devi

Uus kasutaja, liitus Tripiga 11 aastat tagasi
0 meeldimist
0 postitust / 12 kommentaari
0 (0%) külastatud sihtkohta:
Viimased kommentaarid

Väga huvitav tähelepanek.

Mul üks tuttav oli imestunud, kui kuulis, et ma ostsin telgi, milles ei saa püsti käia :-) Eks ta oli harjunud Aafrika luksustega. Temaga "istumiskõrgust" arutada oleks olnud üsna mõttetu.

100 cm sisetelgi kõrgus on tore orjentiir küll, aga päris nii üheselt ei saa seda võtta. See, kas pea käib vastu sisetelgi lage või mitte sõltub kasutaja füsioloogiast, istumisaluse paksusest, kas müts on peas (NB! talvel), millises telgi osas parasjagu asutakse jne. Sisetelgi lagi ei ole ju tavaliselt lame. Teiseks saab osadel telkidel vajadusel sisetelgi alla lasta ning askeldada välistelgi all, mis asub sisetelgist kõrgemal.

Näiteks Hilleberg Nammatj 2 sisetelgi kõrgus on kuni 95 cm. Kõlbab kasutada küll, kuigi see on ju piki kesktelge (ei pea silmas telgikaart) mõõdetud kõrgus. Inimesed ei istu ka kogu aja pulksirgelt. Hilleberg Akto sisetelgi kõrgem koht on isegi ainult 90 cm. Mõlemad mudelid on üsna populaarsed.

See, et pea läheb vastu sisetelki pole probleem seni kuni sisetelk ei puutu vastu niisket välistelki. Osadel telkidel pole ka siis probleemi, sest sisetelgist tilgad läbi ei tule. Ühekordsete telkidega on muidugi omaette teema.

Teised mõõdud?

Ma eelistan 110 cm sisetelgi kõrgusega Ferrino kuppeltelgile hoopis 90 cm max sisetelgi kõrgusega Hilleberg Akto tunneltelki. Selgitus on järgnevas lõigus.

Juba 1,80 cm pikkusel inimesel võib tekkida probleeme mõnes kuppeltelgis ära mahtumisega, et magamiskott ei oleks pea ja jalgade osas vastu sisetelki pressitud. Kuppeltelgil on seinad teatavasti üsna järsu nurga all sissepoole kaardus. Lahendus oleks diagonaalasendis magamine.

Samuti on telke, kuhu on lihtsam sisse ronida kui teistesse ning kes pole enam esimeses nooruses, oskavad seda hinnata. Üks aspekt on millist akrobaatikat tuleb sisenemisel või väljumisel teha ja teine aspekt on see, et kas seda tehes nühitakse (peaga või seljaga) vastu (niiskeid) telgiseinu või mitte.

Mingid tüübid räägivad siin, et EasyJet Berliini ei lenda ning samas väidavad, et kõik räägivad justkui lendaks :-)

Ma räägin, et Berliin on ümberistumiseks hea koht, nagu ka näiteks Varssav :-)

Sellegipoolest, ju ta kevadel või suvel hakkab lendama, tegelikult vist lubati aprillis. Igatahes kui suveni ootad, siis on lennuliiklus elavam.

Hm, kas Tallinn-Riia-London-Stuttgart ots ei eelda kuskil täiendavat ööbimist?
Muidu German Wingsi oleks ise ka soovitanud, kunagi kui endal oli Stuttgarti asja, siis oli neil soodsaid lende.

Külmade näppudega patareisid vahetada ei olegi nii mõnus, aga sellegipoolest on ju ka põuetasku versiooni korral varupatareid ju kaasas. Põues käivate patareidega lambi puudused on täiendav kaal ning juhe võib põõsastesse takerduda.
Samas, kui patareid on kukla peal, piisab võib olla ka sellest, et tõmbad patareidele mütsi peale ning kapuutsi pähe.

Valgustuse valikul pole mitte ainult oluline kui kiiresti sa liigud, vaid millistes oludes liigud, kui kaugele on tarvis näha, kui hästi sa hämaras suudad näha ning kui kaua suudab lamp vajalikku valgustaset hoida. Märg ja porine maastik on tunduvalt keerulisem kui kuiv ja sile teerada ning seetõttu vajab ka paremat valgustust.

Uue põlvkonna Petzl MYO XP eest ei pea välja käima isegi 1000kr, kui välismaalt osta. Matkaspordis on vist praegu eelmise põlvkonna Petzl MYO XP mudel samuti midagi üle 800kr.

e+Lite on oma kerge kaalu tõttu populaarne lamp, aga siiski "Safety/emergency headlamp" ja seega kompromiss. Endalgi on olnud soov midagi taolist järgi proovida, näiteks suvel või siis varulambina kriitilisemates oludes.

