Jah, seda ülemist nurka (Aiyapura, Marina Sands, Beach Villas jne) paljud ei leia. Teoorias on tegu tõkkepuu taga oleva privaatse communityga, aga üheltki valgelt ei küsi turvamees, et mida ta sealt otsib. Seal ööbides peaks kindlasti olema roller (nagu üldse Changil, muidu maksad lolliks ennast kastiautode eest). Kas see rand nüüd just imeilus on, aga väga lai ja reeglina inimtühi.
Ko Changi võib ühendada ka Ko Samediga, mis on selline kompaktne Tai saar. Ühest küljest vaiksem ja suht väike, samas on kompaktselt olemas nii tuleshow'd, baarid, normaalsed restoranid. Seda kõike 2-3-tunnise autosõidu kaugusel lennujaamast, seega sobib enne äralendu viimaseks peatuspaigaks. Ööbida tasub saare keskel, mitte üleval suure paadisilla juures, kus on liiga palju paadiliiklust. Sinna saab ka mandrilt 15 minutiga otsepaadiga.
Estonian Air vist maksis kunagi koguni 25% müügi pealt pardapersonalile? Igatahes röögatu protsent oli (ja manitses mitte ostma). Tallinna lendudel püüavad nad õnnetud jah 30 sekundiga selle kohustuslikku tiiru läbi joosta oma käruga. Euroopas mõnel pool iga rida ostab midagi ja poole lennuki peal öeldakse, et sorry, me rohkem ei jõua müüa, maanduma peab juba.
Jep, kuuldavasti Eestis kah mingid meesnäitlejad mängisid Maiet ja Silvit. Õnneks see transvestism lõpetati ära ja Eesti on nüüd palju tervem ja normaalsem riik.
Aga Patongis kohalikud neiud võivad veel pinksipallidega üht-teist demonstreerida kuuldavasti...
Ei maksa üliodavate Ryanairi piletite otsijaid maha teha. See on firma enda äriplaan - müüa meediareklaami ostmise asemel alla omahinna pileteid reklaami otstarbel, maksta mõningatele reisijatele lendamise eest peale.
Need reklaamhinnad eksisteerivad nagunii, sõltumata sellest, kas sihtkohas on piisavalt maksejõulisi kliente, kes ostavad kasumit toovaid pileteid.
Kui kasumlikke lendajaid pole, siis jah, liin suletakse. Aga alati jäävad reisijad, kes otsivad ainult neid mõnda pealemakstud piletit igas lennukis ja kes normaalse hinnaga üldse ei lendagi. See on samasugune hobi nagu veahinnaga piletite otsimine.
Tallinnasse lendamise põhieeldus on alati see, et lennukeid peab üle olema, sest neid on miskipärast liiga optimistlikult tellitud või on kuskil mingi baas kinni pandud.
Kõik lennufirmad on tõestanud, et Tallinn kraabitakse esimesena lennuplaanist maha, kui kus iganes mujal lennukeid vaja läheb. Hiljuti näiteks ka Nordica - niipea, kui on võimalik võita Skandinaavia omavalitsuse hange Lapimaalt Gröönimaale lendamiseks, on äriliselt mõttekas Eestis tegevus peatada.
Igasugused ärilised eesmärgid on teisejärgulised. Ainsana panustavad Eesti turule vist airBaltic ja Smartwings, kes siia registreerimiseks lennukeid tellivad.
Millega nad on mõistagi pälvinud Eesti rahva üldise pahameele ja soovi, et nad võimalikult kiiresti pankrotistuksid.
Arvata võib, et ka Nordica maine ainult paraneb pärast Eesti turust loobumist.
Ja milline on hinnaerinevus Finnairi lehe kaudu ja otse (või näiteks Tripadvisori/Hotelscombined kaudu) Bookingusse sisenedes? Kuidas see mõjutab Geniuse discounti?
Ma oletan, et Finnairi kaudu broneerides tuleb kindlasti maksta rohkem, aga kui palju rohkem?
