Prantsusmaal on kõige kallim kütus külavahel Elani tanklates. Seejärel leiab väikse hinnalanguse kiirteeäärsetes tanklates. Supermarketite nimelised tanklad on kõige odavamad ja neist omakorda odavaimad just need, mis asuvad otse poe juures.

Kuni 500.-€ - suht ennekuulmatu hind. Vähemalt sellises piirkonnas, kus augustis-septembris täielik turismihooaja inerts veel üleval. Point selles, et talvel kõik tudub, aga suvisel ajal kooritakse sissesõitnutelt seitse nahka, et ise kuidagi vaikelu perioodil toime tulla. Eestlasele harjumatu, kindlasti, aga pikemalt sel maal peatunul ei võta enam silme eest mustaks taoline süsteem. See on osake siinsest elust, mis teha... ...paratamatus. Novembrist märtsini on hinnad madala(ma)d. Kuigi, eks erandeid eksisteerib. Kui kasutada tutvusi ja on palju-palju aega ringituustimiseks, võib ka midagi n.ö. "alla omahinna" saada.

Valida on SFR, Orange ja Simyo minu teada. Kaks esimest tuntuimad, viimane üpris kiires arengus hetkel. Minu tänane SFR-i mobiilse interneti seadme hankimine õnnestus. Lõpuks ometi. Niisama lihtsalt see muidugi ei käinud, et külastan suvalist kontorit, viis minti ja jubin käes. Pidin esitama oma fra panga andmed, ette näitama pangakaardi ja isikut tõendava dokumendi (ID-kaardi esitamine läks kuidagi läbi, aga parema meelega oleks tahetud näha passi). Nii et jahh, mul algas neti hankimine siiski pangakonto tegemisest ja see omakorda algab elukoha olemasolust Prantsusmaal. Loodan, et Remsul läheb libedamalt.

See hr. Vauban oli omas ajas üks "pätt" kuju. Nimelt on tema plaanide järgi ehitatud paljude seas ka Bordeaux'st tsipake põhjapool asuv Blaye tsitadell Gironde'i jõel. Kutsuti ka Bordeaux' lukuks, et igatsugu kaagid ei saaks oma laevadel linna siseneda. Mainisin ära, sest see ainumas, mida olen külastanud, aga... ... kel militaarehitiste vastu tõsine huvi, siis niidiotsa mööda frangiriiki sõiduks leiab siit kätte: http://fr.wikipedia.org/wiki/Sébastien_Le_Prestre_de_Vauban Inglise k.: http://en.wikipedia.org/wiki/Sébastien_Le_Prestre_de_Vauban

Pole eriline väliskraami kojuvedaja, kuid viimasena sai toodud veine. Bordeaux' ja Rhone'i omi. Hää grilltoidu kõrvale võtta, sest põletatud liha kõrvale rüübatavast õllejoomise kombest olen mina nüüd küll prii. Alatiseks. Eestis on korraliku punase toiduveini valik nadimast nadim ja kui midagi leiadki, siis kolmekordse hinna eest.

Veel midagi. 2011-12 aastavahetusel silma ette jäänud...

https://www.facebook.com/media/set/?set=a.309474235763604.75382.100001030901072&type=1&l=ae4addc421

Kevadel kirjutasin niimoodi:

"Niisiis. Pikk jutt teadagi mis jutt... Paar linki ja lool lõpp . Lõpp ka ses mõttes, et missioon hakkab oma otsa leidma. Eile oli viimane sedasorti tööpäev, mil harveri saag puus käis, täna pesin masina puhtaks ning jäi metsaveerde ootama hetke, kui ta treilale pakin ning arvatavasti mõne sadama poole teele saadan. Põmm - ja tehtud. Kaks ja pool aastat minu elust, umbkaudu.

Kuna olen seda lugu siit linkinud ka ühte rännumeeste foorumisse ja nagu täna selgus, et seda ka loetakse, siis laon siia lingi pildireale, mis klõpsatud möödunud aasta juunis Gaskoonias. Leidub inimesi, keda nähtav olustik kindlasti sedavõrd huvitab, et hinges tekkinud Lupiac'i külastamise soov ühel päeval teoks teha.