Black Diamond Spot Cree versioon ja Black Diamond Icon Cree versioon on samuti kiita saanud. Trekker müüb vist vanema generatsiooni Spoti (mitte Cree).

Talviseks kasutamiseks on hea selline pealamp, mille aku või patareid käivad põue.
Näiteks Petzl MYO XP Belt (3xAA, Luxeon või SSC). Mitte segi ajada MYOBELT XP-ga, mis on hoopis teine lamp :-) Suvel Petzl MYO XP (3xAA, Luxeon või SSC) või Petzl Tikka XP (3xAAA, 1W Luxeon). Olenevalt rahakotist, nõudmistest või saadavusest, valida siis Luxeon või uuema LEDiga. LEDidel teeb vahet visuaalselt või siis tooteomadusi (Lux ja valgusvihu kauguseid) võrreldes. Näiteks vana Myo XP või Myo XP belt oli 'boost' 65m, uuem 'boost' 97m. Seda saab karbilt lugeda. Petzl Tikka XP vist SSC või Creega veel ei toodeta, aga seda saab ise vahetada, kui vastav jupp tellida ja käsitööd teha.

Niisiis, vanad mudelid on Luxeon LEDidega ja uuemad mudelid (2008 alates?) vist SSC LEDidega, mis annavad sama voolutarbe juures umbes 2x rohkem valgust. Kui aktiivselt patareisid kasutada, siis säästab varsti patareide pealt kallima lambi hinnavahe tasa, kuigi need lambid ei ole ju nii kallid.

Ise kasutan Petzl Tikka XP vanema generatsiooni LEDiga 3xAAA pealampi (1W Luxeon) ja askeldamiseks/nokitsemiseks piisab isegi minusuguse pimekana jaoks. See, et on võimalik valida hajutatud ja kontsentreeritud valgusvihu vahel on väga abiks. Kiireks liikumiseks valiksin siiski SSC või Cree pealambi. Kui viitsimist oleks, siis vahetaksin lihtsalt olemasoleval lambil LEDi Cree vastu ära. Miks? Sellepärast, et koobastes/käikudes vahtimiseks ja pimedas sörkimiseks on 1W Luxeon natuke hämar ning uuema generatsiooni LEDidega kestavad akud sama kauem, kui valida Luxeoniga võrreldav valgustuse tase. Valguse intensiivsus sõltub ka kasutatavatest patareidest/akudest.

Külma ilma jaoks ostaksin ilmselt mainitud vanema generatsiooni Petzl MYO XP Belt lambi ja asendaksin Luxeon LEDi SSC või Cree LEDiga. Kokkuvõttes tuleb odavam kui uuem mudel, aga tegelikult ega SSC või Cree versioongi nii kallis pole.

Primusel pealampe pole ise pruukinud, samuti on Silval mingid variandid.
Muidu PrimeLite PE ja PrimeLite E on samuti Cree LEDidega, aga 2xAAA toitega ning hajutit vist pole.

Petzl lampe müüb Eestis peale Matkaspordi ka http://www.elfaelektroonika.ee/cgi-bin/web_store.cgi?pcode=709&vw=10a1b11c
Soomes on samuti vabalt saada.

EDIT: Petzl MYO XP uues versioonis on vist siiski SSC LED, mitte Cree, aga jutt on sama.

Tasub uurida ka Petzl MYO RXP mudelit, mis eelmisel aastal välja tuli.

Oota suveni ja siis saadki kõige odavamalt.
Rongiga kuskilt Riiast, Taanist või Rootsist?
Kuidagi Berliini ja sealt lend Stuttgarti. Näiteks Stockholm-Berliin-Stuttgart edasi-tagasi saab alla 3000kr. Laevaga Stockholmi. Või siis otsi Berliinist tasulisi kaasasõitmisvariante ja tuleb odavam.

Väikese säästu tõttu bussis piinelda?

Easyjetil on lennujaamas mingi konstrui, mille sisse peab kott mahtuma ja olen korduvalt näinud, et osadel ei mahu, kuna on veidi imeliku kujuga.

Lennujaamas satub pagas üsna jõhkra kohtlemise alla. Olen ise näinud, kuidas laadimisel võetakse kinni suvalisest rihmast ning lennutatakse kärusse või lindile. Samuti olen näinud, kuidas pagas on rihmapidi konveierile kinni jäänud ja tekitanud kottidest külakuhja. Mõnikord saab pagas ka vihma.