Lisaksin, et samas - kui pole kordagi varem käinud ja pead ennast kõigega esmakordselt kurssi viima, siis guugeldamistunde võib koguneda kümneid ja kümneid ja kümneid.
Korruta oma vaba aja tunnihinnaga läbi ja vajadusel võta organiseeritud kultuurireis esimene kord ja jäta see kohalike oludega tutvumine reisi ajaks, kodus enne vaeva nägemata. Kui veel tagasi tahad, siis kindlasti avastad, et omal käel on väga lihtne ja oskad hinnata, kui palju odavamalt saab.
Jaapanis saab väga ilusti inglise keelega hakkama. Kaardimaksed toimivad üha rohkem, eriti viipemaksed. Väga mugav on kõigis mugavuspoodides lihtsalt viibata ja makstud.
Lisaks Hyperdiale ka Google Maps näitab linnades peensusteni, kuidas ühistranspordiga liigelda, näitab ka täpse hinna (Jaapanis on erinevate rongifirmade konkurents, ka jaamad on erinevad, kuigi tihti kõrvuti - seega ka erinevate piletite hinnavahe võib olla 2-3 korda).
Harjumist vajavad ehk bussid ja sealne piletisüsteem (maksad väljudes sulas vastavalt läbitud vahemaale), aga Japan Guide seletab detailselt kõike.
Arvesta, et JR train pass tuleb tellida paberil Eestisse ja on väga kallis. Seega tihti on mõttekas võtta pass teatud pikemate rongireiside perioodideks, muidu aga osta üksikpileteid. (JR on reeglina kõige kiirem, aga ka kõige kallim rongifirma). Olen tihti käinud Jaapanis täpset plaani tegemata ja train passita, ostes üksikpileteid - pole väga kallis.
Hotellide puhul arvesta tavaliselt 10-ruutmeetriste karpidega, kus pole ruumi kohvritki avada. Kindlasti loe Tripadvisori arvustusi tubade suuruse kohta, enne kui hotelli valid (sest alati on suuremate tubadega erandeid) - või võta business classi kallimad hotellid.
Hea kett on Dormy Inn, mis on kõikjal esindatud. Neil on igal pool tasuta onsen (öö otsa avatud) ja igal õhtul tasuta ramen (minu arust väga maitsev). Rameni tüüphind väljas süües on küll 800-1000 jeeni (6-8 eurot), nii et see pole just mingi ülihelde pakkumine, aga on maitsev ikkagi. Onseni-kogemuse saab ka kapselhotellidest.
Ligi 100% restoranidest on piltidega menüüga, seega nälga kindlasti ei jää. Harjuma peab paljude restoranide süsteemiga, kus sa tellid ja maksad väljas või ukse juures automaadis (sulas), saad sealt lipiku ja selle ulatad teenindajale - saab hakkama ka täiesti umbkeelselt.
Turiste on kõikjal meeletult ja igal ajal. Olen ise käinud kõigil aastaaegadel, aga tuleb tunnistada, et need põhiperioodid (a la kui midagi õitseb, kolletub, sajab jne) on siiski kõige ilusamad. Seda lootust väga pole, et "lähen kolm nädalat pärast kirsiõisi/vahtralehti/lumesadu jne" ja naudin uhket üksindust. Lihtsalt naudid koos enam-vähem sama paljude inimestega vähem maalilist vaatepilti.
Lihtsa guugeldamisega leiab internetist lisaks Japan Guide'ile teisi väga täpseid step-by-step õpetusi erinevate kohtade külastamiseks, tihti koos piltidega igal sammul, seega ütleksin, et Jaapanis turistina käia (kui viitsid guugeldada ja eeltööd teha) on ehk lihtsamgi kui mitmel pool Euroopas.
Politseis registreerimise kohustus kehtib väga paljudes riikides, Euroopaski. Ka naaberriigis Tais näiteks. Kohustus on hotellil (selleks nad passist koopia teevadki) või kodumajutuse pakkujal.
Eks üldiselt on kõigil suva. Hotellides on see muidugi automaatne protsess.
