RMK sarnane telkimissüsteem siiski on:https://www.mammadaba.lv/Sai just Läti ida osas käidud ja kolm ööd telgitud. Kõik kohad olid viisakad, küttepuudega ja prügikastiga. Ise valisime ujumis võimalustega kohad.Rahvast liigselt ei olnud ja kõik korrad leidsime koha kus sai üksinda olla.Tegelikult oli üks koht ei olnud siin kaardil aga leidsime selle sõites üksikut teed pidi järve äärde. See koht oli natuke lagastatud ning ilma küttepuudeta aga muidu ok.
Kuidas saada AirBalticult kompensatsiooni: http://trip.ee/content/kompensatsioon-lennufirmalt-katkestusehilinemise-puhul-250-eur-miinimum.html
WH viisaga tõesti üle kolmekümneseid eriti ei ole (viisa taotluse esitamisel pead veel olema 30 ja pärast on veel aega 1 aasta aega riiki siseneda, nii et teoreetiliselt saab seal olla ka 33 aastasena).
See eest on seal suurtes kogustes austraalia enda pensionääre, kes haagissuvilate, maktabusside ja igast imeriistadega ringi matkavad. Päris mitmel korral nägime suurt bussi, mis oli reisimiseks ümber ehitatud. Mõni oli neist nii vingelt tuunitud, et pakiruumis oli nt pesumasin. Ei imesta kui mõnel neist ka bassein sees oli. Taga võis olla järelkäru väiksemat tüüpi maasturiga. Ega suure bussiga ju igale poole ei pääse ja kohapeal on maasturiga lahe ringi lasta.
Austraalias pead sa ise endale pensioni koguma, tõesti ainult nendele kellel kinnisvara ega midagi ei ole, maksis riiki midagi. Sain aru, et enamus olidki endale raha selleks kogunud, et pärast pensionile minekut matkabuss osta (võib olla ka päris maja maha müüa) ning siis austraalia peale tiirutama minna. Talvel sõitsid põhja, kus soe, suvel jalle lõunasse, kus palavus ära ei tapnud. Kui sul lapsed on ja need eri riigi otstes elavad, siis korda aastas kui ringiga nende juurest jälle läbi sõidad, külastad ka neid. Sama ka teiste tuttavate ja sugulastega. Pensionipõlv missugune. Erinevalt backbackeritest võtsid nemad asja väga rahulikult - sul on terve aasta, et austraaliale tiir peale teha. Sõidetaksegi umbes paarsada kilomeetrit ning jäädi jälle mitmeks päevaks või terveks nädalaks pidama. Bensiin on sellise elu juures üks üsna suur kuluartikkel ja miks seda kulutada. Millega nad oma aega sisustavad? Enamasti tiksusid rahulikult kuskil kämpingus, külastasid ehk ka mõnda vaatamisväärsust ja lihtsalt tundsid elust ja teistest enda sugustest mõnu. Korralikumatel masinatel oli telekas sees ja vaadati ka seda. Et teel igav ei oleks, oli paljudel lällar e raadio sees, nii et sai teistega suhelda ja tihti oli endapoolt kasutatav kanal masinale peale joonistatud.
Kohtasime ka ühte austraalia noort paarikest, kes sama moodi talitas. Aga nemad pidid siiski erinevalt pesionäridest aegajalt ka tööl käima, kui jah erinevalt backpackeritest liikusid nad väga rahulikult ringi.
Ka välismaiseid eakaid turiste oli, kes samamoodi ringi lasid. Kindalasti oli ka 40-seid, kuid neid vähem. Vähemalt austraalia 40-sed tegid veel tööd, et siis 20 aasta pärast samuti elulõpuni austraalias ringi tiirutada.
Siiski kohtasime ühte ligi 50 aastast austraalia meest, kes nagu meiegi elas universaalkerega autos. Tegi päeval rannas süüa, lebotas, luges raamatuid ning aegajalt käis tööl. Tema oli selline backbackeri tüüpi. Talle meeldis käia klubides-baarides, kus head muusikat mängiti ning ka tantsida sai. Aga mingi joodik ta ei tundunud olevat, vaid ikka korralik ja asjalik meesterahvas. Miks ta üksi reisis enam ei mäleta. kas naine surnud või oli lahtutatud, mine tea. Tema võttis ka rahulikult ning Perti kandis oli vähemalt 3 kuud.
Mis puutub bussidesse ja rongidesse siis nö tava variante ehk liinibusse, -ronge on seal ka. Ainult et nad võivad hõredamalt asustatud kohtades (nt Lääne-Austraalia ja Põhja Territoorium) väga harva liikuda. Ja need on siis liikumiseks punktist A punkti B.
Backpackerite bussid on aga sellised, mille marsuut viib läbi erinevate vaatamisväärsuste ja rahvusparkide ning sobibki reisijale, kes tahab austraaliat avastada (mitte ainult punktist A punkti B sõita). Samas on nad suhteliselt kallid. Kuid kui sul autot ei ole või ei taha seda osta, on see üks võimalus igasugu kanjoneid, koski, künkaid ja muud värki näha. Nendest bussidest on olemas variandid, kus ise vaatad, millal maha lähed ja peale tuled (nn ho-on hop-off). Kui mõni koht hirmsasti meeldib võid sinna kauemaks jääda ja pärast edasi sõita. Osadel on majutus ka hinna sees, võimalik et ka toitlustus. Teistega pead arvestama, et peatus paigas pead hosteli eest eraldi maksma. Samas on see kindlasti hea võimalus kohtuda suure hulga omasugustega.
Oma auto puudusel on sul võimalik leida autoga inimesi, kes kutsuvad endaga koos reisima. Selliseid kuulutusi võib just hostelitest väga sageli leida. Enamasti peab autoomanikuga bensukulusid jagama ja ilmselt ostetakse ja tehakse süüa ka koos. Samas on variant, et satud kokku inimestega, kellega sa üldse ei klapi aga eks seegi ole kogemus, või siis tuleb lihtsalt hoolikamalt reisikaaslasi valida.
Igaks juhuks lisan veel ühe väga informatiivse lehe http://www.austraalia.info/ see on siit korduvalt läbi käinud aga ehk mõnel kes minemas märkamata jäänud