annaleena

Uus kasutaja, liitus Tripiga 11 aastat tagasi
11 meeldimist
3 postitust / 27 kommentaari
0 (0%) külastatud sihtkohta:
Viimased kommentaarid
Meil ei õnnestunud ka ükskord Itaalias öösel kiirtee tasu maksmine automaadis, lihtsalt masin ei võtnud peale 10 eurose sisestamist enam raha vastu. Lõpuks andis automaat meile kviitungi, mille peal pikad jutud, ja värav tehti lahti. Nimetatud kviiitungiga sai minna veebilehe http://www.autostrade.it/en/home kaudu elektroonilisse maksekeskkonda ja seal läbi Interneti tasuda, ehk maksime ära veel enne rendiauto tagastamist. Andmed ilmuvad maksekeskkonda mitte enne ööpäeva möödumist ja vaja on sisestada kviitungi number. Olgu öeldud, et seda 10 eurot, mis automaat meilt vastu võttis, ei näinud me enam kunagi.

USA puhul kindlalt Alamo. Soliidne firma, ei mingeid jamasid auto tagastamisel. Auto võtmisel saab platsilt ise autot valida sellest klassist, millise eest oled maksnud, ja valikut jätkub. Lisaks eelnimetatud billiger-mietwagen.de-le soovitan vaadata ka https://www.alamo.co.uk/, võib leida spetsiaalselt eurooplastele suunatud häid pakkumisi. Eelnimetatud vahendajate kaudu broneerides oli ka krediitkaardilt kinnipeetav summa väike, SUV puhul ca 300 eur 3 nädala eest.

Olen autosid rentinud nii Euroopas kui USAs viimased 15 aastat ja maksimumsumma krediitkaardilt deposiiti on olnud 500 eurot. Mõned kuud tagasi näit rentisime USAs 3 nädalaks SUV klassi auto Alamolt ja deposiit tuli 350 dollarit. Et mitte maksta deposiiti ulmesummasid, on auto soovitav rentida paljude kasutajate ja kõrge reitinguga rendifirmalt, nullomavastutusega ja soliidselt vahendajalt (Euroopas nt billigermietwagen, autoeurope keskkonnad). Otsin ise praegu Itaaliasse ja silma hakkab, et need 1000 ja rohkema euro deposiiti küsijad on mingid kahtlased kohalikud minitegijad, kel pole reitingut ollagi. Arvan ka, et künism on siin kohatu, miks peaks arukas inimene 1000 eurot mõttetult kinni hoida laskma.

Käisime renoveeritud rajal 2015. novembris. Muljed on väga head, loodus on seal hingematvalt kaunis ja rajalt suurepärane vaade mägedele. Läbisime raja põhjast lõunasse, so Ardales - El Chorro. Sedasi hoiab rada pigem mäest alla ja piletid olid tookord ka ainult sellesuunalised. Kohale sõitsime Ardalesi kaudu, parkimine on Guadalhorce reservuaari lähedal enne Restaurante el Kiosko ja selle lähiümbruses. Rada alustasime parkla vastas olevast, läbi mäe minevast vahvast tunnelist (sildid näitavad), kust oli 1, 5 km kontrollpunktini Gaitanejo vana hüdroelektrijaama juures. Kontrollpunktis tuli esitada pilet ja tookord ka pass, jagati välja kiivrid ning moodustati grupp. Jõudsime oma kellaajast pool tundi varem ja meil lubati lahkesti liituda varasema grupiga. Samas, kuna rada on väga populaarne, siis ilma eelnevalt Internetist piletit ostmata te kohapeal rajale ei saa. Grupp lubatakse korraga rajale, kuid ei pea liikuma kõik ühes tempos, on täiesti oma teha, kui kaua aega rajal olla soovid - kasvõi terve päeva, ära keegi ei aja. Uus rada on ehitatud mäekülgedele vana raja kohale ja vana rada on paljudes kohtades näha. Mäekülgedele ehitatud puidust rada, mis pakub kõige suuremaid elamusi, on siiski ainult põhja- ja lõuna kontrollpunktide lähedal, aga vahepeal on päris tükk maad ka tavalist metsarada, mis kulgeb kõrvuti vana hüdroelektrijaama ehitistega, samuti näeb üle kuristiku, kuidas rongid raudteel liiguvad. Ma ei saa küll aru, miks veebilehel rada raskeks nimetatakse - meile kui keskmistele 50-stele tundus rada pigem kerge, ei olnud seal mingeid suuri tõuse. Ka kohtas rajal mitmeid (turva)töötajaid. Kõige ilusamad vaated on raja lõpupoole, kui rada kulgeb taas mäekülgedel El Chorro poole. Raja lõpus tuleb anda kontrollpunktis kiivrid ära. Edasi liigute kohalikku bussijaama (või tulete jala sama rada tagasi), kust saab transfeerbussiga autoparklasse kenasti tagasi. Novembris oli rajal ca 26 kraadi ja päris soe, juulis võib olla väga palav. Kokkuvõttes, soovitan väga kõigile kauni looduse, ka hüdroelektrijaamade, huvilistele - meeldejääv elamus on garanteeritud.

