tn

Uus kasutaja, liitus Tripiga 11 aastat tagasi
0 meeldimist
0 postitust / 8 kommentaari
0 (0%) külastatud sihtkohta:
Viimased kommentaarid

ja veel - kui kohalikud ei saa ingliskeelse jutu sees aru, mis maa on Estonia, võib proovida ka kohalikus keeles Eesti nime öelda (nt. Saksamaal ja Põhjamaades ütleb nimi Estland palju rohkem, mitmetes romaani ja slaavi keeltes öeldakse Eesti kohta aga Estonia, lihtsalt seda hääldatakse o-ga keskel, mitte "estõunia"). Eesti kohaliku nime väljauurimine oleks lihtne ja tõhus kodutöö ja reisil võib selguda, et Eestit teatakse küll, lihtsalt mitte inglise keeles :)

Eesti nime ei tasuks minu arvates aga üheski keeles välja vahetada. Esiteks oleks seda väga raske sisse viia, sest vana nimi säilib nii seni trükitud materjalides kui ka inimeste teadmistes pikka aega. Teiseks ei annaks see kellelegi midagi juurde - nimi iseenesest uut mainet ei looks, aga vähendaks meie tuntust, sest info killustuks mitme nime vahel ja uut nime ei teaks ka paljud, kellele Estonia juba midagi tähendab. Kolmandaks ei ole see lihtsalt stabiilsetel riikidel eriti kombeks. Euroopa riigid on teadupärast pikka aega sama nimega olnud, küll aga on nimemuutusi aeg-ajalt mujal. Satuksime ühte seltskonda nt. endise Tseiloni, Birma ja Pärsiaga. Veelgi hullem - mõned üritavad väita, et peale NSVLi lagunemist tekkisid Baltikumis uued riigid, mitte ei taastatud sõjaeelseid. Kui sõjaeelne nimi ja seega nähtavaim side esimese vabariigiga käibest kaotataks, muutuks selle väitmine ainult lihtsamaks. Parem anname oma panuse, et Estonia seostuks välismaal millegi heaga. See on suurelt jaolt meie endi teha.

mulle isiklikult ei meeldi, kui eestlased välismaalastele lolle lugusid jutustavad, et uskuma jäädaks, või eestikeelseid rumalusi õpetavad. Kümme minutit on naljakas, on võimalus ennast targana tunda ning edaspidi ei näe seda välismaalast enam kunagi, aga see jutt võib kusagil lumepallina paisuda ja meie mainet päris palju kahjustada.

Ise olen reisinud ainult Euroopas. Ei tule meelde, et keegi oleks mind venelaseks pidanud. Samas, ega selles midagi halba poleks - kuigi see on meile tundlik teema, nagu sinikas või nii, näitab see siiski, et vähemalt geograafilise piirkonnaga pannakse enam-vähem täppi. Ja meie näiteks ei erista samuti tavaliselt nt. hispaanlasi ja portugallasi näo järgi (näite valisin meelega Euroopast, kaugemad rahvad pannakse meil veel sagedamini ühte patta). Minu kogemuse järgi ollakse tavaliselt Euroopas Eestist kuulnud - teatakse NSVLi lagunemist, Eurovisiooni võitu ning Euroopa Liidu laienemist. Segi aetakse teiste Balti riikidega. Mõnikord on mind peetud inglaseks või hollandlaseks (Prantsusmaal) või valgevenelaseks (Poolas), vastavalt sellele, mis rahvusi nendes piirkondades muidu rohkem liikus.

Prantsusmaal aetakse mõnikord segamini Baltimaad ja Madalmaad (Pays baltes/Pays-Bas) või siis kuuldakse alguses "estonien" (eestlane) asemel "espagnol". Seda pole ma küll kohanud, et kellelegi peaks midagi hulk aega seletama ja ikka aru ei saa (v.a. keelebarjääri puhul). Jaburaimaid küsimusi: "Kas Eesti on suurem või väiksem kui Poola?" "Kas Eestis on patriarhaat või matriarhaat?" "Kas sa ladina tähestikku oskad lugeda?" (vastavalt kuuldud siis kahelt poolakalt ja ühelt tšehhilt).

Positiivsed üllatused: muidugi inimesed, kes on Eestis käinud. Läänes on neid järjest rohkem juurde tekkimas, Venemaal ja Ukrainas on inimestel aga tihti ilusad noorpõlvemälestused näiteks Kohtla-Järvelt. Eesti nime kuulmine muudab sealsed inimesed tavaliselt sõbralikumaks (kuigi ma ei tea, kuidas peale "pronksiööd" sellega seal on). Lisaks olen juhuslikult kohanud veel sakslast, kes teadis Eesti okupeerimise ajalugu väga hästi (ja muide, oli seda omal ajal Lääne-Saksamaal koolis õppinud. "Balti küsimus") ja kellel oli meeles üks Eesti kunagine olümpiasportlane, kelle nime ma küll ei teadnud ja praegu ei mäleta, aga eesti nimi oli igatahes. Ja Prantsusmaal olen sattunud kokku muusikatudengitega, kes teadsid Veljo Tormist.