Sündis-kasvas Lupiaci lähedases Castelmore'i nimelises mõisas üks kuulsaks kirjutatud musketäride kapten (hr. Charles Ogier de Batz de Castelmore), kes 15-aastase noorukina kodunt lahkus võttes ette pika-pika reisi Pariisi suunale. Maailmatuntuse omistas talle loomulikult kirjanik Alexandre Dumas ning nõnda see ema perenime all esinenud mees meile kõigile tuntuks saigi ." .......

"Monte Jaizkibel Baskimaal

Mäed on mind alati köitnud. Igatepidi vahva koht, kus saab neli-viis Baskimaa linna rahulikult peopesale laiali laotada. TomTom'i navis punkt sees ja leidmisega ei tohiks probleemi tekkida. Garmini ja muude aparaatide kohta mul info puudub, aga guugli gloobuselt on ta samuti hõlpsasti leitav ja sealt saab vajadusel koordinaadid ." .......

"Irumugarrietta.

Samuti üks mägi baskide maalt, Hipaania riigist. Tegelikult on neid lausa kolm tükki hunnikus (Aiako Harria) ehk siis lisaks veel Erroilbide ja Txurrumurru, kuid neil teistel ma ei käinud. Hullud nimed, eksole, aga selline too baskide keel on. Vahva vaade nii Donostiale (Baskimaa pealinn) kui teistele baskide aladele." ......

Kui hakkas huvitama, siis palun, täispikk lugu siin: http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthread.php?tid=19725

Mõningaid paikasid külastamiseks ehk leiab ;)

Njaah, eks tööle peate seejärel tuiskama küll :D ...sest reisikulud vaja ju tagasi teenida. Laias laastus umbes 1200/1300.- euru-unjooni rutsi peaks sumpsi kaudu õhku lenduma :P

Targutan omi kogemusi. *Pidurid: Vähe sellest, et kulunud osad vahetada, tuleb need ka korralikult Maarjamaa teedel sisse sõita ja seejärel stendis üle kontrollida. Seda, kuidas nad töötavad ja kas haardumine on ikka täiel pinnal on näha ka ketastelt-klotsidelt-trummlitelt. Et ei juhtuks nii, nagu 2009. aastal, kui asusin pikale teekonnale Prantsusmaa edelaossa Aquitaine'i provintsi. Maanteel ei tööta värskendatud pidurid sisse. See sai selgeks, kui hakkasin jõudma Saksamaale Sauerlandi mägisesse kanti, kus oli plaanitud vaheööbimine. Sealsetel nõlvadel läks piduriõli kuumaks, pedaal hakkas läbi vajuma ning järskudel käänulistel laskumistel pidin hoo manitsemiseks kasutama ka käsipiduri tuge. *Mootor: Kuna tegemist on samasuguse juhtumiga, et ostame auto ja lähme, siis sellestki vallast kogemus olemas. 2010 sügisel startisin samale marsruudile värskeltsoetatud autoga. Sai tehtud tõsine veermiku remont ja umbes pooltuhat kilti Eestimaal ringigi vuratud, aga ikkagi... Leedus avastasin, et mootor on hakkanud õli võtma. Vaid nelisada kilti läbitud ja normijagu kadunud. Oli kaasas küll viieliitrine kanku, kuid sihtkohta jõudmiseks pidin teel varu täiendama. Kokkuvõttes kulus tollele 3000 + kildisele matkale pea kümme liitrit määrivat ollust. Ja lõpetuseks - *Seltskond: Olen selsamal teekonnal liikunud kolme aasta jooksul korduvalt. Ja mitte kunagi pole seda reisi ette võtnud neljakesi. Küll viiekohalise kaubikuga, küll sõiduautoga, aga ikkagi ja ainult maksimaalselt kolmekesi. Miks? Puhata on tarvis. Ja kui väsinud juht normaalselt magada ei saa, pole see enam mingisugune reis, vaid piinarikas teekond. Kahekesi tagaistmel ei maga kumbki. See on selge. Raudpolt kindel. Neljakesi autos seega liig mis liig. Aga eks ise teate, millises tempos liigute, kus omad pausid peate ja kas üldse autos magategi...

Polegi muud soovida, kui et tööriiistad kaasa, kogukas pangakaart ja tiba sulli taskusse ning minek! Nohh, puhast pesu võiks ka sellisel "saunareisil" ikka kohvris olla. Ja bentsukulust ma lada juures parem ei räägigi, kuid nagu kuuldud - ekstreemsem, siis ekstreemsem. Teie valik.