Balil on detsembris vihmahooaja kõrgpunkt (kõrghooaeg on praegu, meie suvi), samas on kindlasti majutuse hinnad laes tänu austraallastele, kes sinna siiski kohale lähevad.
Eks Tai-Vietnami-Kambodža kuidagi venitab välja selle rahaga, ka Myanmari, kui siselende vältida ja selle asemel kümneid tunde bussis veeta. Filipiinid, kui hoolega odavat siselendu valida ja El Nidot vältida (pigem Boholi kant) ning airBNB-s kohalike stiilis majutuda.
Dubai on minu arust ikka väga kallis sihtpunkt (kuigi lend odav), sealne seiklemine on pigem kopterilend või 7-tärni hotell.
Selles mõttes küll, et kui raha vedeleb maas, rahvas on hullult valmis maksma ja otseliinid on kasulikud, siis küll keegi siia mõne lennuki pargib ja selle raha üles korjab. Seda ka suviste eriliinide puhul.
Kui see tegevus nagunii kasumlik pole, siis tõesti, miks peaks lõppkokkuvõttes maksumaksja need pooltühjad lennukid kinni maksma.
Enim kannatavad hetkel üldine konkurents ja ärireisijad, kes on valmis rohkem maksma, et otse lennata ja ümberistumisi vältida. Mina pole ärireisija, aga ka juba ammu Momondos reastan lennud mitte hinna, vaid ajakulu järgi ja eelistan maksta lühema lennu eest rohkem.
Riik saaks konkurentsi suurendada, kui aitaks kaasfinantseerida otseliine mõnda ärireisijate jaoks olulisse põhilinna/lennujaama, mille graafik nõuaks paari suure lennuki Eestisse parkimist - lootuses, et pärast kohustuslike subsideeritud lendude tegemist jääb ka üle aega mõne kommertsalustel lisaliini avamiseks.
Isegi kui airBaltic või LOT selle hanke võidaks, tagaks see mingi koguse normaalmõõdus lennukite säilimise Tallinnas.
Ja alati on lootus, et sekkub Finnair või mõni selline - Finnairi puhul on selgelt näha, et Norra ATR-id on alati ligi 100% täis müüdud ja suurem lennuk (või tihedam graafik) Tallinn-Helsingi vahel aitaks Tallinnas tekidata paremat hinnakonkurentsi. Hetkel Finnair jääb tihti ostmata, kuna Tallinn-Helsingi lennukid on täis müüdud ja tuleks liiga pikk vahemaandumine Helsingis (või kisub hinna kirveks).
Finnairiga eriti suur ajavõit on Aasia suunal - ma usun, et Eestist saaks juurde tuhandeid lendajaid, kes hetkel lendavad Aasiasse ligi 24-tunniste otstega Lääne-Euroopa või Araabia kaudu, sest Finnairi ca 12-tunnised lennud ei suuda hinnas konkureerida Tallinn-Helsingi piiratud mahutavuse tõttu. Samuti ei suuda need ATR-id ilmselt piisavalt vedada pikamaalendude suuremaid kohvreid.
Aga küllap on ka teisi lennufirmasid, kes kommertsalustel ei pargiks iial Tallinna täismõõdus lennukit, aga pooleldi subsideeritult näeksid asjal mõtet.
Minu korduv kogemus Rossiyaga on olnud umbes 20 reisijat suures Bangkoki lennukis. Iga reisija sai laiutada umbes 27-l kohal, mis kaalus kindlasti üles igasugused toitlustused ja meelelahutused.
Toitu kindlasti pakuti, tõele au andes kvaliteeti ei mäleta, aga samas on ammu möödas ajad, kui mind kopikavõrdki kotib, mis toit seal lennukis täpselt on ja kui palju seda saab.
Meelelahutusekraanid olid ka, aga ma ei viitsi sealt midagi vaadata ka kõige vingemates lennukites kõige kirkamalt ekraanilt, pole ammu viitsinud kõrvaklappegi kilest välja võtta, seega ei oska kommenteerida, kas need töötasid või mitte.
