Carolina

Reisisell, liitus Tripiga 11 aastat tagasi. Tahab minna:
3 meeldimist
1 postitust / 53 kommentaari
12 (1.9%) külastatud sihtkohta:
Viimased kommentaarid

Aitäh nõuande eest, vatse! Proovin seda!

Päris hea blogi matkatee kohta on rmkmatkateel.blogspot.com

Hm, aga rahvustoit ei pea ju olema selline toit, mida üldse kuskil mujal ei tunta. Sõna "pelmeen" tuleb nt udmurdi keelest, aga rahvustoiduks on ta eri variatsioonides ju ka venelastele, tatarlastele, hiinlastele jne.

Võrdluseks, eesti keeles on paljud sõnad mõnest teisest keelest laenatud, need on omaks saanud ja me ei mõtle enam kust see sõna tuli. Samamoodi toiduga, see mis on omane, mis on kohalikust toorainest, ongi rahvustoit. Karrid on pigem nagu uuemat sorti võõrsõnad, aga hapukapsas on täitsa oma ja seda julgeks rahvustoiduks nimetada küll. Ja kuigi sugulus on tuntav, pole eesti hapukapsas päris sama, mis saksa sauerkraut, nii nagu "kleit" pole Kleid ega "kardin" Gardine.

Oma välismaa sõpradele olen pakkunud mh magusat kama, see on enamasti meeldinud. Hernesuppi, hapukapsa-põldoa suppi ja kruubiputru julgeks ka teha.

Üks pikk ja põhjalik artikkel haidest: http://www.lrb.co.uk/v34/n15/theo-tait/dont-wear-yum-yum-yellow

Kokkuvõtteks: haidele ei maitse inimesed, nad ründavad inimesi ainult siis, kui nad arvavad, et see on mõni rammus delfiin või hüljes vms.

Artikli nõuanded:

  • ära mine ujuma päikesetõusul või -loojangul, sest siis on haidel söögiaeg
  • ära uju sogases vees, eriti jõesuuetes
  • ära urineeri vette, ära mine ujuma, kui sul on lahtisi haavu, mis võiksid veritseda
  • ära mine koeraga ujuma, väldi suurte kalaparvede läheduses ujumist
  • ära kanna eredas toonis ujumisriideid, eriti mitte neoonkollast (mida on hakatud nimetama haiuurijate seas ka "yum yum yellow"

Päris huvitav oli ka teada, et: "Research reveals how uninterested sharks are in preying on humans. Acoustic tag data shows that great whites spend a great deal of time swimming just off some of South Africa’s most popular beaches. Marine biologists on aerial spotting missions see them ‘swimming among the bathers and the surfers. We see it from the air and everyone’s blissfully unaware and quite happy.’

Nii et liigseks muretsemiseks pole põhjust, suurem tõenäosus on oma kodus surma saada kui hairünnaku tagajärjel.

Kui netis auto registreerid, siis võetakse krediitkaardilt vajalik summa maha ja ei pea muretsema trahvide pärast ega otsima bensukat, kus maksta, vt: http://www.autopass.no/Visitors/Visitors%27+Payment

On jah, linkisin inglise vikisse nüüd eesti artikli külge, sest kust mujalt siis liiginimesid ikka keset ööd teada saab :) Teiste haide nimed eesti keeles on siis musttipp-riffhai, valgetipp riffhai ja hall riffhai. Hoiame joont :)

Enamasti näeb tõesti haisid, kes on vaid meetri ringis (blacktip, whitetip, grey reef shark) ja mõnikord madalas vees isegi haibeebisid. Suuremate haide puhul on kogemused olnud pigem sellised, et nemad näevad sind kui vastupidi. Silmanurgast olen sukeldudes näinud hammerhead'i ja vist ka ühte tiigerhaid, aga viimases päris kindel pole. Suurematel haidel on oma territoorium ja kui sinna satud, tulevad ja vaatavad järele mis toimub. Ujujatele ei tohiks Bali olla probleem, sukeldujad just pigem otsivad neid.

Mina olen ka enamasti BKK piletid kuskil suve hakul soodukatega jaanuariks-veebruariks ostnud ja pole kahetsenud. Eelmine aasta sai aerosvitiga käidud, aga sarnast kogemust enam ei soovi. Nii et 568.- türgi õhuga on vist hetkel kõige soodsam pakkumine, natuke veel ootaks, aga üldiselt tundub, et odavamaid hindu ei pruugi tulla.