Musical Instrumental Museum (MIM) loomulikult! See on hinnatud üheks osariigi tippvaatamisväärsuseks ja on tõeline pärl ka muusikakauge inimese jaoks: moodne, interaktiivne, kuulamiseks on püütud anda iseloomulikem erinevate riikide ja rahvaste muusikast ja tantsudest, vahvad videod, ülevaated nii vanadest kui väga moodsatest muusikariistadest ning nende valmistamisest ning ka imepisike nurgake pühendatud Eesti muusikale, mis vajaks küll uuendamist.

Lisan veel pisut infot Austria vaatamisväärsuste kohta oma kogemustest.
Schönbrunni loss on kahtlemata üks tippvaatamisväärsustest, kuid aega läheb seal omajagu. Tipphooajal tuleb oma pool tundi piletisabas seista. Lossi külastamiseks antakse teine aeg, mis võib olla ca 2h hiljem. Territoorium on tohutu suur, vaadata palju: aiad, labürint, väiksemad muuseumid ja huvitavad ehitised. Meie viibisime nt kohapeal 6h.
Salzburgis on kitsad kahesuunalised tänavad ja tipphooajal väga suur probleem parkimisega. Veab, kui õnnestub saada koht Hohensalzburgi lähedastes parkimismajades, kuid viimati saime ise parkimiskoha alles viiendas parkimismajas.
Lisaks varemnimetatud Hellbrunni lossi http://www.hellbrunn.at/ aiale tasub vaadata ka Hohensalzburgi kindlust, http://www.salzburg-burgen.at/en/ mis paikneb keset linna kõrgel mäel. Samuti võimsat Salzburger Dom (Toomkirikut) katakombidega. http://www.salzburger-dom.at/home/
Hallstattis autoga linna sisse sõita ei tohi, auto tuleb jätta linnaäärsetesse parklatesse ja edasi viivad mikrobussid, mis olid tasuta ja liiklesid tihedalt.
Berchtesgadeni piirkonnas tasub vaatamist soolakaevandus http://www.salzbergwerk.de/en
Minu hinnangul üks paremini eksponeeritud soolakaevandusi ja ei ole väga üle koormatud rahvamassidega. Seal antakse paksud tunked selga ja kohe alguses tuleb istuda puidust renni ja tuhiseda seda mööda pimedusse, mis on omamoodi väike elamus. Saab ka paadiga sõita ja rongikesega, kõigist tehakse ka fotod.
Ja mis veel lapsemeelsust puudutab, siis meie pere ei jäta mägedes viibides kasutamata võimalust sõita alpine coaster’iga (sommerrodelbahn, tobbogan vms teised nimetused ka). Maailma pikim rada asub Innsbrucki lähedal Imstis ja sõit on tõeline elamus. http://www.imster-bergbahnen.at/en/summer/alpine-coaster/facts/
Neid radasid on Austrias ka veel mitmetes piirkondades, ise oleme külastanud ka üht väiksemat Abtenau linnakese juures.

