Jah, peate täpsustama, kas mõtlete väljas restoranist söömist või poest ostmist.
Seejärel peate täpsustama, kus viibite.
Tavaline riisi- või nuudliroog võib odavamates kohtades olla 50 baati (1.4 eurot), kallimates näiteks Phuketi restoranides 150 baati (4.2 eurot). Seda siis tavalises suvarestoranis tänaval, mingis kaunilt sisustatud brändikohas või hotellirestoranis võib vabalt olla 250 baati ja rohkem.
Aga hinnavahe eri piirkondade vahel on 2-3 korda.
Hinnad Tais väga ei ole muutunud viimastel aastatel, pigem mõjutab eurooplase hinnataset nõrk euro-baadi suhe. Hetkel nats üle 36 baadi euro eest, on olnud viie aasta eest ka 44 baati ja aasta-paari eest 39 ringis.
Nad on ju tüüpiline edasimüüja, kes müüb sulle edasi Novatoursi või mis iganes reisikorraldaja paketi?
Reisiline OÜ on nagu Piletilevi, kes müüb sulle pileti Vanemuise etendusele Nordea Kontserdimajas. Kui nüüd küsida, kas on hea etendus ja toredate näitlejatega ja mõnusad istekohad, siis mitte miski ei sõltu Piletilevist. Kõik on täpselt nii hea, kui Vanemuises ja Nordeas tavaliselt on.
Hurghada reisi headus sõltub reaalsest reisikorraldajast, kes selle reisi korraldab. Sa lihtsalt ei osta paketti otse neilt (Vanemuise kassast), vaid Reisiline (Piletilevi) kaudu.
Pabuk oli ju nädala eest? Pealegi läks Samuist, Phanganist ja Taost täiesti mööda?
Ei paista, et hetkel mingit erilist vihma või tormi oleks oodata sealkandis lähinädal. Pole ka lauspäikest, selline tüüpiline pilves ilm (kus siiski päikesekreemita veerand tunniga ära võib põleda).
Soovitan plaanide selginedes üle guugeldada täpse kuu ja koha.
https://www.holiday-weather.com/ või lihtsalt Google (weather in XXX in December/February) annab piisavalt hea ülevaate.
Tais on siis reeglina hooaeg (kuid näiteks Koh Samui/Phangan/Tao on novembris-detsembris vihmahooaeg). Balil on detsember vihmahooaeg ja juuni kuiv hooaeg. Filipiinidel november-detsember on veel taifuunihooaja lõpp. Põhja-Vietnamis ja Halongis on detsembris ja jaanuaris talv, mägedes võib olla lund, samas Lõuna-Vietnamis talve pole, on ainult vihmahooaeg ja kuiv hooaeg.
Seega mitte guugeldada riikide kaupa, vaid väga konkreetselt koha järgi. Riigid on suured ja tingimused erinevates otstes erinevad.
Minu jaoks oli pettumus, aga kindlasti tuleb ise külastada ja oma arvamus kujundada. Ei julgeks küll öelda, et tingimata esimene külastus peaks sinna olema.
Phuketil pole kohta nimega "rand" või "kesklinn". On lennujaam ja tunnise autosõidu kaugusel erinevad rannad - Patong, Karon, Kata, Nai Harn. Otsi Tripi teemasid nende nimede järgi või vaata https://paradiisisaar.ee/phuket/
Erinevus on umbes sama, et sõidan Eestisse, soovitage randa kesklinna lähedal. Kas Pirita, Stroomi, Kakumäe, Vääna-Jõesuu, Klooga?
Niipalju küll, et 1 km on väga kaugel rannast. Parimad/kallimad kohad on otse rannas, järgmine riba kohti on ühe tänava kaugusel rannast, aga 1 km viitab juba pärapõrgule. Kogu Phuket on reeglina rannariba, 2-3 tänava jagu maju ja siis kõrge mägi, mille ületamisel algavad saare keskosa odavamad majutused. Seejuures kõige kaugem mäe-eelne tänav on hotellide/restoranide töötajate eluasemed + kõige odavamad hotellid.