Enda seljakotis olnud alumiiniumpott oli pärast oma esimest lendu mõlkis. Seljakotil on rebenud rihmaõmblusi, purunenud pannal. Kohvri plastist tugevdused olid juba pärast esimest reisi nagu raspliga üle käidud. Prügikott või kile aitab ainult selle vastu, et kotti suvalisest rihmast ei sikutataks. Loopimise/hõõrdumise vastu ei kaitse.

Ise küll ei kasuta, aga ilmselt mõni vastupidavamast materjalist ümbris oleks tõesti abiks.

Lisan ka oma hetkearvamuse.

Kui Mannil on Prolite 3, siis see on ikkagi 2,5 cm paksune. Prolite 4 on 3,8 cm paksune.

Ise olen kasutanud isetäituvatest Prolite 3 ja siis Thermarest Classic 5 cm matti. Viimane on suvel kaalu poolest overkill ja Prolite 3 just paras. Olen kasutanud ka Z-rest ja Z-lite matte. Prolite 3 on minuarvates viimastest tunduvalt parem ning nende z-vidinatega ma kevad/sügis matkadel rahul ei ole, kuigi saab hakkama. Olen proovinud ka mingeid tavalisi matte, aga z-vidinad on minuarvates paremad. Tean küll, et paljud on z-litega aastaläbi rahul, mainivad lumehangedes magamist jne. Esiteks inimesed ja telkimistingimused on erinevad ning teiseks lumi on iseenesest juba hea soojusisolatsioon. Külmunud maapinna peal katsetades on hoopis teine lugu: istu hetk 5 cm isetäituva peal, tagumik läheb kiirelt palavaks ja siis istu z-lite peal ning istumine jahtub kohe maha.

Veneaegsetest õhkmadratsitest pole üldse mõtet rääkida ;-)

Ridgerest ja ridgerest deluxe matte pole proovinud. Kah huvitavad.

Ferrino ja Lafuma isetäituvatega kogemusi pole, aga mulle on jäänud mulje, et thermarest matid on sama soojapidavuse korral konkurentidest kergemad.

  • Isetäituvate madratsite puudused on torkeoht või päikese kätte suletult jättes ka purunemisoht ning fakt, et neid tuleb lahtiselt ladustada. Vett eriti sisse ei võta, aga jäävad pealt niiskeks. Kokkupakkimine on aeganõudvam kui suletud pooridega mattide puhul. Välismaal on Prolite seeria puhul pisut nurisetud, aga enda oma on küll laitmatult toiminud.
  • z-rest ja z-lite nn munarestid siiski deformeeruvad ehk pole nii pikaajalised kui isetäituvad matid. Ma olen ühe z-resti sel põhjusel maha kandnud. Kõva pinna peal istumise all ma neid pidevalt ei pruugiks. Veeimavust ja kuivamiset pole uurinud. Magades võivad rahmeldamise peale end veidi kokku voltida/nihkuda.
  • Suletud pooridega tavalised matid ei ole nii mugavad ja minuarvates ka nii soojapidavad kui isetäituvad madratsid. Need, millega minul on olnud au kokku puutuda, on olnud ka parajad shvammid -- imavad servade või katkiste kohtade kaudu vett sisse ja kuivatamine on tülikas. Võib olla on olemas ka paremaid. Kui need matid vett sisse ei võtaks, siis võiks neid panna telgipõhja all -- võib olla saab neid või vähemalt servasid veekindlaks muuta. Pideva või korduva koormuse all deformeeruvad ajapikku samuti nagu z-lite ja teised suletud pooridega magamismatid. Mul on mõni istumisalusena kasutatud matt kahanenud pideval kasutamisel paari millimeetri paksuseks tükiks.

Kõiki matte saab kanda koti peal ning olenevalt matist ja kotist ka seljakoti sees. Kaalu mõttes on z-lite hea, robustsuse poolest on rullid paremad, magamismugavuse ja soojapidamise poolest on parimad kvaliteetsed isetäituvad matid. Exped toodab ka sulematte, aga nende õhupidavuse kohta on liiga palju kriitikat. Ridgerest tasuks samuti uurimist.

http://www.thermarest.com/

Kui tuleb ühe matiga läbi ajada, siis võiks selleks olla Prolite 4. Ma ei tea, et saadaval oleks mõnda teist võrreldavat magamismatti. Kui kaal ei huvita (või talveks), siis valiksin mingi 5 cm paksuse mati. Külmal talvel võtaksin lisaks ka veel mingi suletud pooridega mati kõige alla.

PS. Mul on kapis ka mingi odav (katkine) isetäituv matt, võrdluseks, et millist jubedust on võimalik poest osta.