Ärge unustage kuulsat Eisriesenwelti jääkoobast Werfeni lähedal.
http://www.eisriesenwelt.at/
Kõigepealt tuleb sõita autoga mööda järsku mägiteed üles ja leida parkimiskoht, siis osta külastuskeskusest pilet, siis matkata mäest üles, siis osa teekonnast cable car'iga, siis jälle ülespoole matkates, kuni jõuab koopasuuni. Koobas on ainult koos giidiga ja sees päris pikk treppidest ülesminek. Ometi tasub kogu teekond vaeva, koobas on suursugune ja kuna asub väga kõrgel, on erakordsed vaated kogu teekonna jooksul. Vaateid on mõnusam nautida alla tulles, siis ei ole vaja niipalju ähkida kui üles minnes. Muidugi kulub selleks kõigeks aega, ca poole päevaga tuleb arvestada.
Salzburgis jättis sügava mulje Hellbrunni lossi aed oma "imepurskkaevudega", kordumatud selle aja insenerimõtted ja vahvad veeüllatused, aga see on samuti ainult koos giidiga.

Teele jäävaid vaatamisväärsusi saad ju ise uurida veebilehelt tripadvisor.com. Trükid "destinations" alla soovitud sihtkoha ja "things to do" alt saad vaatamisväärsuste kohta lugeda. Nt Põhja-Poolast jäid mulle eriti meelde Swieta Lipka sanktuaarium oma "imeoreli" ja erilise auraga, unikaalne Malborki loss, laevade vedu kuival maal (Elblagi kanal), Hel'i poolsaar, Gdanskis kanalite äärne promenaad ja laevasõit, Sopotis muul ja „kõver maja”.

Poola vaatamisväärsuste puhul on pigem reegel, et enamik materjali Internetis on ainult poola keeles. Soovitan kasutada Google translate, poola keelest inglise keelde tõlgib päris arusaadavalt. Gondvana Reiside veebilehel on reiside hulgas Belovežie ürgmetsa külastus, võib-olla saab neilt täiendavat infot.

Anna andeks, aga Sinu küsimus on kummaliselt esitatud. Mida ohtlikku saab olla ühes organiseeritud grupireisis ohutusse sihtriiki? Bussireise korraldatavate firmade, sh Germalo, põhikliendid on suures osas pensionärid. Vastavalt sellele on kokku pandud ka reisikavad ja midagi üle jõu käivat seal ei ole.Kui Sa pead ohtlikuks levada matka, ei pea Sa ju sinna minema.Kui pead ohtlikkuse all silmas seda, et buss sõidab kuristikuga vahetult külgnevatel teedel, siis mägedes on see paratamatu.

Meie käisime aprillis. San Diegos ja Las Vegases oli ca 25 kraadi, Death Valleys ca 37 kraadi, San Franciscos ca 18 kraadi, Yosemites ja Sequoia pargis olenevalt piirkonnast 10-15 kraadi ja Grand Canyonis oli meie külastuspäeval ainult 5 kraadi. Päris naljakas oli, kuidas terve hulk ameeriklasi oli tulnud Grand Canyoni uudistama ainult T-särgi ja lühikeste pükstega. Sellises riietuses jäi matkamine muidugi ära. Death Valley külastamiseks on aga veebruar hea kuu, sel ajal peaks seal temperatuur olema normaalselt soe. Seega, uurige kindlasti eelnevalt internetist keskmisi temperatuure, need võivad juba mõnesaja kilomeetri ulatuses olla väga erinevad.