1 km rannast ongi see ohtlik piir,
Lisaks on seal arvukalt odavaid viietärnihotelle, mis asuvad mõnikord pärapõrgus, aga pakuvad siis kõike, majutus, söögid jne. Eesti mõistes pärapõrgu on siis a la Türisalu pangal, et kuskil kaljuserval randade vahel (aga vinge vaatega), või näiteks Pakrisse on keegi ehitanud toreda viietärnika, aga kui tahad kohalikku restorani minna, pead 15-20 kilti sõitma mingis suunas.
Auto - esimene kord vasakpoolse liiklusega ja Aasias? Ei soovita, vaadake enne kohapeal, kas tundub tehtav. Võrreldes muu Aasiaga ja isegi Taiga on Phuket üliviisakas, aga soovitaks otsuse teha kohapeal pärast olude nägemist.
Odavusest - Phuket on kõige kallim koht Tais. Väljas söömine/joomine maksab reeglina 2-3 korda rohkem kui mujal riigis, transport on maffia käes ja 4-6 korda kallim kui mujal Tais (aga vähemasti stabiilse hinnaga, Balil mõni maksab mingi transpordi eest 900 000, teine ütleb, et loll olid, mina sain sama asja 450 000-ga - Phuketil on kõrge alamhind, a la 700 kohalikku raha, mida maksavad kõik, ka taid ise, mõni turist võib maksta 800-900 ilma kauplemata, aga suht võimatu on 700-se sõidu pähemäärimine 1400-ga).
Massaaž ja iluteenused ja rollerirent on enam-vähem sama, mis mujal. Samuti on võimalik leida odavaid tänavatoiduturge, aga 90% kohtadest on kallimad kui mujal Tais.
Trippe saab igalt poolt suht sama hinnaga. Tänavamüüjaid on sadades, aga kõik müüvad 3-4 firma trippe ja kõigile müüjatele on sama alghind. Mõni paneb enda juurdehindluseks 2 euri, mõni üritab 5 euri panna, aga tohutut ülemaksmist saab ainult hotelli kaudu ostes kogeda.
Esiteks tuleks tekitada võrdlusmoment, et saaks sõbralikkust, hindu ja muud võrrelda. Kus püütakse pügada, kus mitte.
Ma nimetaks Filipiinid, Indoneesia, Vietnami, Siem Riepi/Angkor Wati piirkonnad teise ringi sihtkohtadeks.
Laos, Myanmar, ülejäänud Kambodža pigem kolmanda ringi.
Samamoodi Tai-siseselt Phuket ja Pattaya on esimese ringi kuurordid. Kumbagi ei taha enam iial tagasi minna, aga sobivad esimeseks käiguks ideaalselt, et ennast kurssi viia. (Pattaya jätaks küll kõrvale, aga ülejäänud Tai edasiseks hindamiseks minu meelest sobib ideaalselt külastada kõigepealt Phuketi saart, kus saab kompaktselt kätte Tai kõige kallimad hinnad, kõige ekstreemsemad ladyboyd, kõige rahvarohkemad peod, aga samas ka vaiksemad rannad, odava massaaži ja väga organiseeritud trippide süsteemi).
Saartest teine ring on Ko Chang, Samed, Samui/Phangan/Tao.
Lipe on pigem kolmas ring, seepärast sobiks ideaalselt ühendada Phuketiga, et näha kahte äärmust.
--
Euroopasse pannes Singapur on nagu Amsterdam linnriigina või Zürich/Genf ilma ümbritseva looduseta. Urbanistlik tipptase.
Tai on nagu Hispaania. Ääretult lihtne minna ja hakkama saada. Valge inimene pole nähtus ega rahakott igas olukorras, neid on seal lihtsalt nii palju. Ei pea Põhja-Aafrikalikult või ülejäänud Kagu-Aasialikult igas olukorras tõestama, et sa pole kaamel. 90% kohtadest, mis on 20 raha kohalikule on 20 raha ka valgele, läbirääkimised ei alga 50 juurest, et lõppeda valge jaoks hea diiliga 30 juures. Erandiks on kuurordi-tänavamüüjad, aga lihtsam on neid eirata ja teha ostud Bangkokis, kus saab shopata turulaadses keskkonnas, samas konditsioneeritud sisetingimustes. Kus võib valida tingimiskaubanduskeskuse ca 20-30% allakauplemisvõimalusega (MBK, mõned avaturud) või eelpool mainitud Platinumi, kus on kohe automaatselt need hinnad, milleni mujal peab tingima hakkama.