Odavlend Euroopast Kuubale võiks olla pigem Brüsselist Jetairfly.com kaudu, kui kuupäevi vaadata (võta lahti pakkumiste lehekülje pdf fail, kus on konkreetsed kuupäevad kirjas), siis 199 euri üks ots.

ixxx, see oli väikeseks provokatsiooniks. Lihtsalt naljakas, et kirjandusajakirjades (Vikerkaares, Loomingus) võib y-d kasutada, aga netifoorumis mitte. Lõimuge aga edasi!

Ka mulle meeldib loetav eesti keel, aga sellega ei pea yle pingutama, eriti internetifoorumis kus tõepoolest on kõne-ja kirjakeelest erinev semantika. Miks ei või kasutada ü asemel y-d? Näiteks Johannes Aavik propageeris omal ajal y kasutamist ü asemel ning y-l on eesti keeles ja kirjanduses pikk ja oluline ajalugu. Yhesõnaga olen erimeelsusel postitusreeglites oleva y-keeluga. Y ajaloost rohkem siit: http://www.teataja.ee/et/article.php?109.0

Käisin kuus aastat tagasi Raja Ampati saartel. Olin jahi peal, seega liikusime ringi omal käel. Põhiliselt peatusime Waigeo ümbruses, käisime saarel paaris külas ka, aga põhiliselt ikkagi sukeldumas, varustus oli endal pardal. Peab ütlema, et sellist korallide liigirikkust ja nii palju kalu pole varem ega hiljem näinud (ei Austraalias, Palaul, teistel Indoneesia saartel ega PNG-s). Selles mõttes soovitan tuliselt.

Kõige lähem linn RA-le on Sorong, sealt peaksid väljuma ka liveaboard'id. Mingi nimekiri hinnaideedega on olemas sellel lehel: http://www.diverajaampat.org/ Ega see väga odav lõbu pole, aga loodus on tõepoolest fantastiline.

Malaariaoht on tõsine. Kuna sa ainult kaks nädalat oled, siis võid neid tablette ju võtta küll. Ise olin seal neli kuud, alguses võtsin, aga hiljem loobusin, sest need on tõesti kanged, niikuinii olime öösiti laevas, nii et sääseprobleem oli minimaalne. Oleneb pisut ka aastaajast.

Endal oli küll mitmekordse sisenemisega viisa, aga Aranyapratheti piiripunktis oli Visa on arrival letike täiesti olemas ja mingid ameeriklased jt seal ka oma viisad tegid, tagasi ei saadetud kedagi.

Eilne lend hilines kokkuvõttes Stocki ainult tund aega ja tõepoolest hoiti seda lennukit Kiievis kinni, ilmselt kuna suurem osa reisijatest tulid BKK-st.

Õnnestus olla samuti selle 23.12 lennu peal ja tõepoolest, see kirjeldus peab üsna hästi paika. Kõige hullem selle juures oligi see, et lendu lükati pidevalt tunni-kahe võrra edasi ja anti pidevalt vastukäivaid seletusi. Igatahes ei taha Kiievi lennujaama enam küll tükk aega näha.

Londonis tehti ka lisaküsimusteta multiple entry.

Aitäh, seda ma mõtlesingi teha. Ja juba neli meili on läinud selleks, et qbe inimesele lihtsalt selgeks teha, milles üldse küsimus on (ikka see, sõltub reisikorraldajast, sõltub lennujaamast, noh alates 45 minutist)..

Ühesõnaga, kas siis kahe erineva pileti puhul on mõtet teha reisitõrke kindlustus? Mind ikkagi häirib see et reisitõrke kindlustuskaitse ei kehti juhul kui "kahju, mis tekkis lennutranspordi kasutamisel, kui reisi algus-või transiitpunkti saabumise ja sealt lennukiga lahkumise vahe ei vastanud reisikorraldaja poolt ette nähtud miinimumajale." Endal on hetkel kahe eri pileti vahe 4h, ümberistumine Stockholmis, aga vedajaks krooniline hilineja.

Endal on ka BKK ots detsembris ees ja sai aerosviti kohta netist pisut uuritud. Üldiselt on selline mulje jäänud, et lennukid pole just kõige uuemad ja teenindusest ei maksa väga palju oodata. Aga kui vaadata sealtsamast airlineequality.com, mida Eesti Õhu kohta kirjutatakse, siis ei jää nendest eriti paremat muljet, kui aerosvitist. Eks halbu kogemusi jagatakse ikka rohkem, kui rahuldavaid või häid. Aga noh, ilmselt ei tasu liiga suurte ootustega lendama minna.