Ahjaa, see bentsukulu. Ma ikkagi targutaks veel. Euroopas on bents ju rohkem hinnas kui diisel. Kallim ühesõnaga. Kiirteetanklates on teadagi - kirves. Lahkud mõne kildi jagu sellelt trassilt ja leiad juba jupp maad odavamat märjukest ;) Nii et navigaator korda, uued kaardid sisse laadida, värskendused lisaks sikutada ja kõrvalt tankla leidmine ei tohiks eriline probleem olla. Kuigi jahh, see ladake tahab liigagi tihti laadimist, aga no näetegi siis kohalikku elu sellevõrra rohkem.

Prantsusmaa kiirteed on väga haigete maksuhindadega kõikjal kuulsad. Pigem valige tasuta marsruut. Jällegi - näete rohkem, kaotate küll aega, aga säästetud raha eest võite osta paagitäie (või lausa kaks-kolm) kütust ;).

Mis muud kui õnne, selget pead ja kerget jalga! :)

Eks see liikluse kontroll ole paiguti ka erinev. Aquitaine Landes'i ja Gironde'i maakonnas on siis lausa lust ja lillekas :). Kõige selle kahe ja poole aasta jooksul, mil füüsiliselt siin viibinud olen, on mind roolis olles peatatud vaid kolmel korral. Kaks korda külavahel puhumistestiks ja ühel korral niisama, lambist, lihtsalt kontrolliks. Sel üksikul juhtumil tehti märkus siledate rehvide kohta (saksas pidanuksin teekonna jätkamiseks vist treileri tellima :D) ja lasti tulema. Korra on ka külavahel sõrme viibutatud, kui 80-ga kontrollpostil olijate eest läbi lendasin - sellega ka õnneks piirduti, taga ajama ei hakatud. Rohkem lollustega vahele pole jäänud, kuigi kiirusega tagasi pole hoidnud. Vahemaad on pikad ja 80-90ga tööpäeval laisalt kruisides lihtsalt ei jõua mitte kuskile. Puhkepäev - iseasi.

Ma arvan, et purukainet välisriigi kodanikku selle alkomeetri puudumise eest karistama küll ei hakata. Millegipärast olen selles 100% kindel teades-tundes siinsete politsei- ja sandarmeeriaonude käitumist ;). A ega see joobe tuvastamise vahendi omamine paha kah ei tee. Hää et endal tarvis pole :D.

Eks matkaautoga on igal pool parkimine ja liikumine üsnagi keeruline. Mujal euroopas pole niiväga seda täheldanudki (ega ma pole suurt peale saksa ja poola näinud kah), aga siin frangiriigis tõepoolest tekib aeg-ajalt mulje justkui nende suurte VAN'ide omanikke tahetakse meelega kiusata. Ookeani veerel on ikka päris paljude parklate sissepääsud kõrgusega piiratud või siis heal juhul (ruumi olemasolul) jagatud kaheks - mingi osa sõiduautodele ja ülejäänu kaubikutele, matkaautodele. Isegi VW-Transporter T4, mis on ometi madal, ei mahu igaltpoolt lati alt läbi. Piirangud algavad lausa 1,9 meetrist! Minimullidega (Sharan, Espace, Aerostar jne...) pole kõrguseprobleeme.

Eks reisile siirdumine erutab meeli ja loob vastavaid tundeid ning hirmegi, aga tegelikkuses pole hirmudeks vähimatki põhjust ;). Võta ette, sõida ja anna juhustele voli - kõik laabub, küll näed! Need sõnad olid teema esimese postituse autorile ja tema perele mõeldud.

Oli ju minulgi algul kõik uus ja huvitav ning tegin selle wergi ja oma esimese võõral maal viibimise aasta jooksul mingisuse päevikutaolise asjanduse. Lõpu poole on ka mõningaid hilisemaid vilksatusi ehk siis aastast '10 ja '11 mõningaid postitusi. Ja üks sõber üritas sinnasamasse ka omi Norra hetki kirjeldada, aga ta pole eriline kirjamees, nagu selgub. Igatahes...

Siin ta on, kui lugeda viitsite: http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthread.php?tid=19725 Kuskil siin Tripi keskkonnas on ta juba tegelikult ka olemas, aga olgu siis nii, et topelt ei kärise...

Sain ehk abiks olla.