Ja nagu ka Hispaania puhul, kes läheb Kanaaridele, kes Costa del Soli, kes Ibizasse või Barcelonasse. Kellel on mingi oma linnake/rannake/saareke. Sama eripalgelisuse saab ka Tai eri piirkondadest.
Filipiinid, Vietnam, Indoneesia on nagu ülejäänud Vahemeri, kui nad oleksid eranditult Hispaaniast 2-3 korda vaesemad ja eurorahadega üle ujutamata.
Igaühel on oma fännid, kes ahhetavad, et mis sa sinna Hispaaniasse ronid, kui võiksid valida hoopis Kreeta/Küprose/Porto/Santorini/Korfu/Sardiinia/Mykonose jne
Vietnami ei erista suurt muu, kui et ta on suhteliselt kõige lähemal. Halong on ehk nagu Horvaatia. Ilus neile, kes on käinud, ja paljud käivadki, aga samas paljude poolt avastamata.
Filipiinid sobiks ehk tegelikult võrdlusse Bulgaariana. Sihuke rohkem ligadi-logadi, kuskil sõidab veel Ikarus buss, aga küllap võib näha ka sõbralikumat suhtumist ja odavamaid hindu kui lakkamatult äratrööbatud Hispaanias.
Aga kuidas seda hinnata, kui pole enne Tais/Hispaanias käinud?
Filipiinidel pole midagi viga, käin ise seal heameelega, seepärast ka tean, et sinna saamine on ajaröövel, kui just otse Euroopast ei lenda. Ja nende turistide protsent, kes külastavad Filipiine odava seksi eesmärgil (mitte eksklusiivselt, aga vähemalt ühena põhjustest) oli vist ametlikult ca 60-70% (ma küll eeldan, et meesturistide seas, vaevalt valged naised nüüd filipiini meestes erilisi kompusid näevad, aga mine tea). Sellest ka teatav rahakoti nägemine valges turistis - nagu ka siddhartha on värvikalt kirjeldanud.
Lisaks suuremad perekonnad mujal Kagu-Aasias, mis lisab teatava pinge leida jõukas valge, et sealt minema saada.
Sama pinge on ka Tais, kuid seal on Eestiga identne sünnituskordaja (1,6 last naise kohta Eestis, 1,5 last Tais). Seega mõlema puhul on tegemist väljasureva ühiskonnaga ja arusaam perekonna suurusest on täpselt sama. (1-2 last = normaalne, 3 last = suurpere, alates 4 last = titevabrik). Võrdluseks on Vietnam 2 last, Indoneesia 2,5 last, Filipiinid 3 last naise kohta. Seega seal on palju rohkem neid, kes püüavad turistide abil materiaalset olukorda parandada.
Või teistpidi - kui keskmine Tai naine otsib valget meest, et toetada ennast ning oma maal elavat ema-isa (pensionisüsteemi puudumisel), siis keskmise Filipiini naise valge mees peab toetama lisaks emale-isale veel 2-3 õde-venda.
Ja seda ka täiesti seksivabalt. Kõik, kes töötavad Kagu-Aasias turismipiirkondades, peavad selle palgaga ülal oma perekonda, kes reeglina elab maal. Keskmise Tai töötaja ülalpeetavate arv on kõige väiksem, sellal kui Filipiinide töötaja saadab raha palju rohkematele inimestele.
Jättes kõrvale Singapurid ja Hongkongid ja nende võimalikud eelised vähemarenenud piirkonna ees, soovitan hoopis järgmist.
Looduse poolest on Filipiinid, Vietnam ja Tai oma karstikaljudega äravahetamiseni sarnased (kui rääkida sealsete lahtede külastamisest, mis kahtlemata kuuluvad reisi juurde).