Sõitsime 2015. aasta kevadel kolmekesi mõnevõrra pikema marsruudi, kokku 6500 km ja oli 16 ööbimist.Kõigepealt autorendist. Teie arvestatud rendihind on reaaalne, meie maksime 16 päeva eest 530 eur,rentija Alamo, samuti midsize SUV ja kõik kindlustused, lisajuhid hinna sees.Kui vähegi saksa keelt oskate, soovitan kasutada broneerimisel www.billiger-mietwagen.de ja valida "ausgezeichnetes angebot", meie nii tegime ja juurde maksta ei tulnud midagi, samuti ei broneeritud midagi tagatiseks.Iseasi on, kas tasub linnajeepi üldse valida. Meie oma neelas kütust 10-11 l/ 100 km-le, mis on meie inimese jaoks palju, aga USA-s vist tavaline. Kui on kavas proovida ka offroadi, ei ole linnajeep selleks sobiv, kuna jääb liiga madalaks.Seega, kui soovite sõita ainult tavateedel, sobib ka muu auto väga hästi,kuna teed, sh rahvusparkides, on väga head, kui ka offroadi, siis tuleks valida kõrge kliirensiga jeep. Liiklus USAs on harjumatult kiire ja käsikast on ainult vanadel rekkadel.Soovitav on vältida ka tasulisi teid, enne vastavaid lõike on üleval sildid, kuna nende läbimisel ei ole nii, et nagu Euroopas saab tasuda kohapeal, vaid pärast pead interneti kaudu asjaga tegelema ja kui jätad maksmata, siis tõenäoliselt rendifirma küsib selle summa auto tagastamisel.
Bensiinist: bensiinihinnad on väga kõikuvad: leidub kohti, kust saab kütust isegi 0,6 USD liitrilt, aga nt kõrbes on hind juba 1,1 USD liitrilt, aga kütus on siiski odavam kui Eestis. Meie 6500 km läks maksma ca 470 eurot.
Marsruut: arvestage, et Sequoia and Kings Canyon pargist Death Valleysse jõudmine võtab kaua aega, kuna mingit otseteed ei ole.Samuti on sõit parki ja sealt ära põhiliselt mööda serpentiine. Ei soovita sõita tee kaudu, mis möödub Lake Isabellast. See on küll kena,kuid ainult kahesuunaline, väga käänuline ja võtab tohutult aega. Aja kokkuhoiu mõttes on parem valida igav kiirtee.
Rahvuspargid: kindlasti tutvuge enne nende kodulehekülgedega ja koostage marsruut vastavalt sellele, mida seal vaadata soovite. Üldiselt jõuab ühe täispika päevaga kohapeal päris hea ülevaate saada.
Hotellid: soovitan kindlasti ette broneerida, kohapeal on hinnad 1,5 kuni 2 korda kallimad. Meie isegi maksime kõik ette ja üheski ööbimiskohas ei olnud mingeid tõrkeid. Kasutasime broneerimisel www.expedia com ja www.hotels.com broneerimissüsteeme.NB! Püüdke siiski hotelle valida hoolikalt, kõige odavam võib olla päris saast. USA-s ei ole nii, et 2-3-tärni hotelli võib saada väga hea, selle raha eest saab just sellise välistrepilt uste, õhukeste seinte ja pläriseva konditsioneeriga hotellitoa, nagu filmidest näha.
Toit: meie sõime hommikueine hotellis (enamasti tagasihoidlik kontinentaalne eine, mis oli hotelli hinna sees), lõunaks ostsime midagi poest ja õhtusöögiks kiirsöögi. Ei ole neil kiirsöökidel häda midagi, peab ainult vaatama, et koht oleks käidav. Kiirsöök maksis keskelt läbi 10 USD.
Meelelahutus: meil kulus ca 300 eur inimese peale, sh 50 USD maksnud San Diego loomaaia piletid
Kliima: arvestage, et kui Las Vegases, Death Valleys ja San Diegos on mõnusalt soe, siis külmavõitu on San Francisos ja päris külm teistes rahvusparkides
San Franciscost eraldi: selles linnas on ööbimine kahtlemata kõige kallim ja ülisuur parkimisprobleem. Samuti on liiklus väga raske: kõik teeääred kinni pargitud, kogu aeg mäest üles- alla ja lõputud võrdsed ristmikud, kus ei kehti mitte parema käe reegel, vaid ristmiku peab esimesena ületama sinna esimesena jõudnu. Mõttekas on võtta hotell Pier 39 piirkonda ja võimalusel liikuda ilma autota. San Franciscos tuleb mõnedel sildadel tasuda ka sillamaksu, vist oli 4 USD ületus ja kohapeal putkast läbi sõites sai maksta.Kuid kokkuvõttes on see siiski imelise arhitektuuriga, külastamist vääriv linn.
Meie eelarve kolme inimese peale: 470 kütus + 1000 ööbimised +530 rendiauto +
3 x 300 vaatamisväärsused, söögi üle eraldi arvestust ei pidanud. Võimalik on USA-d külastada veel odavamalt või kordades kallimalt, võimalusi on igale rahakotile

