lund pole, siis tundub justkui tahetaks seda igasuguste kaunistuste ja muidu jõulutemaatiliste asjadega korvata. On päris omamoodi tunne vaadata seintel jõulukaunistusi, võtta osa vabaõhu jõuluüritustest ja laulda jõululaule, samal ajal kui päike paistab ja ilm on soe.

Näiteks ka Euroopa soojad saared on selles suhtes päris põnevad jõulude ajal. Aastavahetus muidugi ka - näiteks eriti fantastiline on see Madeiral, kus alati toimub suur ilutulestik, mis peaks ka Guinessi rekordite raamatus olema kui suurim omasugune. Siin ka video Madeira tulevärgist:

Naabrimees, nõus sellega, et osad inimesed ei mõtle ise, vaid teevad (suhteliselt pimesi) seda, mida teised ees teevad.

Mündi teist külge vaadates, on iga rikkumise korral ka palju korralikke kohalikke, kes ei pargi näiteks keelulalale ja õigem oleks nende eeskuju järgida.
Iseasi, kuhu see turist ennast liigitada tahab - rullnokkade/pättide või korralike/viisakate inimeste hulka.

Igas riigis ollakse siiski külalised ja nagu ka tonlist märkis - oma riigi saadikud. Seega oleks lihtsalt väga tore, kui enamus ennast ikka korralike inimeste hulka liigitada sooviksid.

Kuna teema käsitleb tahtlikku tavade/moraalinormide/seaduste eiramist siis minu arust ei ole see mingil juhul OK. Kuigi pehmendava asjaoluna - on hetki, kus erinevate kultuuriruumide plaanis pole sageli just üheselt selge, mis täpselt on ikkagi see reegel.

Samas ei tohiks küll "turist" olla see tegelane, kes tohiks hakata kohalike tavasid või seadusi kuidagi küsimärgi alla panema. Ehk kui sulle juba öeldakse, et sinna ei tohi parkida ja isegi kohalikud sinna pargivad - miks sa arvad, et see on ka sulle "võõrale" lubatud? See oleks justkui külas käimine eeldades, et kõik, mida teeb sinu kostitaja, on lubatud ka sinule. Enamus mõistab siiski, et nii see ju ei ole.

Päris kasulik ja põnev oleks lugeda, mida sellise "äkkplahvatuse" puhul teha (kui kellelgi peaks olema näiteks isiklikku kogemust). Äkki on teistelgi, midagi kõrvataha panna.

Kuna sellel teemal on ju juba mitu kommentaari olnud, siis täpsustuseks - Fred Burton videos ju ei väitnud kuskil, et noaga peab hakkama noavõitlust pidama. (Tasku)noal on ju palju muid funktsioone ka (isegi peale arbuusi lõikamise ;)).

Veigo, asjalik jutt. Natukene jäi samas arusaamatuks, et milline oht tuleneb just Sahara-aluses Aafrikas taskulambi omamisest või isegi pimestamisest? Turvavarustuse eesmärk on ju see, et saad seda vajadusel kasutada. Ma näen ainsa miinusena seda, et tal on mingi kaal ja ka hind, muu on ainult pluss. Turvalisus on ka see, et suudad pimedas näiteks tee leida. Ja kui taskulamp võimaldab veel ohuolukorras kedagi pimestada - see ei ole ju halb?

Olen täiesti nõus, et terve mõistus on kõige olulisem. Ja metskaplani poolt viidatud olukorrateadlikkus on ka väga oluline nii reisil kui muidu.

Mäletan, et juhtusin aastaid tagasi mingi uurimuse peale, kus muuhulgas uuriti (kui mäletan õigesti, siis ladina ameerikas reisinud) naisi ja nendega reisil juhtunud seiku. Tuli välja, et enamusel oli juhtunud intsidente, samas olid nad märkinud, et ei räägi sellest kunagi oma lähedastele. Seega ka jutt inimeste poolt kes "seal" oleks justkui käinud ja midagi pole juhtunud, ei pruugi olla alati adekvaatne. Samas eks igaüks teab ise, mida või keda usub ja mida loogiliseks peab.

Ärge nähke maailma mustvalgelt - justkui oleksid ühed inimesed "mõttetud pabistajad/paranoilised" ja teised "julged reisisellid", keda miski ega keegi ei morjenda. Mina näiteks Burtonit "pabistajaks" ei liigitaks.

Julge (ja rumala) hundi rind võib ju olla rasvane, aga sageli on see siiski ka haavleid täis.

Thekla,

Osa asjadest on "common sense", osad asjadest on nõuanded, mida jagatakse vastavatel koolitustel inimestele, kes liiguvad ohupiirkondades.

Suure grupiga vs. üksi ei ole ainsad valikud muide. Siin ei ole vastolu - sest see sõltub kõik olukorrast. Tenerife rannas ei pea sa muidugi paljudele asjadele mõtlema, Mumbais liikudes aga näiteks küll. (kohad lihtsalt näitlikud). Soovitan sulle lugeda veelkord üle ka viimane lõik eelmisest postitusest.