Erinevus on selles, et Tais ja Filipiinidel ümbritseb neid puhtam meri, Tais lisaks sellele veel arenenum tehnika ehk kiirkaatrid tripi tegemiseks Filipiinide sõudepaatide asemel. Vietnamis Halongi lahti on looduslikult kõige võimsam selle imetlemiseks, kuid on kahjuks mudase ja läbipaistmatu veega siselaht.
Seega kui oled Tais ja Filipiinidel varem näinud neid kaljusid, on Halongi laht küll tore elamus, aga sogane meri pisut rikub seda.
Minu arust sobiks piirkonna avastamist alustada Halongi lahelt, jätkata aga Tais, kus näha vähem ja väiksemaid kaljusid, kuid see-eest puhtamat merd nende ümber.
Filipiinid (ja mingis mõttes ka Indoneesia) sõltuvad reisi pikkusest. Põhimõtteliselt on nad huvitavad reisijale, kes on Kagu-Aasias varem käinud, ja soovib seal midagi muud avastada. Ma ütleksin, et esmakordsele reisijale on nad lihtsalt 3 tundi lendamist veel kaugemale, et näha põhimõtteliselt sama asja, aga pisut räpasemal ja vaesemal kombel. Seda eriti Filipiinide puhul, kus lend mõnele saarele toimuks ilmselt Manila kaudu. Üks terve päev läheb raisku sinalennuks, teine päev tagasilennuks (kui lennata sinna/tagasi Kagu-Aasiast). Aga näed põhimõtteliselt sama asja, mida Kagu-Aasias, kust startisid.
Kui reis on selline 2-3 nädalat, siis mina pakuks ideaalseks marsruudiks järgmist.
Võtta piletiks Tallinn-Singapur-Bangkok-Tallinn. Enamik lennufirmasid pakub sellist varianti, isegi Finnair.
Singapuris mõni päev aklimatiseerumiseks, eks natuke sõltub ka reisi ajast, aga ikkagi on see otse ekvaatoril ja vastikult niiske koht suht aastaringselt - kui varem pole harjunud, siis tuleb olla valmis 4-5 korda päevas särgi vahetamiseks. Samas on lohutav võimalus söösta ühest külmast kaubanduskeskusest teise.
Seejärel võtta lend Singapur-Hanoi, näha seda vaesemat Aasiat ja võtta mõnepäevane laevasõidupakett Halongi lahel (võib lugeda Tripi teemasid erinevate firmade kohta, soovitus oleks pisut priisata ja valisa korralikum laev). Samuti on Hanoi hea võimalus valida sealses mõttes kallim hotell, ca 50-80 eurot öö, ja saada selle eest Lääne-Euroopa või Singapuri 300-500-eurose viietärnihotelli teenindust. Otsida TripAdvisorist best boutique hotels in Hanoi ja valida mõni TOP 5 reitinguga.
Hanoist võiks lennata Taisse. Sõltub reisi ajast jällegi, aga miks mitte näiteks Phuket, esmakordselt Taisse sattudes sobib küll. Võtta seal mõni paadireis ja näha kärarikkamat kuurorti.
Sealt edasi sõita Ko Lipele, kus näha väikesaart ja tõeliselt puhast loodust ja merd.
Sealt lennata Bangkoki, kus lõpetada shoppinguga mõnes kaubanduskeskuses, mis on seest turulik, aga fikshindadega ja tingimisvaba (Platinum Fashion Mall). Lisaks saab Siami keskustes ja Chatuchaki turul ringi vaadata. Enne seda pole kuskilt mõtet midagi osta.
Ning siis Bangkokist otse koju tagasi.
Esimeseks korraks enam kui piisav, annab päris hea aimu piirkonnast ja erinevatest elutasemetest. Kui reis on pigem 3-4 nädalat ja tundub, et liiga vähe riike, siis lülitaks pigem sisse Ko Lipelt laevaga Langkawile ehk Malaisia kuurortsaarele ning sealt siis lennata pärast Bangkoki.
Filipiinid ja Indoneesia ma jätaksin esimene kord kõrvale. Nad elatustasemelt, infralt jne on suhteliselt Vietnamiga võrdsed, aga sinna saamine võtab mõttetult kaua aega.