Sellist plaani, et sõidame läbi Yosemite rahvuspargi ja sealt alla Death Valleysse mööda teed nr 395, et imetleda Sierra Nevada mägesid teiselt poolt, pidasime isegi.Kahjuks on tõsine takistus see, et läbi Yosemite teisele poole mäestikku läheb ainult üks tee- Tioga Road, kuid Tioga Road on avatud ainult mai lõpust oktoobri lõpuni, harva ka novembri alguses (avatud olemise aegu vaata Yosemite rahvuspargi veebilehelt).Sellist marsruuti jälgides tuleks teha ka Yosemites endas suurem edasi-tagasi sõitmine, kuna Mariposa Grove, kus kasvavad sekvoiad, jääb lõuna poole, ca 50 km Yosemite Villagest. Phoenix iseenesest ei ole suurem vaatamisväärsus kui mõni teine linn, lihtsalt meie teele jäi ta ette. Siiski, kui otsustad Phoenixi läbida, käi kindlasti ära muusikainstrumentide muuseumis (MIM).Ma ise ei ole suur muusikafänn, kuid see tipptasemel muuseum on lihtsalt fantastiline - moodne, interaktiivne, põhjalik ja elamusi pakkuv.

Tegime hiljuti ringi läänerannikul, 16 päeva ja 4500 km, meie marsruudis oli ka Phoenix ja Tucson, kolme juhiga ei olnud midagi hullu.Plaanid tehtud, tulime ajakavaga ilusti välja. Soovitan Sul ikka San Franciscost suund Yosemite peale võtta ja ka Yosemitet külastada, ja siis alles Death Valley. See marsruut, mille oled praegu valinud S.F-st Death Valleysse jõudmiseks, on igavad (kiir)teed.Ei teadnud minagi enne, et lääneranniku USA kiirteedelt avanevad sadade kilomeetrite kaupa vaated peamiselt tühjale poolkõrbele. Käisime ka San Diegos, see madal ja laiali linnake sai üle vaadatud 2 päevaga.Ühinen ka eelmise kommenteerijaga, et San Diego loomaaed on mõttetult üles haibitud. Kui oled käinud nt Saksamaa suuremates loomaaedades või Londoni omas, on San Diego nendega kvaliteedilt samaväärne, ainult pilet on kaks korda kallim.San Diego linnas asuv loomaaed vaevleb ruumipuuduses ja seetõttu on seal küllaltki väike valik loomi esindatud, suured loomad nt vaid ühes eksemplaris. Ainus pluss on, et esindatud on mõned haruldased loomad, nt koaala, tasmaania kurat, pandad. Ja NB! ära sinna kindlasti mine nädalavahetusel, parkida ei ole siis kilomeetrite ulatuses mitte kusagile.Mõttetu koht külastamiseks on ka La Jolla, mille internetipildid jätavad mulje ilusast looduslikust kohast, aga tegelikult on see elurajooni äär koos parkimisprobleemiga.Mis ööbimisse puutub, siis meie nii broneerisime kui maksime kõik hotellid ette ära juba enne reisi ja kohapeal kõik sujus. Panime tähele, et kohapeal hotelli võtmisel oli hind tihti 1,5 kuni 2 korda kallim kui meie broneeringutel, eriti kallis oli hinnatase San Franciscos.