Ohh, eks nende ilmakaartega on meil jahh nagu parasjagu on. Ma olen siiani neist ikka püüdlikult kinni pidanud, ehk siis lõunaeesti on minu jaoks Lõunas ja kagueesti ikkagi Kagus. Amet selline, et pole väga arukas eksida :D. Nimelt töötan igapäevaselt kaartide põhjal või neid kasutades ja rumal lugu, kui ilmakaari ei suuda õigesti nimetada ning peab kasutama sõnu "paremal", "vasakul", "all" ja "üleval" nagu paljud minu ametivennad ikka aeg-ajalt teevad :D.

Prantsusmaal, täpsemini Akvitaanias töötan 2009. aasta juuni keskpaigast saadik. Siinsest gaskoonia rahvuspargist käis tolle aasta jaanuaris Klausi nimeline torm üle ning siiani on tööd jätkunud. Tõsi, eks ta vaikselt sumbub, aga see pole hetkel teemaks. Harvesteri opereerinud alates kuskil '99-'00 aastast...

Seltsimehed! Kui Marseille'st "paremale" ehk idapoole jäävad Vahemere põhjaranniku linnad on Lõuna-Prantsusmaal, siis ma küsin kohe, et kus asub nüüd teie arvates Kagu-Prantsusmaa? Ahh? :P Teema algatajale ütlen, et Bordeaux'sse võib vabalt sõita kasutamata tasulisi maanteesid. Eks ta rohkem maitseasi ole ja lastega reisides on võib-olla tõesti mõtekam seada eesmärk stiilis "kiired pulmad kiired lõpud", aga...

...Isiklikult olen üksinda seda maad läbides loobunud tasulisest liinist. Näen rohkem ilmaelu ja lisaks hoian hulka-hulka raha kokku. Näiteks paljalt Bordeaux'st Pariisi tasuta liini mööda kulgedes kaotan, okei, maksimum kolm tundi, kuid säästetud raha paigutan pea 40 liitri kütuse ostmisse, millega saan sõita u. 700 kilti. Nii et mitme otsaga asi.

Eestist Akvitaaniasse liiguvad meie ekipaažid tasulisi liine mööda (kolm meest autos, sõit kestab pidevalt) umbes 35-40 tunniga. See on piitsutamine. Üksinda (puhkan ikka kah vahepeal, kaks korda a'6-8h und) liikudes tasuta marsruudil katan selle vahemaa umbes 50-55 tunniga. Unepaus u. iga tuhande km järel. Bordeaux'sse on alla 3000km minu kodulinnast. Ka see on piitsutamine. Neid kokkuvõtteid ei tohi turistid tegelikult arvesse võtta! Toonitan! Meil on tööreisid ja nende koduskäimiste eesmärgiks on justnimelt kiirelt sinna ja kiirelt tagasi.

Viimane, oktoobris '11 tehtud reis maksis minu jaoks kütuse poolest rahaliselt 238,50 €. Marsruut Viljandi - Dax, 3128 km. "Tasuta liin".

Variantidest valiksin: Elama ja tööle Saksamaale. Ainult tööle Austraaliasse.

...kõik sind kahel käel vastu võtavad... Oi kui kulunud jutt, oi kui kulunud! Mulle vesteti lapsest saadik sedasama jura kogu aeg kõrvadesse. Enamusele eestlastest on vist vestetud. Ma nimetan seda ajupesuks. Ja kui ma kutsun kedagi siia kasvõi külla, niisama hullama, ilma ja inimesi kaema, siis vahitakse mulle otsa nagu miskisele kurjategijale. Umbes nii, et "Misasja, mina pean tulema Jaani- või Jõuluajaks kodunt välismaale?! Ei ilmaski!" Paraku on see elu siin selline, et just neil aegadel oleks enesel rohkem vabadust ja mahti külalistega tegeleda. No ja kui ei saada aru, siis ei saada. Tuleb endal aru saada, et enamus eestlasi on paikse, põllumehe mõtlemisega. Minu jaoks näiteks vahet pole, kus omi päevi õhtusse saadan, Aeg on igalpool üks. Elan nii nagu enesele meeldib. Töökaid orje on aga igal ajal igale poole tarvis. Ma arvan, et kui see ori end tõestada suudab (ja paljudes maades võetakse eestlasi hästi vastu - fakt!), siis ta võib oma päritolu tõttu saada küll kohalikust väiksemini tasutud, kuid tema tööd hinnatakse väärilisemalt, kui seda Eesti orjapidajad teevad. Olen kuulnud ka ütlemist, et parem olen vaese eestlase ori, kui rikka välismaalase oma. See kehtib tõepoolest, aga ainult Eestis.