Põnev on ka see, et kui Euroopas ringi hääletada, siis üldiselt saadakse aru, et see on lihtsalt selleks, et ringi vaadata, ainult Soomes on päris tihti arvatud, et ma olen üks sealsetest eestlastest, mitte lihtsalt mõneks päevaks tulnud, ning Poolas arvatakse, et ma sõidan Euroopasse tööle. Ühesõnaga, vähemalt minu kogemuse järgi tuntakse Eestit Euroopas küllaltki palju (arvestades seda, kui vähe meid on ja kui vähe on meil olnud aega ennast tutvustada) ja suhtumine on eelarvamustevaba ja uudishimulik (või siis ükskõikne), negatiine (vähemalt avalikult) aga väga harva.

sõltub sellest, kas sinu vanemad on sellega nõus või ei. Ise sain mõni aasta tagasi täisealiseks ning veidi reisisin ka varem (klassiekskursioonid, paar laagrit ning 15-aastaselt üksi liinibussiga Riiga). Iga kord tuli hankida mõlema vanema allkirjaga notariaalselt kinnitatud tõend, et vanemad on selle reisiga nõus. Kui ma Riias käisin, siis seda küll ei kontrollitud, aga ikkagi on parem karta kui kahetseda. Klassiekskursioonide taga olevast asjaajamisest ei tea ma suurt midagi, aga tean, et seda tõendit on ikkagi vaja.

pole küll sellist telkimiskogemust, aga Valgevene soovitan välja jätta sellel lihtsal põhjusel, et sinna on viisat vaja, seega nõuab see eelnevat asjaajajamist (piirilt seda vist ei saa, http://www.vm.ee/est/kat_445/ on umbkaudne nimekiri riikidest, kus saab, aga Euroopas saab nagunii peaaegu igale poole mujale ilma viisata) ja muidugi ka raha.

üle-eelmisele: jah, Juglast edasi kõndida on väga hea mõte, ka kõige muuga nõustun, aga teeksin paar täpsustust trammide osas - esiteks sõidab tramm kesklinnast Juglasse umbes pool tundi, ma olen mõõtnud. Praegu vaatasin sõiduplaanist igaks juhuks veel kontrolli mõttes järele ning näiteks 17.00 väljuv tramm peaks 17.34 kohal olema. Trammiga saabki sinna kõige kiiremini, sest see sõidab mööda väiksemaid tänavaid ja üldiselt muust liiklusest eraldi, nii et ummikud ette ei jää.

Liinid 1 ja 3, mida ma mainisin, lähevad ka Juglasse, aga nad on päris uued, paar aastat tagasi neid veel polnud. Vahe on selles, et nad ei tule mitte kesklinnast, vaid kaugemalt, aga kesklinnast edasi on neil täpselt sama tee nagu number kuuel, nii et vahet pole, mille peale minna. Nagunii käib 6 mitu korda sagedamini kui 1 ja 3 kokku.

Lennujaamast mine bussiga number 22 või 22a kesklinna: number 22 pealt tule maha Stockmanni juures, mine tunneli kaudu teisele poole teed ja hoia veidi paremale, seal peaks nurga taga olema number 6 trammi peatus. 22a pealt... ma ei tea täpselt, kuidas ta kesklinnas ringi pöörab, aga kui sa tuled maha Esplanāde lõpp-peatuses, siis peaks trammitee jääma vasakule. Igatahes mine mööda Merķeļa iela tänavat, kuni trammiteeni, üle ristmiku ja veidi vasakul on Merķeļa iela trammipeatus, kust saad number 1, 3 või 6 trammiga õigesse kohta. Bussipileteid saab osta konduktorilt, kes bussis ringi käib, või kui teda pole, siis bussijuhilt. Pileti hinda tõsteti hiljuti 30 santiimile, sama palju maksab ka trammipilet, aga neid saab osta kioskitest või trammijuhilt ja need tuleb ära komposteerida.

Edasi sõida trammiga lõppu, Jugla peatusesse. Vaata http://www.trip.ee/node/23188 ka, sinna kirjutasin ma paar päeva tagasi veel veidi (võib-olla isegi liiga palju ;) sellest, kus seal täpselt hääletatakse ja kuidas üldiselt peale saab.

kogu vanalinn on tohutu ilus. See on muidugi "kohustuslik" vaatamisväärsus, aga seda ka väärt. Teine "kohustuslik" koht, mida tavaliselt külastatakse, on Gediminase torn otse vanalinna kõrval. Kui veidi aega on, võib ka linnast välja Trakaisse sõita, see kohta arvatavasti pikemat tutvustamist ei vaja. Bussid ja rongid käivad sinna päris tihti.

Paar kohta, mis mulle on veel muljet avaldanud, on Užupis, eesti keeles tähendab see Ülejõe või midagi sellist. See on otse vanalinna kõrval, teisel pool Vilnia jõge (mitte ajada segi Nerisega, mis on see suur jõgi, mis linnast läbi voolab). See on kunstnike ja muidu boheemlaste linnajagu, mis on end omaette "vabariigiks" kuulutanud. Kui seal lihtsalt ringi jalutada, on see lihtsalt selline mõnus, kohati päris räämas nurgake, aga kui tunned boheemlastega hingesugulust, võid seal vist ka palju pikemaks ajaks tegevust leida.

Eestlastele peaks huvitav olema ka Vingise pargi (Vingio parkas) laululava. Sinna lähimast bussipeatusest või autoteelt jõudmine nõuab küll veidi pikemat jalutuskäiku kui Tallinnas, aga... see on täpselt samasugune. Täpselt samasugune laulukaar nagu meil Tallinnas. Uskumatu déjà-vu tunne.