Aga nii tühi lennuk Aasia suunal oli kahtlemata meeldiv, reeglina tuleb siiski ligi 100% täis tuubitud lennukites tungelda.
Jah, nagu ka näiteks Jaapani siselendude piletid tulevad müüki mingid loetud kuud (ei mäleta täpset arvu, 3 ilmselt?) enne lendu.
Ryokanid on väikesed, neil pole vaja mingeid aasta aega varem broneerivaid turiste, kes avastavad kunagi, et elu on korrektiive teinud plaanidesse. 3 kuud ette peaks olema tüüpiline, kuigi rahvusvahelised saidid nagu Booking võivad nõuda 180 päeva.
Sakura aeg on küll erand, soovitaks küsida, millal nad hakkavad bronne võtma, aga september-november tuleks bukkida igaks juhuks, ehkki täpsemad sakura ennustused tulevad jaanuaris alles.
Ehk siis - kui parimaid ryokane ei saa sügisel, tasub bukkida mingi tasuta tühistamisega hädavariant Bookingu vms saidi kaudu (või Agoda, kuigi seal "tasuta" tühistamine Jaapani puhul maksab vist ca 25 eurot umbes, uuri tingimusi - aga kuna korralikud ryokanid võivad olla 300-800 eurot öö, siis see on peenraha). Aga samas jälgida edasi, kas veel äkki jaanuaris-veebruaris avatakse bronnimiseks mõni koht.
Koh Samet. Ca 5-6 tundi. Otse ei saa, aga ilus poolring Bangkoki põrkega. Mõttekam on küll Bangkokist sinna minna, Koh Tao on pisut mõistlikum, aga ilmselt ca 7-8 tundi.
Alati võib reisibüroosse kirjutada, nad teevad ära broneeringu (mis küll tühistub tänapäeval väga kiiresti, 1-2 päevaga).
Aga loomulikult saavad kõik saatkonnad aru, et broneering ei saagi makstud olla. Nemad teavad kõige paremini, kui lühikest aega broneeringud kehtivad, ja see on lausa ametlik soovitus, et ärge mingil juhul piletit enne ära ostke, kui viisaotsus käes.
Viidatud Tripadvisori teemas on viimased julgustavad postitused selle aasta 6. maist, 27. aprillist.
Nii need kui eelmise aasta 24. veebruari postitused on inimestelt, kes olevat käinud ka 2015. ja 2016. aastal põgenikekriisi haripunktis.
Kui nende hinnangul juba siis polnud probleemi ja aastal 2018 polnud probleemi, tundub vähetõenäoline, et viimastel nädalatel on märkamatult prahvatanud kriis, millest keegi kuskil ei kirjuta.
Pigem on enamus infot vananenud, kuna seda pole enam millegagi täiendada.
Kui olla Phi Phi Doni saare alumises otsas, siis varahommikust pimedani plärisevadki lakkamatult paadid, müratõkkeseina pole randa veel keegi püstitanud.
Ka Phi Phil on võimalik ööbida vaikuses ja rahus, selleks on natuke teised kohad ja hinnad. Alates 150-200 euroga öö saab sellistes odavamates kohtades väiksema toa kätte, 400-500 eurot öö on oma villad. Vaikust on kordades rohkem, hinda küll samuti, aga täis broneeritud on need kohad sellegipoolest.
Tai tõeline luksuslik ja privaatne paradiisisektor on terve riigi ulatuses olemas, 1000-1500 euroga öö saab broneerida väga huvitavaid kohti. Saab ka minna sarnastesse kohtadesse omal käel ja mitteluksuslikult, aga Tai luksussektoris ööbimine maksab siiski ühe öö eest rohkem kui edasi-tagasi lennupilet. Ja need kohad on väga nõutud ja tihti varakult täis broneeritud.
Aga luksuslik+privaatne+paradiis üliodavalt? Seda Tais ei ole, vähemalt üks neist kolmest on sel juhul puudu. Neil pole mõtet odavalt müüa, sest ka tuhande euroga öö rabatakse neid kohti piisavalt.