Ma olen oskustööline. Metsamasina operaator. Saan hakkama nii masinate juhtimise kui ka remondiga. Kohalikud vahivad silmad pungis peas ja imestavad, et kuidas me selliste vanade rüsadega töötada suudame, kuidas me viitsime neid kesed põldu kõrvetavas päikeses, tuules ja vihmas remontida. Nad vesistavad suud, et saaksid vaid säärased orjad endid teenima... Aga miski hoiab mind tagasi, ei kutsu veel selle maa ja rahvaga end siduma. Ei teagi, mis... Palganumber oleks kaks korda suurem, kui eestlane maksab, aga näe rahaahnus kah ei kutsu. Ju siis pole minu maa, see frangiriik, ei tea.

Neid maid on palju, kus isegi tahaksin elada. Piirduksin esialgu Euroopaga. Hetkel läheb endal kolmas aasta Prantsusmaa Aquitaine provintsis. Alguses oli põnev, aga kui keelt ei valda, pole siin teha midagi. Pole viitsinud õppida kah - lihtsalt pole tarvis. Iseasi, kui miski hakkaks mind selle maaga siin sügavamalt siduma, siis küll, jah, leiaks ka kaaslase, kelle abil keeleõpe poleks probleemiks. Aga niikaua, kui siin eesti firmas tööl... - no pole vaja lihtsalt. Laiskus ja mugavus. Sotswerk on Prantsusmaal kahtlemata tasemel. Näiteks hambaravi on töötavatele kodanikele tasuta, piisab isegi sellest, kui keegi perest tööl käib. Tema ravikindlustus laieneb ka pereliikmetele. Samas on siin piirkonniti vägagi erinevad töö- ja palgatingimused, aga kus neid siis ikka ei oleks... Pariis on paremal järjel, Bretagne't (Bretoonia) loetakse vaeseimaks piirkonnaks. Ise sinnakanti sattunud pole, Bretooniat pean silmas. Endale sümpatiseerivad Euroopast veel Saksamaa ja Norra. Ja ongi kõik, kahjuks. Saksas on loomulikult jällegi vaja keeleoskust ja ega Norraski saa lõpmatuseni inglist purssida. Igatahes, mingisse mahajäänumasse riiki pole mõtet ronida. Sama hästi võid Eestiski jätkata puiselt punnitades seda peaga vastu seina jooksmist. Midagi paremaks sellest nüüd küll ei muutu. Ikka sinna, kus kõik hea juba olemas, õpi keel ja kui kliima sobib, anna minna! :)

Nüüdseks ise kah Sinsheimis käinud. See on koht, mille külastamise peaks iga enesest lugupidav roostemaniakk enesele eesmärgiks seadma. Korra elus ikka võib ju, eksole? Kuue tunniga tormasin suures ajahädas (olin läbisõidul) enamus objekte läbi endal silm juba loojas suurest piltide ahnitsemisest :D. Kogusin rohkem kui 600 enese jaoks olulist ülesvõtet. Jalad lõid õhtuks tuld välja, aga kunagi lähen kindlasti sinna tagasi - nautlema, mitte enam tormama. Kaks päeva oleks tegelikult täiesti OK aeg kõige nägemiseks ja enesele selgekstegemiseks, sest saalides on palju ka vaatamist vajavaid videomaterjale.

...ehk midagi ikka ;)

6. Eiffeli juures käisin 26. juuni õhtul 21:30-südaööni või rohkemgi veel - ei vaatanud kella. Kes see ikka sääl maal kella vahib :P. Laupäev, rahvast murdu, aga autoga sain u. 800 või nii kopikatega meetrit eemal olevasse tasulisse parklasse probleemideta pargitud. Vaatasin navist parkla ja oli ka vabu kohti. Paar tundi hiljem oleks võinud juba parkida ka tornile lähemale, sõidutee servale, sest siis autoliiklust enam pea-aegu et polnudki. Hirm oli, et võidakse masina kallal miskit nokerdada, sest VW Passat oli maast laeni kraami täis, aga õnneks läks kõik hästi. Miks kraami täis - "kolisin" säält maalt peale aastast töötamist tagasi kodumaile.

