pirtsu

Uus kasutaja, liitus Tripiga 11 aastat tagasi
1 meeldimist
1 postitust / 4 kommentaari
0 (0%) külastatud sihtkohta:
Viimased kommentaarid

Ma sundisin end kokku võtma mõttega, et sa suudad seda, sest juba Mooses läks siit omal ajal üles. Ja ta läks mingite viletsate jalavarjudega. Aga noh, kindlasti oli ka ta tempo AEGLASEM!

kirss! Ülesmineku kirjeldus oli sul väga hästi kirjeldatud! Mul oli väike seljakott joogi ja mõne puuviljaga ka kaasas, aga süüa-juua pole eriti aega. No ja mul oli tõeliselt külm, ühtegi üleliigselt liigutust teha ei tahtnud.

Riinakale! Kloostris oli küll igasuguse riietusega inimesi. Osad, kes olid tulnud hommikul ainult kloostrit külastama, neil olid ikka täitsa tavalised nö. turistiriided - lühikesed püksid, t-särk, müts ja mõnel ka rätik. Ise keerasin ka omale rätiku õlgade ümber.

Hehee, praegu meenus, kui ma peale päikesetõusu imetlemist ühte varjualusesse istuma läksin ja lisaks giidi jakile veel kaks tekki ninani tõmbasin, istus mu kõrvale üks vene beibe oma sõbrannaga, kes esimese asjana oma kosmeetikakotist punase huulepulga välja koukis ja end kohendama asus. Pagan, ei tea, kuidas ta nii võhmavabalt sinna üles jõudis. Kerge ikka see "ilusate" inimeste elu.

Mina käisin aprillis. Võtsin kohalike kaudu 28usd. Meil oli 13 inimesega grupp, kõik erinevast rahvusest.
Mõtlesin, et kui külm seal mägedes ikka olla saab. Öösel passikontrollipunktis tundsin ukse vahelt külma õhtu. Seljas olid teksad, topp, kapuutsiga fliis ja sall. Jalga panin sokid ja sportplätud. Keerasin salli ümber kõhu seega :) Mäe jalamil välja ronides kavatsesin peaaegu giidilt küsida, et kas siin kuskil öömajale ka saab, sest mul oli meeletult külm. Noh, siis ma veel ei teadnud, mida see külm tähendab. Tol õhtul oli seal 10kraadi ja päris tipus tuul möllas. Ronides polnud hädagi, vaatasin tähti ja rühkisin edasi.
Kuna ma olin ainuke, kel polnud kaaslast, siis vudisin koos kohaliku beduuniga (meie mäegiid) sinna üles. Too muudkui ütles, et teeme nüüd siit short cut. Huh, veerandil nende treppide peal hakkas jõud raugema. Ronida jaksasin veel, aga rääkida küll mitte. Osad läksid neljakäpukil üles.
Mul oli kohutavalt külm, näpud ei liikunudki enam. Beduiin andis oma jope mulle ja soojendas veidi. Aga päikesetõus oli nii meeletult ilus! Pisarad tulid silma. Sel hetkel sain ma legendi järgi kõik oma patud andeks :)
Allatulek oli muidugi kökimöki selle ronimise kõrval. Vaated tõesti ilusad, one huge playground. Jalutasin ikka sama beduiiniga ja ajasin juttu. Pärast tundi soojenemist hakkasid näpud liikuma. Kloostris vahetasin teksad 3/4 trennipükste vastu, sokid viskasin minema.

Ma tõin novembris 5 plokki vesipiibu tubakat (20LE), ei võetud ära. Aga noh, ma olin nii ausa näoga ka, sest alles Eestis lugesin, et ühe ploki kahe inimese peale tohib üle tuua.