Reisimine on lihtsalt liiga mitmepalgeline tegevus, et seda saaks ühe soovitusega kokku võtta.
Enamike linnade vahel lendamiseks saab kasutada nii 1000-eurost esimese klassi piletit kui mõne odavlennufirma 1,5 aastat ette ostetud 1-eurost promopiletit. Kõigile on ostjaid.
500-eurone viietärnihotell on mitmel pool rahulikult kõrvuti 50-eurose perehotelli ja 5-eurose hosteliga. Kõigile jätkub kliente ja igaüks võib oma külastajatelt pälvida ideaalilähedase keskmise hinde 9.
Eriti mitmel pool Aasias müüakse 50-sendist tänavatoitu rahumeeli Michelini tärniga restorani ees, kus sama nime kandev toit maksab 50 eurot. Kõik on rahul.
Trip ega ükski teine üldfoorum ei saagi pakkuda ühest vastust, mis sobiks kõigi reisistiilidega. Saab pakkuda oma seisukoha ja plusside-miinuste nimekirja, millest küsija sõelub välja endale sobiva.
Siseneda koopasse rinnust saadik vees ja kaanide vahel navigeerides? Reaktsioon võib olla "voh! see tuleb ära teha!" või "ei iial! täitsa segane!" ja kumbki pole vale reaktsioon. Ühele sobib ema, teisele tütar (või poeg) ja olge parem rahul, et kõik leiavad õnnelikult oma.
Ka airbnb on populaarne Balil, paljud austraallased ja teised välismaalased üürivad välja mingit osa oma villadest. Mõned ajavadki majutusäri mitme majaga. Võib otsida positiivsete arvustustega majutajaid, kes on teiste sõnul abivalmid ja tutvustavad kohalikke olusid heameelega.
Lihtsalt hoiatuseks, et väga palju sõltub ka sõidu kellaajast. Pattayale tipptunnil sisse sõites võib võtta julgelt tund aega või kauemgi ainuüksi viimase paari kilomeetri läbimine. Samamoodi autoga Bangkoki kesklinna tungides võid istuda paar tundi autos viimase 5 km läbimiseks, eriti sinna bussiterminali liigeldes (ise eelistan autost/bussist Suvarnabhumi lennujaamas väljuda ja sealt rongiga edasi minna, kui on päevane aeg).
Nii näiteks Bangkokist lähtudes on Koh Samedi või Koh Changi transpordi vahe põhimõtteliselt 3 tundi ehk 3+3 edasi-tagasi ehk väsimust arvestades üks reisipäev läheb kaotsi.
Sinu puhul tuleks arvestada, et Pattaya ja Bangkoki puhul ei satuks autosõit hommikuse ega õhtuse tipptunni ajale, see aitab mitmeid tunde kokku hoida.
Chiang Mai eestlase jaoks nüüd mingi külm koht ei ole ka mitte jaanuaris. Küll aga on seal siis nii külm, et isegi roosid hakkavad õitsema ja maasikad saavad valmis. Lillefestival on veebruari alguses, ma pakuks, et veebruari teine pool käib juba sooja perioodi algusesse ja pole enam õige "cold season". Vingule pole osanud tähelepanu pöörata.
Jah, Euroopast pole mõtet sõita Taisse Euroopa brände ostma.
Tai sobib järeletehtud asjade ostmiseks (mitte et seal tingimata oleksid need odavama hinnaga kui ümberkaudses Aasias, aga need on võimalik seal omandada viisakalt ehitatud ostukeskustes, kus paljudes kehtivad mittekaubeldavad fikshinnad, seega saad oma knock-offid seal kätte euroopalikult osteldes ja igal sammul tingimata).
Teiseks sobib Tai kohalike brändide ostmiseks ja rõivaste õmblemiseks, kasutades ära sealset palgaerinevust Euroopaga.
Pigem Osaka. Hotelli võib sinna võtta sobivasse kohta, et Kyotosse oleks ca pool tundi rongiga. Samuti siis Nara ja kõik muu ümberkaudne on rongidega lihtsasti ligipääsetav. Mida külastada, see sõltub ka reisi ajast. Mis on tore aprillis, ei tarvitse olla tore jaanuaris või juunis.