Kõige olulisem on mõelda / teada ja olla valmis, mitte peita ennast illusioonide taha - "ka Tallinnas juhtub", seda oskavad kõik ka ilma nõuanneteta. Maailm ei ole ühesugune, vaid väga erinev!

Väga head soovitused eelnevalt.

Kindlasti on ülesanne nr.1 ohuolukorras mitte minna paanikasse. See on väga raske ülesanne. Aitab peamiselt usk endasse, mis tekib nii läbi kogemuste kui hea ettevalmistuse. Näiteks kui tead, kus on hotellis evakuatsioonitee ja oled selle oma taskulambi abil läbi käinud, suudad ohu korral ennast kindlasti paremini kontrollida.

Üldise enesekaitse koha pealt on järgmine reegel - alati väldi konflikti. Alati proovi konfliktist taanduda - ideaalis põgeneda. Kui sa põgeneda ei saa, õpi ennast pigem kaitsma (kaitseasendid jms.) ja proovi ikka põgeneda - sellest on tunduvalt rohkem kasu kui mingist võitlusest, isegi kui oled väga hea võitleja.

Üldplaanis võiks tavainimese turvakäitumisel olla 2 põhilist eesmärki:

1) proovida jääda märkamatuks, "radari alla" - pahad ei märkagi sind
2) teha kõik, et sina oleksid võimalikult keeruline sihtmärk - paha valib kellegi kergema

Näiteks üksik seljakotiga matkav neiu kuskil Aafrika kolkas eksib väga rängalt nende põhimõtete vastu.

Rusikareeglid:

ole teadlik
Uuri alati eelnevalt mis vähemalt on peamised ohud kohas, kuhu lähed. Reisil olles hoia ennast kursis sellega, mis parajasti sinu piirkonnas toimub. Õpi ära mõned olulisemad fraasid kohalikus keeles - "vajan arsti, politseid" jne.

hoia madalat profiili
Riietus, käitumine, kombed ei tohiks kunagi tõmmata liigset tähelepanu. Näiteks ka suure grupina liikumine on vahel liigne tähelepanu tõmbamine. Hoia alati(!) eemale igasugustest demonstratsioonidest. Ma ei saa aru turistidest, kes näiteks Egiptuse protestide ajal riigis olles seal protestijatega koos liikusid.

ole etteaimamatu, "salapärane"
Sinu lähedased peaksid alati teadma, kus sa oled, kuhu liigud. Sinu juhututtavad ei peaks kunagi teadma, millal täpselt ja kuhu sa lähed. Varieeri nii oma välist pilti - riietust kui ka liikumismarsruute.

Ära kunagi jaga enda ega oma plaanide kohta liigset infot - mitte kunagi! Keegi reisituttavatest ega ka sinu uutest sõpradest reisil ei pea tegelikult esialgu teadma sinust midagi rohkemat peale sinu hüüdnime.

On täiesti OK anda juhututtavatele, eriti kahtlastele inimestele ka konfliktset infot. On täiesti OK anda uutele sõpradele ebamääraseid vastuseid. Mõtle - miks peaks võõrast inimest huvitama sinu elu detailid?

ole alti valvel
Usalda alati oma sisetunnet - isegi kui sul on lihtsalt tunne, et midagi ei klapi - käitu justkui ohu korral - liigu kuhugi ohutusse kohta.

See kõik on paljudele "common sense", aga kas neid põhimõtteid ka jälgitakse?

Kindlasti ära ole ka liialt paranoiline - liigne paranoilisus ja hirm väsitab ja töötab vastu sinu turvalisusele. Ole eriti tähelepanelik seal, kus seda peab olema ja tunne ennast vabamalt seal, kus tead, et ohud on väiksemad.
Samas ära kõnni kuskil "silmad kinni", ka mitte kodulinnas ;)

Jyrka, loomulikult reisides mitmetesse riikidesse on "Euroopa" kasutamine paratamatu.
Samas kõlab enda jaoks imelikult kui sa ütleksid: "Lähen Eestisse reisima" elades ise Eestis. Pigem määratleksid sa seda lisaks põhja/lõuna vms-ga. Aga see selleks.
Sama imelik oleks olukord elada USAs New Yorgis ja soovides sõita reisile Californiasse ja öelda, et ma lähen reisile Ameerikasse.

Muidugi see kõik ju sõltub kontekstist ja viisist kuidas seda öelda, ei usu, et teemaalagataja mõtles, et kõikides kontekstides oleks see kasutamine vale.
Samas tean ise (õnneks järjest vähem) inimesi, kes vaatavad muid Euroopa riike ikka kui mingit hoopis teist maailmaosa ja ei tunneta ennast siiani osana Euroopast.
Aga mis siin ikka vaielda :)

ühinen teemaalgatajaga

Lisaks soovitaksin Eestit paigutada ikka Põhja-Euroopasse, nagu seda teeb ka United Nations: http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Location-Europe-UNsubregions.png