Hinnad on tõesti jõle väikeseks sulanud. Loodetavasti on see ikka selline kampaania, et lennukid võimalikult täis müüa ükskõik mis raha eest, mitte viimasel hetkel võimalikult palju raha kätte saada.

Ega ükski reisikindlustusfirma seda ju ei kata, kui lennufirma pankroti välja kuulutab? Loomulikult on paanikaks vara, pealegi võib loota selle peale, et see on ikkagi Ukraina suurim lennufirma.

Pole selle hääletamisega nii hull midagi, skandinaavlased pole hääletajatega väga harjunud, aga peale võetakse ikka.

Norrast Inglismaale oleks odavam ilmselt lennukiga, ryanair lendab Stanstedi näiteks Haugesundist läänerannikult ja Sandefjordist (Oslo Torp). Läänerannik on väga kena.

Minul on samuti probleem raha tagasisaamisega. Lend jäi aprilli lõpus ära, tegin kohe raha tagasisaamise avalduse ja üllatavalt kähku tuli kiri:

"We confirm that your refund request has been processed back to the form of payment used to pay for your booking. Your issuing bank will take 5-7 working days to process this refund amount back to your account."

Sellest on nüüd 45 päeva ja pank ütleb, et ühtegi makset töötluses pole (maksin NPNK kaardiga). Ainus kontakteerumisviis Ryanair'il on faks (sic!) või tavaline kiri. Ilmselt peab neile kirjutama ja joonistama, aga erilist lootust raha tagasi enam saada pole. Seda polnud nüüd ka meeletult palju (ca 1000.-), aga üliõpilasele loeb seegi. Huvitav, kas keegi on päriselt ka raha tagasi saanud?

Double on üks suur voodi, twin on kaks eraldi voodit. Standard viitab ilmselt sellele, et on tavaline tuba, s.t. et mitte sviit ega deluxe vms.

Tere!

Olen ka kuulnud nendest projektidest, kus terve kooliaasta veedetakse laeval, aga Eestis sellist projekti pole kunagi olnud. Samas on reklaamitud mingit laeva-ülikooli, aga nii palju kui olen kuulnud, siis on see üüratu raha eest. Muidugi on variant otsida tööd kruiisilaeval kui 18 täis saad, aga see on ikka rohkem töö kui lõbu.

Ma ise päris ilma rahata reisil ei käinud, töötasin enne aasta Norras ja panin raha kõrvale. Lennupiletite, toidu jne peale kulub ikka raha. Alati võib arvestada, et umbes sama palju kui kodus. Igaks juhuks.

Mina leidsin laeva tuttavate kaudu. Selle kodulehekülg on grappen.dk (taani keeles). Üldiselt on aga neid lehekülgi, kus otsitakse meeskonnaliikmeid / laeva, väga palju. Google-otsing "sailing crew" vms aitab sind kohale.

Inimesi on muidugi erinevaid. On laevu, kes maksavad sulle selle eest, et sa neid aitad -- ja siis tuleb muidugi ka üsna parajasti tööd teha. On laevu, kus sa ei maksa midagi ja teed samuti oma osa tööst ja on laevu, kus sa pead ise peale maksma. Kõik sõltub omaniku rahakotist. Rikkaid paarikesi, kes suure jahiga mööda ilma ringi purjetavad ja abikäsi vajavad on siiski hea hulk.

Kui internetist laeva otsimine tundub liiga kahtlane, siis on kõige parem kuhugi ise sõita ja hakata ringi vaatama. See võtab tiba rohkem julgust, aga vägagi mõeldav ja võib-olla isegi parem kui netist otsimine (kuigi neid kahte saab ju omavahel ühendada). Mulle tundub, et need kohad, kus kõige tõenäolisemalt meeskonda otsitakse on: Austraalia idarannik (Cairns, Gold Coast), Tai (Phuket), Panama, Kariibi mere saared üldiselt (Võib-olla ka Singapur ja Filipiinid). Euroopas ilmselt Kreeka. Kui kuulutusi uurida, siis jäävad silma tüüpilisemad sadamad, kus peatutakse. Siis lihtsalt sadamasse ja iga päev kuulutusetahvlit uurida, inimestega juttu teha. Ise võtsime samamoodi mitu inimest niimoodi pardale kui puudus tuli.

Ühesõnaga, kogu pisut raha ja inffi ja võta kätte ja mine proovi ära. Kindlasti hea kogemus!

Telk, madrats, magamiskott ja mõned riided ja esmatarbed mahuvad hea pakkimise korral vabalt käsipagasisse. Enda kogemus selline, et vaiade peale ei mõelnud ja need võeti ära. Muud midagi.