Jah, Singapuri viietärnikas on perega tehtav ca 500-800 eurot öö. Samas Tais, Kambodžas, Vietnamis saad parema teeninduse viietärnikas ka 150-200 euriga öö ja pole kah vaja territooriumilt kuskile välja astuda.
Kui Tais väga tõmmelda ei taha, siis Ko Samet on hea alternatiiv Changile, aga 3 tundi lähemal, Bangkokist vist ca 2 tundi ja kohal. Pakub lihtsalt rannaelamust saare peal, muud midagi. Vaadata pole suurt midagi, aga ega Changil ka ükski asi pole ülivõrdes - jah, on oma geneerilised kosed ja künkad ja kohad, kuhu võib igavusest sõita, aga ükski neist ei paku elamust Tai TOP 50-s, vaid kõik on mõõtudelt täpselt selline nagu veel sajas kohas 100 kilomeetri raadiuses. Loomulikult on tore need kohad üle vaadata, kui juba seal oled, aga kui vaatamata jätad, pole mitte millestki ilma jäänud.
Nad vist 3 tundi enne lendu üldse avavad check-ini, nii et väga palju varem pole mõtet minna. Lennujaamas väravate juures on mitmeid päris normaalse hinnaga toidukohti, 2,5 tundi varem minnes jõuab seal rahus midagi süüa.
Sama ümberistumise puhul - heal juhul jõuab ka poole tunniga, kui täpselt tead, kuhu minna, kui kohver tuleb esimeste seas jne aga kui on rohkem aega, siis võid ju juba Superrichis mingit Lao raha vahetada (kui kallim see ikka on kohapealsest), töötajate sööklas taksokorrusel midagi Tai tänavatoidulaadset süüa jne
Ilmselt ka 4-5 tunniga ei teki "issand, kui igav, siin pole midagi teha" tunnet ja saab vabalt võtta kõigi toimingutega.
Seda juhtub küll alatasa, et keegi abiellub, muudab nime, saab uued dokumendid.
Ja avastab, et vana nimega ostetud lennupiletid ei kehti enam ja tuleb uued osta või maksta suuri summasid nime muutmise eest. Ei ole mingit inimlikku suhtumist või vana dokumendi/abielutunnistuse näitamist vms
Sellist olukorda koheldakse nagu pileti edasimüümist täiesti võõrale inimesele ja rakenduvad kõik sellega kaasnevad sanktsioonid.
Sama lugu viisade ja kõige muuga - tuleb uue nimega uued taotlused teha.
Kuna minu jaoks kõige odavama hinna romantika on ammu läbi saanud ja pilk vaatab lendu valides ennekõike kõige lühemat lennuaega, siis ida poole lennates on Nordica automaatselt out - jääb Finnair või äärmisel juhul Turkish, Aeroflot, mis ei lenda kõigepealt 1-2 tundi vales suunas, et siis üle Eesti tagasi lennata sihtpunkti poole.
Nordica nišš on sel juhul ennekõike otselennud Ukrainasse, Põhjamaadesse ja igasugu Horvaatiatessse ja kuhu iganes nad suveks panevad oma lende - kui sinna ei juhtu lendama, siis pole Nordicasse asja.
Teine nišš on seega ettevedamine Lääne-Euroopasse või lääne poole Varssavi, Stockholmi jne kaudu. Siin tekib kaks küsimust
1) kuidas on võrreldav hind ja ümberistumisaeg Finnairi, Lufthansa, airBalticu ja teistega konkureerides
2) ja kui hind ja kuni tunnine ümberistumine konkureerib, siis kas ma usaldan Nordicat nii palju, et valida just see, mitte kuni tunnine ümberistumine Helsingis või Frankfurdis.
Seni on kaks korda langenud valik Nordicale, mis on suhteliselt nigel tulemus. Vaid paar korda on meeles mõte "ok, hind sobib, aga ma vist ikka ei riski Nordicaga". Enamjaolt Nordica ümberistumised kaotavad hinnakonkurentsis.
