Isis

Uus kasutaja, liitus Tripiga 11 aastat tagasi. Tahab minna:
0 meeldimist
4 postitust / 17 kommentaari
0 (0%) külastatud sihtkohta:
Viimased kommentaarid

Lendasime kuskilt Aasiast Londonisse. Kui muidu kulges lend sujuvalt, siis Riia kohal raputas suurt lennukit ikka väga kõvasti. Aknast vaadates oli ilm ilus.

Minu meelest pole Montenegro külastust väärt. Loodus on ilus, tõsi. Sellist loodust aga leiab mujaltki.

Montenegro korjab piiril ökomaksu. Omastarust Euroopa esimene või suisa ainus ökoriik. Lubage naerda. See ökomaks läheb hoopis mõne tegelase taskusse, mitte looduse hoidmiseks. Montenegro on kohutav PRÜGIMÄGI. Kohalikud viskavad absoluutselt kõik prahi maha. Populaarne on poolapärane putkamajandus. Liikluses tuututavad ja närvitsevad. Ühesõnaga, Montenegro ja India üksteisest väga ei erine.

Montenegros on suvitamas väga palju venelasi. Ses suhtes, et vene keele oskajail on Montenegros lihtne.

Eestist käivad ka igasugu ametnikud-nõustajad sinna Montenegrosse meie kulul, nõustagu siis ka "Teeme ära" kampaania osas. Hädasti oleks vaja. Väga räpased inimesed ja üldse kohutavalt räpane maa see Montenergo. Brrrrr.

Nii et, toeta oma külastuse ja rahaga parem mõnd normaalselt mõtlevat riiki. Või noh, võib-olla saavad neist Montenegro elanikest ka kunagi inimesed...võib-olla annavad Eesti ja üldse EL nõuanded ja rahasüstid sinna urkasse ka mingi tulemi. Tore oleks.

Mis putukatesse puutub, siis tõsi - neid on päise päeva ajalgi miljoneid.

tripp'i lisatud link on asjakohane tõesti, kuid sellest ei maksa end heidutada lasta. see konkreetne maaomanik meid - väikest seltskonda - ei kimbutanud, toimetas omaette hoovis. Meie käisime viisakalt ja vagusi põlluäärt pidi ringi - see põlluäär pole ilmselt ka tema maa.

Selle jalgratta-matka puhul kasutas omanik vast lihtsalt võimalust inimkeeli rääkida, sest see ju väga inimtühi kant. See, et suhtlemine ratturitehulgaga krõbedaks kiskus, tuleb maaomanikule andeks anda: tal ühelt poolt ilmselt väike suhtlemiskogemus, aga teiselt poolt suur suhtlemisvajadus:)

Tahaks ka kunagi Horvaatiasse minna. Kas peavad olema mingid veesõiduki juhiload, kui tahta Horvaatias näiteks skuutrit või pisemat mootorpaati rentida? Kas Eestis peavad olema?

Uimerdada need päevad rahulikult kaunil Milford Soundi teel. Seal iga sorti matkaradasid, pikemaid ja lühemaid, koskedega ja ilma. Muudkui aga astu autost maha ja jaluta. + siis see praamisõit fjordil.

Muidugi, Milfordi pikk matkarada tasub ka teha, see kestiski vist mingi 4-5 päeva, aga on vaja ette broneerida.

Põhjasaarel meeldis mulle Pipiriki piirkond - oma rahuliku elustiiliga nagu nõuka-aja Eesti maakohad: inimesed oma veidi rääbakate majapidamistega keset kaunist põlisloodust. Seal saab ka uimerdada ja looduses olla.

Ons kedagi, kes on nautinud Jazz Jamboree'd Varssavis või kontserte Żelazowa Wola's? Kuidas elamusega rahule jäite? Kas piletid tuleb ette broneerida?

Ons keegi taevaminemispühal (15 aug) Poolas olnud ja oskab pidustusi kirjeldada?

Tenerife ülikoolilinna La Laguna loomapoekeses oli veider näha kutsikaid klaasvitriinis klähvimas. Pole varem väljamaal väga loomapoodidesse sattunud, ei tea, kas kutsud klaasvitriinis ka mujal esinevad...aga see tundus natuke nukker. Peale putka sulgemist ehk ikka viivad kutsud loodusesse mürama, enne kui järgmisel hommikul taas vitriini pannakse.

Linde oli seal poes üsna väike valik, kujutan ette, et näiteks Hong-Kongis on valik lindude osas üüratu? Muidugi, mida Eesti loomapoes ei kohta vist, olid La Lagunas müügil olevad maod.

Eelistaksin Puertot. Armas vanalinn, mõnus mäslevaid laineid vaadata, bot aed, Loro park, pühapäevaturg, Martianezi bassein ja loomulik liivarand - kõik käe-jala juures ja jalutuskäigu kaugusel. Leiab nii rahu kui kära. Kontserte ja muid üritusi toimub kindlasti rohkem kui Playa de las Americases või Santiagos. Ja kui juhtubki vihma sadama, siis hops autosse ja üle mäe ning päike paistab taas - nii lihtne.

Kui valite ikka las Americase, siis sealkandis on Costa Adeje kenam ja hoolitsetum paik.

