El_Ninjo

Uus kasutaja, liitus Tripiga 10 aastat tagasi
0 meeldimist
0 postitust / 3 kommentaari
0 (0%) külastatud sihtkohta:
Viimased kommentaarid

Olen Tallinnast Athenani autoga vuristanud,vahepeal siis igasugused huvitavad Ida Euroopa maad,kus mõned teed hobuvankritele mõeldud ja mõned teed pole ülde mõeldud. Igaljuhul kui ära eskisime siis alles üritasime kaardi kusagilt osta...ja eksides näeb tavaliselt just riigi selliseid osi kus turist ei käi ja Tõeline Elu käib. Kreeka kohta nii palju et mägede vahel linn Karpenisi ja sealt soov minna Kalambakani,mööda otseteid,kus Meteora läheduses(koht mida tasub suht isegi vaadata)
Teejuhiks kreekakeelsed ja kreeka tähtedega kohaviidad ja poest ostetud kreekakeelne kaart ja istumise all õhukese rehviga valuvelgedel kurvasilmne mercedes läksime siis teele, teadmata eesootavatest seiklustest. Igaljuhul kaardil olid punasega märgitult kiirteed ja põhi maanteed, kollasega sellised asulavahelised kõvakattega teed ja siis valgega märgitud kruusateed (nu nagu nad tavaliselt on) kaardi järgi oli täiesti talutav tee meie jaoks olemas, kuid pärast sadat kilomeetrit läks asi väga mägiseks ja asfalttee muutus kruusaks. Mägiteed on kitsad ja kivised, aegajalt tuli ülevalt alla veerenud suuremaid kive eest ära veeretada, ja kuristikku vihmavetest uhutud teed ületada pool ratast üle tee ääre, all paarsada meetrit vaba langemist + mägiojad ja pisi jõekesed, millest betoon purre pole mitte üle tehtud vaid vette valatud.Tee peale jäi ka paar küla, aga kohalikud nu räägivad kohalikku keelt ja kaarte näeb enamus esimest korda elus,pole ilmselt tihti rännatud välja sealt mägedevahelt külast. Ja õhtupoolikul olime jõudnud ilmselt päris kõrgele, õhk oli hõre ja kasvas vaid madal taimestik, ei ühtegi puud ja ei ühtegi inimest, nii kaugele kui näed on mäed. Peaaegu tühi kütusepaak, loojunud päike, närviline seltskond ja ligi kaheksa tundi "otseteid" nägime esimest objekti mille järgi edasi orienteeruda - suur järv ja kaugelt paistvad asulatuled. Tavernasse jõudnud saime söögid tellitud ja peremees isegi mõistis paar sõna inglise keelt - küsisime asulat kus me oleme, et edasi siis uuesti tee paikka panna. Öeldi nimi ja kaardilt vaatan et asulast vasakule jäeb järv, meie tulemise poolt vaadatuna aga hetkel ise oleme nii et järv jääb paremat kätt,peremehe käest siis uuesti küsin et mis teema on...tema ja ta sõpruskond uuris ikka tükk aega kaarti ja slgus et linnad nime ja asukoha poolest vahetusse läinud, osasid teid ei ole märgitud ja osad märgitud teed ei eksisteerigi - pika jutuga tahtsin jõuda sinnani,et kreekas käivad asjad teistmoodi (kreeka keeles naistel on munji ja meestel on butso - see ütleb juba kõik) ja ametlikku kaarti ei tasa alati ka jäägitult usaldada,gprs seadmed ka uus teema ja vigu sees, veidi olen kasutanud...usaldada tuleb vaistu ja reisile minnes alati valmis olla seiklusteks, nende pärast me ju tegelikult teele asumegi. Alati ei ole vaja gprs´i et jõuda kohale, et selle asemel et kuulata häälkäsklusi ja vaadata 10 x 15 ekraani vaadake elu nende kõrvalteede ääres, ja kui väss tuleb peale ja tõesti tahad hotelli sööma ja pesema lülita nuppu. Veidi mööda teemast aga samas teemasse, vaadake ringi maailmas, seigelge ja siis tunned et elad.