Kasutan teemat ja küsin, et kas Disneylandi pilet on sissepääsu või atraktsioonide kasutamise eest? Näit, osades Euroopa parkides on vaba sissepääs kõigile, päevapileti ostavad ainult atraktsioonide kasutajad. Kui vanemad on teismeliste lastega ja ise ei soovi atraktsioone kasutada, kas nad peavad ikkagi ostma Disneylandi sissepääsuks täispileti?

Ärge siis kohustuslikke kiirteede vinjette ostmast unustage, esimesest bensukast enne piiri. Austria oma maksis 8.50, kuid Tsehhi oma üllatuslikult ligi 18 eurot 10 päeva (vähim aeg). Nii, kui olime üle piiri saanud, peatas meid kui võõra numbriga autot otsekohe "saagijahil" Tsehhi politsei.Siiski arvestage, et nii Tsehhis kui Austrias sõitmine on lihtsalt lust ja Lätis-Leedus normaalne Poola kõrval.Poolas on ikka väga palju maad, mida neljarealised teed ei kata, rekkaid ja muid autosid kitsukestel kaherealistel teedel liiga palju, tempo aeglane,ummikud (nt Varssavi ümbrust läbisime ca 2 tundi) möödasõiduvõimalused olematud ja ohtlikud, Lõuna-Poolas asula asulas kinni,lõputud kiirusepiirangud ja politsei passib põõsas.Kui autoga peaks midagi juhtuma, aitavad kohalikud töökojad hädast välja. Oma reisidel oleme saanud kvaliteetset autoabi nii Poola kui Saksamaa autoparandajatelt.

Endal on augustis kavas külastada ka UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Kalwaria Zebrzydowska sanktuaariumi, võib-olla keegi on käinud? Krakowi loomaaed ja lennundusmuuseum on samuti saanud kõrge hinnangu Tripadvisoris.

Vaheööbimine Kaunases, kui minek Gdanskisse, on vägagi OK, kuna Kaunases on head hotellid hea hinnaga. Enne Kaunast võib Põhja-Leedus külastada ka Ristimäge, mis tasuta. Põhja-Poolas, ka Suwalki ümbruses, ei ole hea hinna ja asukohaga hotelle, väikesed hotellid on küll toredad, kuid asuvad tihti pärapõrgus ja nende leidmine on vaevarikas,kuna omanikud ei ole ei viitasid üles pannud ega koordinaate või täpset aadressi edastanud. Sõitmine Kaunasest Gdanskisse on aja-ja närvikulukas, kuna kiirtee on alles veidi enne Gdanskit, aga muidu tuleb sõita kitsastel teedel võidu veoautodega ja suhteliselt madala liikumiskiirusega. Kuid selisel juhul saab juba tee peal ära käia Wolfsschanzes ja kindlasti külastage ka sealt mitte kaugel paiknevat Swieta Lipka sanktuaariumi, mille suurepärasel imeorelil toimuvad iga päev väikesed kontserdid.