Nende valimiseks peab reeglina olema mingi ülevam "eelista eestimaist" põhjus, mitte ratsionaalne "odavaim hind" või "kiireim kohalejõudmine".
Tais alla 100 euri tõesti ei saa, küll aga Kambodžas ja Vietnamis veel saab. Samas Tai pakub veel luksust ca 100-150 euroga öö ka suurtes kuurtikeskustes. 100 euro ringis võib aeg-ajalt tegelikult midagi leida kuskil asustusest kaugel, a la "kõigest 10 km kaugusel on lähim 7/11". Siis aga maksad kohapealse toidu või transpordi eest nii palju, et mõttekam on võtta mõnikümmend eurot kallim hotell keskusesse. Oma rolleriga liikudes on mõistagi ainult igapäevane ajakulu, et tsivilisatsiooni pääseda.
Tundmatu hotelli hindamisel soovitaks jah Bookingu ja Tripadvisori reitingud/arvustused kõrvuti panna. Neist kahest reeglina piisab.
Bookingus alla 5 vist reiting ei saagi väga langeda, seegas 7.7 on selline "pooltele meeldis, pooltele mitte" variant.
Tripadvisor paigutab selle Lantal 189 võõrastemaja seas 74-ndaks, seega jälle keskmine tase.
Eks ta on selline tüüpiline Tai majutusasutus, pisut kulunud tubade, tingimustega ja teenindusega. Pettuvad need, kes loodavad luksust, rahul on need, kes kulumisest probleemi ei tee ja on võimelised ise oma kotte tassima, tuba koristama või rätikut otsima, mitte et nipsutad sõrmi ja kolm teenindajat jooksevad nagu viietärnihotellis.
Antud juhul ekskursioon Taist tähendab bussiga maismaapiirilt sisenemist.
Inimesed on seda teinud, seega asi peaks toimima, kaheks päevaks kindlasti (paari aasta eest läksid suhted hapuks ja asi oli jama, aga see peaks möödas olema).
Olulisem on siis teada, et Taist väljudes kaotab kehtivuse 30-päevane lennujaamast saadud viisa ja uuesti Taisse sisenedes saab maismaapiiril 15-päevase viisa.
Seega tuleb päevi lugeda Taist tagasilennuni või valida Kambodža trip sobivateks päevadeks.
Sri Lanka miinimumpalk on ca 50 eurot kuus, reaalset väheste oskustega töötaja palk on ca 100 eurot kuus, kirkam kriit venitab 250 eurot välja.
Auto omamine tuktuki asemel tõstab automaatselt sinna kirkama kriidi poole, aga need numbrid on siiski kuupalk, mitte päevapalk, mille see ots halvimal juhul moodustab.
Ehk siis Eesti kontekstis, kohalikku teenistusse ümber konverteerides.
Rikas Ameerika turist tahab sõita taksoga Tallinna Lennujaamast Tartusse.
Teemaalgataja: küsiti 1500 eurot. Kas on norm?
AndresR: Olen Eestis käinud. 4 tundi taksosõitu maksab seal 450 eurot.
Token556: Reaalne hind on ca 650 eurot, teie arvelt üritati rikastuda lihtsalt.
sigala: Ameerika elatustaseme juures 1500 eurot kvaliteetse teenuse eest on niigi odav, kui sinna jaksad sõita, on häbiasi mingi 600 euro pärast vaielda.
norsu: foorumites räägitakse, et mõni teeb ka 500 euroga ära selle otsa.
Kagu-Aasia riikide mobiilikaardid reeglina ristkasutuses pole. Kui riigipiiri ületad, siis kaart enam ei tööta. On küll rahvusvahelisi kaarte, aga kõige rohkem gigasid ja kõige odavama hinna saad igas riigis pärast maandumist või piiriületust uut kaarti ostes.
Enamikes riikides on ka odavam uus kaart osta, kui näiteks kõik gigad on ära kasutatud. Kui lähed esindusse internetimahtu juurde ostma, maksad tavaliselt rohkem ja saad mahtu vähem kui vana kaarti ära visates ja uut ostes.