Noh eks küsimusi ikka tekib. Näiteks võib ju küsida, kuidas Eestis nende ukrainlastega on, et kas võib julgelt turistina külastada või on need 30 tuhat migranttöölist elu põrguks muutnud.
Mina ei soovitaks Eestit enne nende lahkumist igatahes külastada, sest põhimõtteliselt viibib Eestis praegu iga ruutkilomeetri kohta võõrtööline. Suhteliselt võimatu on kuskile rabasse või järve äärde loodust nautima minna, iga natukese aja tagant üks töllerdab. Kuna Ukrainas on suur kuritegevus, siis arusaadavalt röövivad ja varastavad nad samamoodi ka Eestis.
Tripadvisoris on ka uuritud selle kohta. Need, kes on käinud, pole kas põgenikke üldse näinud või pole kuulnud/kogenud ühtegi probleemi.
Jälle veider kommunikatsiooni puudumine. Maya Bay ja Viking Cave suleti eelmisel aastal turistidele, et loodus saaks taastuda. Millal uuesti avatakse, pole teada.
Kohalik giid võibolla hiilib mööda selgitustest, aga eesti giid võiks ju selgitada korduvalt, mis olukord on, kuni kõik kuulevad ja aru saavad.
Lohutuseks rohutörtsule võib öelda, et ehk olid ootused liiga suured.
Phuketi piirkond on massturismi koht, kus käivad miljonid inimesed aastas. Phi Phil iga pisikese nurga juures käib päevas kümmekond tuhat inimest ja mitusada paati. Kui arvestame, et valget aega on ca 7 tundi, siis 250 paadi puhul päevas teeb see 35 paati tunnis ehk ca iga kahe minuti tagant tuleb uus grupp peale.
Seepärast on seal väga täpselt ära jagatud, et iga grupp saaks enam-vähem nautida oma "privaatset paradiisi" - 15 minuti kaupa terve päeva vältel. Teie asustamata rannariba on samuti "asustamata" 15-mintiliste tsüklitega, kui teie saabudes oli keegi seal ees, siis see rühm oli kuskil varasemas viewpointis või "privaatses" rannas kümme minutit liiga kaua mökutanud ja sellega keeranud sassi nii enda kui veel tuhandete inimeste "privaatse" elamuse.
See kiirustamine ei sõltu sellest, kas reis on ostetud tänavalt, hotellist või Paradiisisaarelt. Turism on seal väga täpselt välja kalkuleeritud peenhäälestatud programm, kus tõesti üheski kohas ei ole ka pooletunnist, rääkimata tunnist vaba perioodi.
Parimad reisikorraldajad suudavad küll jätta mulje, et te täiesti juhuslikult hakkasite kuskilt kell 12.20 liikuma, sest "kõik sai nagunii vaadatud", mitte sellepärast, et slot sai läbi ja kui veel 15 minutit mökutada, siis jõuate viimasesse kohta juba pimedas.
Hinnaerinevus tuleb kindlasti giidi ja reisikorraldaja kasumiootusest. Kohalik giid (kes küll ei paku reeglina mingit kohalikku elamust, 99% tema tööst on grupid õigeaegselt kohale ja minema peksta) tahab ehk 1000 baati (25 eurot) päev, Eesti giid ilmselt 3-4 korda rohkem. Eks selle peab grupp kinni maksma, lisaks reisikorraldaja tahab raha - keskmine kohalik Tai korraldaja teeb ehk mõnikümmend gruppi päevas ja võtab ühe grupi pealt vähem raha kui 1-2 gruppi päevas ette võttev eestlasest reisikorraldaja. Jälle ca 5-kordne hinnaerinevus sellelt tasult.
Küll aga peaks selle raha eest tõesti pakkuma rohkem omakeelset suhtlust ja juhendamist. Ehk ka ausamat lähenemist kohalikule turismile ja selgitamist, miks kogu aeg nii kiire on.