7. Parkimisautomaatidega arvan et probleeme ei tohiks tekkida. On küll enamjaolt frangi keelsed juhised, aga kui oled vähegi rännumees, tönkad inglist, tunned nii öelda "rahvusvahelisi sõnu", siis tea, et need on enamjaolt just prantsuse keelest pärit ja keelevaist peaks pisutki abiks olema. Kui tõesti ei mõika ööd ega mütsi ja piltidest ka aru ei saa, siis alati võib paluda juhusliku mööduja abi. Aitavad! :) ... Ja kuidas veel! Rõõm on sinu poolel ja ära unusta lõpuks naeratades "merci" lausuda. Lahe rahvas!

8. Wifi - hull murelaps. Ja veel tasuta :D, ausalt naer tuleb peale... No sai leitud neid vabu, turvamata võrke. Nädal-kaks ohtrat seilamist nendes ja siis hakkas looma... Kes kutsus politsei, kes keeras muul moel kraanid kinni, nii et polnud lõpuks enam mingit vihvit :D. Saab kohvikutest (nende restoranid), kui letist koodi küsid. MacDonaldsil võivad olla piirangud peal - MSN, ftp-d ei saa kasutada jne... Samuti ajalimiit teinekord. Vähemalt neis paigus, kus mina vahest netitamas käisin, oli.

Noh, minu reis oli tööreis. Puhtalt. Ja siis niipalju kui näpistasin, tegin ka endale ja hingele mõned päevakesed. Ja toimus see kaarega teise kanti, kuhu tavaliselt eestlasest rännumees nii lihtsalt ei satu - Akvitaania provintsi. Rohkem ju tõmmatakse põhjast lõunasse, täpsemalt koguni kagusse joon ja püütakse seda mööda läbi maa reisida ning jõuda välja Vahemere äärde. Aga on olemas ka ookean - Atlandi ookean ja vot seal, liivase Biskaia lahe idaserval mu aastased tegemised jäädvustatud ongi. Keda huvitab, siis elu ilusamad päevad on siin (tõsi, lõpetamata kujul, aga ehk jõuab): http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthread.php?tid=19725

Ja veel: Prantsuse keel - minu jaoks null ennem sinnaminekut. Nüüd - ikka praktiliselt null :D Pole õppinud, ei räägi, siltidest ja piltidest saan aru, poes oskan lugeda mis on kurk, mis on kartul jne... Nii et ei maksa karta, käed abiks, pliiats-paber abiks ja väga suureks abiks on sõnastik ;). Inglisega saab hakkama, aga kui terves külas ei räägi mitte keegi natukenegi inglist, siis aitab ainult naerul nägu, pliiats paber ja viipekeel :D ... või hispaania, portugali, saksa keele tundmine. Neid kah ikke räägitakse, eriti levinud oli Aquitaine's hispaania keel teise suhtluskeelena (koolis õpitakse rohkem, sest piir ikkagi matadooridega :D ).

.... ei ole erilisi probleeme vist mitte kuskil Prantsusmaal.

Isegi imetillukestes külapoodides (a'la Kanepi, Sangla, Rõngu) on "jalgrattad" letil. Aga tasub meeles pidada, et väga sageli on kaardimaksele kehtestatud min. summa. Varieerub kümnest kahekümne eurini. Eriti puudutab see külalarjokke. Ka suures Carrefouri ketis on min. makse 5.- euri. Lidl'is miskine kümnekas ja Super-U on vist ainus, kel see säädus puudub. Kaardiga makstes läheb arvelt maha ka miinus 0,17% mingit "tasu".

Automaadist raha sikutamisel läheb suurem % maha: 4701.- eeki välja ja 147,55 eeku sai selle tehingu eest veel peale makstud ehk 300.-euri saamiseks maksin peale 147,55 eeki.

Kui koodi sisestad, mis muutub?

Minimaalne. Saksamaa - see pole Tallinn ega Helsinki :D, nii et täiesti talutav. Pole nii, et mingi piirkond ja vot siin on tasuline. Isegi turismiatraktsioonide lähedal on võimalik tasuta koht leida.

Eks jah tuleb seda selgitustööd vahel ikka teha. Saksas puhkekoha omanik igatahes nüüd teab, kus me elame ja mis keelt räägime. Tore perekond oli. http://www.eichenhofurlaub.de/