Meie käisime Kappadookias eelmise aasta aprillis Alanyast ja reisi ostsime firmalt Pacho Tours otse peatänavalt (Atatürk). Neil on mingi haru ka Antalyas. Alanyas meeldis, et peakontoris teenindas meid slaavi päritolu naisterahvas, kes oskas ka vene keelt,ning teenindus oli euroopalik. Selle firma kõik reisid tookord toimisid, käisime ka ühes naaberlinnas nendega. Ning giid rääkis grupile vaheldumisi nii saksa kui inglise keeles, oli üldse omapärane ja tark mees.Eks Türgis tuleb arvestada, et tüüpturistide hulgas on saksa keele oskajaid palju.Et reisi hinda madalal hoida, korraldati reisi ajal mitmesuguseid külastusi küll potitehasesse, vaibatehasesse ja ehete valmistajate juurde, millega kaasnes ka tuttav agressiivne müük, aga eks see käib Türgis paratamatult igal pool kaasas.Sõit Kappadookiasse on pikk ja väsitav, kõigepealt keerutatakse tunde mägedes ja siis sõidetakse veel mitu tundi täiesti lagedal platool.Õnneks tehti vahepeal puhkepeatusi piisavalt.Aga Kappadookia ise on vaeva kuhjaga väärt, see on lihtsalt fantastiline piirkond oma kordumatute vaatamisväärtustega, ning korraldatud reisi ainus puudus on, et saad seal viibida loetud päevad.

Soodne on ka lendamine Easyjetiga Helsingist.

Selle asemel, et pretensiooni esitajat rünnata stiilis "oh, kuidas meile kõigile meeldis ja ainult ühele (imelikule) ei meeldinudki" võiksid reisibürood meeles pidada, et enamik eestlasi ei kaebagi, vaid kui nad pole rahul, siis hääletavad jalgadega. Reisikorraldajate pankrotid, üldine ebakindlus ja samas inimeste kasvavad oskused välismaailmaga suhtlemisel on viinud selleni, et järjest enam inimesi otsustab oma reisid ise ilma vahendajata korraldada, ka need, kes varem olid veendunud reisibüroode kliendid. Reisikorraldajad vaadaku oma teenindusstandardid üle, et muutunud turusituatsioonis keegi ka edaspidi nende teenuseid kasutada sooviks.

Jungfraujochile minek on kallim ja komplitseeritum, saab sinna ainult rongiga (vahepeatuses Kleine Scheideggis rongi vahetades)ning edasi-tagasipilet näit Grindelwaldist maksab ca 100 eurot.Ühe otsa sõiduks kulus üle 2 tunni. Internetist veebikaamera jälgimine on vägagi soovitav, sest üles tasub minna ainult ilusa ilmaga, aga ilm on seal muutlik: all on ilus suvi, kuid üleval võib sadada lund, mis teeb nähtavuse ülimalt piiratuks.Kui üleval on udu ja lumi, siis on piltlikult öeldes osa rahast raisku läinud, sest vaateid ei ole, kohapeal matkata, kelgutada vms ei ole võimalik, saab viibida vaid külastuskeskuses ja käia jääkoopas.
Zermatti külast üles minek on palju kindlam variant ja minu meelest näeb ka oluliselt rohkem. Jaamas, kust funikulöörid väljuvad, on mitmeid marsruute ja nad on kõik väga vahvad.Funikulööriga minnes on ka vaated oluliselt paremad kui rongiga sõites, on väga vahva jälgida, kuidas mäed kõrguse kasvades muutuvad ja on ülevalt hoopis teistsugused kui alt vaadates.Tagasi tulles võib näit üks jaam enne lõpp-peatust maha tulla ja jala mööda matkarada alla külasse matkata.Marsruut "Matterhorn Glacier Paradise" viib jää ja lume maale, seal üleval suusatatakse. Edasi-tagasi hind 2007. aastal sellel marsruudil oli 85 eurot ja päris üles jõudmiseks läks ka ca 2 tundi.

Olen päris paljudes Euroopa loomaaedades käinud (kahjuks küll mitte Hispaanias ega Prantsusmaal),kuid absoluutselt parima mulje on jätnud Zoologischer Garten Berliinis, minu arvates on see lausa Euroopa tipploomaaed: kompaktsel territooriumil on kõik suurepäraselt läbi mõeldud, loomadele on loodud väga head tingimused, loomade kollektsioon on muljetavaldav, vaadeldavus väga hea jne.