Täiesti teemasse süüvimata - eile oli ETVst vist üks reisisaade Namiibia kohta. Lõppu nägin, tundus selline lage plats - igav liiv ja tühi väli. Aga eks igaühele oma! Edu!

Tenerifel torkas silma, et ratastoolis inimestele on mõeldud. Isegi ühes ookeanirannas oli märge, et saab ratastooliga vette minna, täpsemalt ei oska seda kommenteerida. Soojendusega basseinid hotellide juures on seal levinud. Ka olid Tenerife rannaäärsel promenaadil väga populaarsed renditavad ratastoolid, millise võimaluse tihti just vanainimesed meeleldi ära kasutasid, et kiiresti ja mõnusalt jalutajate seas edasi liikuda. Ratastoolide rohkus torkas tõesti silma.

Kuna saari külastab palju pensionäre, kes tihtipeale ei jaksa pikki vahemaid kõndida või kellel ongi erivajadused, siis jäi Tenerife põhjal mulje, et Kanaari saartel on ratastoolis liikujatega väga arvestatud.

Kõige lihtsam on ilmselt võtta ühendust reisikorraldajaga ja küsida nõu, neil peaks olema kogemusi selles vallas. Head reisi teile.

Mõtle kui lahe - palju väiksem riik kui Eesti ja ometi on sealne tegelane minu erialal saanud Nobeli preemia. Et see preemia kord ka Eestisse tuleks.

Mulle meeldis Costa Adeje. See on märksa kenam, rohelisem ja korralikum kui kõrvalasuvad Playa de las Americas ja Los Christianos. Meeldiv oli Costa Adejel jalutada. Rannamõnusid nautisime Playa de Troya's ja Los Christianose randades, kuigi Playa de Troyas olid lained suuremad ja mõnusam neis vallatleda. Kanaaride rannaliiv on imepeen, tükk tegemist on liiva bikiinidelt maha raputamisega, nii et edaspidi eelistan seal kanda tumedamaid bikiine.

Ahjaa, õhtuti (aga ka päeval) näeb Los Christianose rannas suuri pakse triibulisi, valgeid, musti, täpisili kasse. Lahedad:)

Santa Cruzist põhja poole jääv Playa de las Teresitas oli ok rand, aga ei midagi erilist. Lihtsalt meeldiv võimalus pealinlastele rannapuhkuseks.

Playa de las Americases, Sol Tenerife lähedal oli ka miski ööklubi Trumps või Tramps, seal ikka teismelised diskotasid ja lärmasid igal öösel. Nendele ilmselt meeldis, minule ei meeldinud. Eks olen ka sellest vanusest väljas:) Disko- ja sületantsuklubide silte nägi päeval kõikjal, õhtul neisse sisse astuda tahtmist polnud. Veidi korralikum näis Seven (pole kindel, kas oli see nimi) Los Christianoses, mille ukse peal üks rootsi neiu turiste sisse kutsub.

Minule meeldis jazzibaar sealsamas lähedal, mustad kihvtid kujud laulsid laheda häälega Barry White'i ja muud seesugust - tundsin end seal mitmel õhtul vägagi mõnusalt ja pruunisuhkruselt. Ainuke, mis seal häiris, olid suitsetajad. Baaris küll silt üleval, et suitsetada ei tohi, aga no ega Tenerifel küll keegi sellest hooli. Süda läks pahaks selle haisu sees.

Ja see kunagi Euroopa aristokraatia hulgas laineid löönud malvaasia meeldis mullegi, magusasõber nagu ma olen:) Tenerife poodide viinamarjad maitsevad kui rosinad...

Eestlasi kohtab isegi kohalikes ajalehtedes. Näiteks kirjutati seal 21 aastasest eestlasest, kes olla nüüd hiljuti lennujaamas kinni nabitud, sest tõi narkotsi sisse Tenerifele.

Hommikusöök väljas on 2.40-4euri. Hiinakad on jah nii 5.90-6.90. Samas tundub, et hiinakatel seal hästi ei lähe, alatasa suured söögikohad täiesti tühjad. Ise ei proovinud, aga usun, et on ok toit.

Tapas maksab baarides 3-7 euri, näiteks krabiliha, kanatiivad, kaheksajalg 3.50euri ja küüslaugukrevetid 6.60euri. Põhiroad võib leida 7-10 euri eest. Näiteks meriahvena filee või kanaari stiilis tuunifilee 8-9euri. Paella (1 inimesele) 10 euri. Biifsteek 11euri. Lastemenüü võib leida 3euri eest.

Õlu ja tihti üldse alkohol on odavam kui Eestis. Liiter piima maksab poes alates 0,60 euri. Kusjuures, see nende piim ei seisa külmletis... Hapukoort on täiesti võimalik osta nendest Dinodest ja Carrefouridest, ainult et 35%-list, aga kurgisalatit saab edukalt teha. Ühesõnaga enamvähem sama, mis Eestis poes käia. Kuigi seal tekib kohati tunne, et kõik on veel rohkem säilitusaineid täis topitud kui meil siin. Samas, kohalikud puuviljad on kindlasti puhtamad - tuuakse ju kohe letti, vaja vähem pritsida-määrida.

Kohvi nad jah teha ei oska.