Olen Tallinnast Athenani autoga vuristanud,vahepeal siis igasugused huvitavad Ida Euroopa maad,kus mõned teed hobuvankritele mõeldud ja mõned teed pole ülde mõeldud. Igaljuhul kui ära eskisime siis alles üritasime kaardi kusagilt osta...ja eksides näeb tavaliselt just riigi selliseid osi kus turist ei käi ja Tõeline Elu käib. Kreeka kohta nii palju et mägede vahel linn Karpenisi ja sealt soov minna Kalambakani,mööda otseteid,kus Meteora läheduses(koht mida tasub suht isegi vaadata)
Teejuhiks kreekakeelsed ja kreeka tähtedega kohaviidad ja poest ostetud kreekakeelne kaart ja istumise all õhukese kummiga valuvelgedel kurvasilmne mercedes läksime siis teele, teadmata eesootavatest seiklustest. Igaljuhul kaardil olid punasega märgitult kiirteed ja põhi maanteed, kollasega sellised asulavahelised kõvakattega teed ja siis valgega märgitud kruusateed (nu nagu nad tavaliselt on) kaardi järgi oli täiesti talutav tee meie jaoks olemas, kuid pärast sadat kilomeetrit läks asi väga mägiseks ja asfalttee muutus kruusaks. Mägiteed on kitsad ja kivised, aegajalt tuli ülevalt alla veerenud suuremaid kive eest ära veeretada, ja kuristikku vihmavetest uhutud teed ületada pool ratast üle tee ääre, all paarsada meetrit vaba langemist + mägiojad ja pisi jõekesed, millest betoon purre pole mitte üle tehtud vaid vette valatud.Tee peale jäi ka paar küla, aga kohalikud nu räägivad kohalikku keelt ja kaarte näeb enamus esimest korda elus,pole ilmselt tihti rännatud välja sealt mägedevahelt külast. Ja õhtupoolikul olime jõudnud ilmselt päris kõrgele, õhk oli hõre ja kasvas vaid madal taimestik, ei ühtegi puud ja ei ühtegi inimest, nii kaugele kui näed on mäed. Peaaegu tühi kütusepaak, loojunud päike, närviline seltskond ja ligi kaheksa tundi "otseteid" nägime esimest objekti mille järgi edasi orienteeruda - suur järv ja kaugelt paistvad asulatuled. Tavernasse jõudnud saime söögid tellitud ja peremees isegi mõistis paar sõna inglise keelt - küsisime asulat kus me oleme, et edasi siis uuesti tee paikka panna. Öeldi nimi ja kaardilt vaatan et asulast vasakule jäeb järv, meie tulemise poolt vaadatuna aga hetkel ise oleme nii et järv jääb paremat kätt,peremehe käest siis uuesti küsin et mis teema on...tema ja ta sõpruskond uuris ikka tükk aega kaarti ja slgus et linnad nime ja asukoha poolest vahetusse läinud, osasid teid ei ole märgitud ja osad märgitud teed ei eksisteerigi - pika jutuga tahtsin jõuda sinnani,et kreekas käivad asjad teistmoodi (kreeka keeles naistel on munji ja meestel on butso - see ütleb juba kõik) ja ametlikku kaarti ei tasa alati ka jäägitult usaldada,gprs seadmed ka uus teema ja vigu sees, veidi olen kasutanud...usaldada tuleb vaistu ja reisile minnes alati valmis olla seiklusteks, nende pärast me ju tegelikult teele asumegi. Alati ei ole vaja gprs´i et jõuda kohale, et selle asemel et kuulata häälkäsklusi ja vaadata 10 x 15 ekraani vaadake elu nende kõrvalteede ääres, ja kui väss tuleb peale ja tõesti tahad hotelli sööma ja pesema lülita nuppu. Veidi mööda teemast aga samas teemasse, vaadake ringi maailmas, seigelge ja siis tunned et elad.