Ja Juhhei, see on muidugi kena, et sa 5 keelt räägid ja juba aasta Brüsselis töötad. Mis ongi mul sulle vastu panna - vaid 3 keele vaba kasutus (sealhulgas siiski eesti keele korralik lauseehitus, õigekiri ja grammatika) ning veel mõne keele tönkamine ja uue õppimine. Vabandan, kui Belgia siiski ei tühistanud tööloa nõuet, aga mulle ei ole see info eluliselt vajalik ja seega ei teadnud.
Peale ühe töökoha vastuvõttu on mulle pakutud 6 kuu jooksul veel 2 võimalikku töökohta. Minu jaoks on see piisav tihedus. Mis puutub maltalastesse, siis tahan ma väita, et nende enda hulgas on huvi suur ja konkurss tihe, et tööle saada. Eestlaste hulgas aga pole konkursside tegemise vastu sedavõrd suurt huvi ülesse näidatud. Seega, kui pea on otsas ja nõuded täidetud, on võimalik konkursid läbi teha ja ettenähtud arvu kandidaatide sekka sattuda. Sest üldiselt on lõpp-tulemuseks vaid ca pool (spetsialistide osas veelgi vähem) ettenähtud arvust.
"Michael Collins'i" ja "de Valera" akende peal olen möödaminnes küll näinud vaid ingliskeelseid kuulutusi. Ja konkreetsest juhusest rääkides tean taanlannat, kes töötab rahvusvahelise firmas väetisemüügi alal. Ainuke nõue töökoha saamsieks olevat olnud hea inglise keele oskus. Seega minu järeldus on, et ainult inglise keele valdamisega leiab tööd kas iiri kõrtsis või rahvusvahelises korporatsioonis. Eurokraatias oled sa lihtsalt sunnitud alustama vähemalt kolmanda keele õppimist, kui juba enne seda nõutud polnud. Linn kui elukeskkond on väljaspool euro- ja pubimulli puhtalt prantsuskeelne.
Kui läbid edukalt mõne EPSO konkursi ja saad reservlisti, võid olla päris kindel, et varem või hiljem tehakse tööpakkumine. Pigem isegi varem, sest eestlaste nimekirjad on suhteliselt lühikesed. Huvitaval kombel tundub eesti inimeste värbamine olevat üsna probleemne. Eraldi konkursid uute liikmesriikide kodanikele on aastani 2010, nii et hetkel on konkurss väiksem, sest tuleb eestlaste kvoot täita ja seega eelis suurem.
Tööloa nõue Eesti kodanikele kaotati minu arvates Belgias ja Luxembourgis ära eelmise aasta sügisest. Väljaspool eurokraatiat on muidugi Prantsuse keele oskus Brüsseli linnas suureks eeliseks töökoha leidmisel. Välja arvatud iiri pubid, kes teenindajaid ja kokkasid otsivad.
Ma mäletan, et kui ma oma esimesel camino aastal olin parasjagu puhkides, liigrasket seljakotti tassides ja oma pisikest/ülisuurt ego ületades jõudnud mingi mäe otsa, siis vaatasin kuidas samas mingi prantsuse tädi minust tuhisedes möödus, kandes vaid vöökotti. Ja ma mõtlesin - mis too nüüd siis oli? Ilmselt selline variant, kus kotid viiakse järgmisesse punkti ja sina saad vaid edasi kepsutada.
Teisel aastal kohtusin austerlastega, kellel oli samuti nn organiseeritud trip - igal aastal ca nädalake-kaks, osa neist ööbis hotellides, osa alberguedes, buss viis igal hommikul tagasi eelmise päeva lõpp-punkti. Samuti kohtusin just oma kõige masendavamal, räpasemal ja piinavama oleku päeval Valencias elava saksa perega, kes lasi igal õhtul end taksol viia tagasi paradori, ehk lukshotelli, kus parasjagu elati. Ja hommikul siis edasi. Kontrast minu vaevu liipava, higise oleku ja roosat pulloveri ning valget triiksärki kandva, sujuvalt liikuva perepea ja viimase peal kullastatud parimais aastais pereemaga oli üsnagi masendav.
Samuti loobusin ma O'Cebreiro otsa ronides (etapil, kus paljud pidid katkestama) nn pakitakso teenustest ja leidsin, et igaüks peab oma koormat ise kandma. Kui ma juba sinna raja peale läksin. Võib-olla on minus mingi sado-maso alge, aga mulle tundub, et ihuüksi minnes, hetkes orienteerudes ja ennast/oma mugavustunnet pidevalt ületades on lõpuks rahulolu suurim. Läksin meelega omapäi. Minnes üksi, oled sa lõpuks sunnitud teistega kontakteeruma, hääletama umbkeelsena Baskimaal, sa ei tea täpselt, millal saab süüa ja kus magada. Kui päev algab, ei tea sa, kus ja kuidas see lõpeb - ja selles on oma võlu.
Samas, mis oli õige mulle, pole seda võib-olla teistele. Mis mulle ka peale caminot on meeldi jäänud/edaspidi kasulikuks osutunud on, on tõdemus, et kõik otsused, mis inimene ka teeb, on antud ajahetkel õiged. Valesid lihtsalt pole. Buen camino - mida/kuidas iganes sa ka valid.
Mine saksa tööstuse ja söekaevanduste lätetele, piirkonda Duisburgist läbi Bochumi ja Dortmundi Hammini.
http://www.route-industriekultur.de/menue/menue.html&lang=2
http://www.ruhrgebiettouristik.de
"The Industrial Heritage Trail / Die Route der Industriekultur" võimaldab teha ringsõidu piirkonnas ja ühendab endas endisi tööstusobjekte (kaevandused, veetornid jne, mis nüüd renoveeritud ja muudetud muuseumiteks või kultuuriobjektideks), tehnikamuuseume, tüüpilisi tööstuse hiilgeaja aegseid asumeid ja maastikuobjekte.
Soovitan Roy Kift'i raamatut "Tour the Ruhr, The English Language Guide". Tegemist inglise koduperemehega, kes käis ringi lapsed kaasa ja lõpptulemuseks on siis see teejuht, objektid laste peal ka testitud. Samas piirkonnas ka hulgi "käed külge" külastuskeskusi, loomaedu, parke ( Movie World, Meteorite, Sensorama, DASA) .
Nagu mu tuttavgi kurtis, et enamus inimesi on eelarvamusega, et tegemist halli ja koleda tööstuspiirkonnaga - tegelikult on siiski viimaste aastakümnetega saanud piirkond hoopis väga "roheliseks". Peenemat sorti shoppamiseks lähedal ka üks Saksamaa "posh'imaid" linnu - Düsseldorf.
Ruhrgebiet on ka Euroopa Kultuuripealinn 2010, samuti tundub et Love Parade on sinnakanti kolinud.