Üks märkus veel: eriti kuppeltelgi ostmisel soovitan proovida, kuidas te sinna sisse koos oma magamisvarustusega ära mahute. Näiteks Ferrino 210 cm pikkuse sisetelgiga kuppeltelk kaardub jalgade ja pea osast piisavalt järsult sissepoole, et olla minu jaoks häiriv. Ühekordsete telkide puhul on asi veel eriti hull, sest on oluline oma kolaga telgi seina vastu mitte minna.

Tervitades,
Devi

"Ehk teate soovitada mõnda sellist või on kellgil pakkuda ? Telk peaks olema väike (1-2 kohaline), kompaktne, kuid ka piisavalt ilmastikukindel vastu pidamaks hoovihma. Ideaalis võiks telk olla ka kaitsevärvides. Pole vahet kas on kuppel või tavalise ehitusega."

Hilleberg Rajd on kahele inimesele, väga kompaktne ning hoovihmadega ei tohiks probleeme olla. Tugeva tuule korral ma seda tarp-telki siiski ei valiks ;-) Ka kondensaat on probleemiks, sest see on ühekordne tarp-telk.

"Aga milline kahekordne telk oleks suhteliselt kerge, mahutaks 2 inimest (ehk 1 koos kottidega), ja kestaks? Mõtlen ikka 3e aastaaja telki."

Kui mõtled 3 aastaaja telki, mis mahutaks 1 inimene + kola ning oleks kerge, vastupidav, siis Hilleberg Akto. Vanem versioon oli 1,7kg, uuem 1,5 kg. Sobiks vist ka talveks, aga ei kanna vist lumekoormat välja. Kui tahad 4 aastaaja telki, siis Hilleberg Soulo on minuarvates selline telk, kaalub 2,1 kg.

Kui tahad kahekordset 2-inimese telki, siis Hilleberg Nallo 2 (2,1 kg) või pigem Nallo 2 GT oleks hea valik. Viimane kaalub 2,6 kg, kuid on halva ilma korral praktilisem. Raskemat telki mina tassida ei tahaks ning samuti ei meeldi mulle telgid, mille välistelk tuleb paigaldada pärast sisetelki.

http://www.hilleberg.se/

Ühekordseid telke leiab ka kergemaid, aga kondensaadiprobleemi tõttu ei julgeks ma neid pidevaks kasutamiseks soovitada.
Kui ei ole just heavy-duty tingimused, siis on Hilleberg tarp-telk Rajd oma 950g kaaluga päris huvitav. Püstitamiseks vajab lisaks poste (275 g lisakaal), käimiskeppe või riputuspunkte. Samas on see ikkagi kompromiss.

Leidub ka Hillebergi telkide analooge ja kui eelarve pitsitab või nõudmised ei ole nii kõrged, siis tasub ka neid uurida. Endal nendega kogemused puuduvad, aga spetsifikatsioone uurides hakkab esimese asjana silma nende suurem kaal ja teised materjalid.

Hillebergi telkidel on üks halb omadus ja selleks on nende kõrge hind...

Hillebergi peaks Eestis müüma Matkasport, aga välismalt võib isegi kiiremini kätte saada. Hinnad on igal pool enam-vähem samad.

Tervitades,
Devi

Arvatavasti on need India balloonid on 'Epigas' tüüpi ehk keermega Lindal ventiiliga (nagu Primuse, MSR jne) või siis nende koopiad, sest 250g viitab kahele võimalikule variandile ja Kovea (kelle pliite seal müüakse) Campingaz ventiiliga asju minuteada ei paku.

Kovea pliite ja gaasiballoone võib soetada (kallimalt) ka mõne tuntuma kaubamärgi all, kuid Kovea nimi on ise samuti tuntud.

Kui ostad mingi suvalise tootja ballooni, siis katseta eelnevalt, kas gaasiballoon ikka sinu pliidiga toimib.

Linn on samuti maaomanik ja vahel ei peagi tarastama vaid piisab mõnest vormiriietes jõmmist :)

Mõned aastad tagasi Kärdlas.
Telkisime vaikselt ja kedagi häirimata ranna lähistel (mitte rannas) selleks ettenähtud alal nagu oli lähedaloleval infotahvlil selgelt juhendatud. Hommikul tuli kohalik konstaabel meid ära ajama, et linnavalitsus olla otsustanud, et seal ei tohi telkida.

Kutsusime teda infotahvlit vaatama, aga konstaabel teatas, et teda see tahvel ei huvita ja me pakkigu kohe oma kola kokku. Kuna me olime nagunii juba ära minemas, see meid otseselt ei häirinud, kuid varjutas veidi linnast jäänud head muljet.

Arvasime, et ju siis vajab lähedalolev tasuline telkimiskoht kundesid või kellegi ego upitamist.