Tean mitmeid hotelle, kus välisuks suletakse kl 23 v 24, aga alati on saanud hotellitoa kaardiga uksest sisse. Isegi Bed & Breakfastides on perenaine andnud eraldi võtme, et öösel sisse pääseks. Ilmselt leidis siis Baltic Kuurort Grupp (kes La Strada nime all teeb Itaalia reise) mingid imeodavad hotellid, kus pole isegi suudetud kõikidele hotelli külastajatele ööpäevaringset sissepääsu tagada. Vaevalt, et tegemist lukshotelliga, kui pole raatsitud välisukse süsteemigi paigaldada. Ja mis siis oleks juhtnud, kui oleksite majutamisega hilja peale jäänud, kas siis oleksite hotelli ees bussis maganud? Aga eks igas odavas reisis peituvadki mingid kiiksud. Võib-olla ei suutnud giid itaallasest hotelli omanikule selgeks teha, et rahvas soovib öösel hotelli tagasi tulla v ei tahtnud giid ise, et mõned pidutsema lähevad ja siis väitiski, et öösel hotelli sisse ei saa. Olen käinud pea kõikides Euroopa riikides sh Itaalias ja pole kunagi öösel hotelli ukse taha jäänud.
Ei usu eriti, et jõuab, kui vaja uuesti check-in teha. Check-in lõpetatakse hiljemalt 30 minutit enne väljumist (vahel ka palju varem). Äkki siis jõuab kuidagi, kui kaks jooksevad pagasi järgi ja teised kaks tormavad kohe check-in-i järjekorda. Stockholmi lennujaamas on ka self-check-in aparaadid. Ei tea, kas seal saab registreerida kõikidele lendudele, aga siis saaks üks kõigi pardakaardid välja printida. Uuri ka Air Baltiku lendude käsipagasi kilode kohta.
Kas kõik reisile soovijad on oma vanematega reisist rääkinud? Kõigepealt uurige välja, kui kallis reis on jõukohane. 5-6-päevane Poola või Tšehhi reis läheks maksma ca 3500, kui osaleb vähemalt 40 inimest. lisaks veel taskuraha (lõuna-, õhtusöök, vaatamisväärsuste külastamine jne). Kas iga lapsevanem suudab 5000 krooni maksta. See, et lapsed tulla tahavad, ei tähenda, et reis nende vanematele jõukohane on. Arvestades praegust majanduslikku olukorda võiksite minna hoopis Jurmala veekeskusesse.
Tallinnast tulnud KLM jääb jah keset platsi seisma ja terminaali tuuakse bussiga. Võtab aega, kui kõik inimesed jakid jms riided peale tõmbavad, ülevalt pagasi võtavad, lennukist maha astuvad ja bussi kobivad, paar minutit bussisõitu ja siis jõuad alles terminaali. Pelaegi on see Tallinnast tulev lennuk väga tihti hilinenud. Kuigi Schipholist läheb väga palju lende, lähevad Bangkoki mõned üksikud lennud päevas. Võimalik et antud lend on ka ainus otselend päevas. Kui sellest maha jääd, siis sind kas suunatakse edasi läbi Sigapuri vms või siis saad samuti "tasuta öö Amsterdamis" nagu üks eelmine vastaja kirjutas. Pagas ei pruugi samuti jõuda. Sain viimati pagasi lindilt kätte 20-25 minutit peale lennuki saabumist. Kahtlane, kas seda jõutakse nii kiiresti järgmisele lennukile saata. Kui lennujaam on tuttav, siis võib jõuda, kui kiiresti tormata. Aga tundub, et teema algataja ei kujuta üldse ette, mida antud lemmujaam endast ette kujutab. Äkki saad esimest lennuaega varasemaks muuta? Lennujaamas on väga palju erinevaid poode ja söögikohti, kus aega veeta.
Sõitsin 1,5 aastat tagasi Tallinnast Vilniusesse bussiga, mille lõpp-punkt oli Saksamaa. Tallinnast Riiga oli normaalne, siis oli 10 minutit aega bussi vahetuseks (Tartust tulev buss jõuab sisse samal ajal ja ümberistumine samale Saksamaa bussile). Riia bussijaamas oli totaalne segadus, ei saanud üldse aru, kuhu bussile edasi minna. Sobivate siltidega bussi polnud kusagil näha, sai oma pagasiga bussijaams edasi-tagasi kihutatud ja igalt poolt küsitud. Lõpuks sai õige buss üles leitud, mis oli juba rahvast täis. Mingi istekohake õnnestus bussis saada. Bussi pääses tagumisest uksest, pileteid kontrollis reisisaatja. Reisisaatja oli rahvuselt sakslane, rääkis ka inglise, vene ja veel mingit keelt (leedu v poola). Igas peatuses korrutas ta neljas keeles üle, kuidas wc-d kasutada, kuidas istepinki lükata saab, mis aja pärast ja kus on järgmine peatus, et tema käest saab osta karastusjooke, vett, sokolaadi, pähkleid jms (maksta sai eurodes ning leedu ja poola rahas, võib-olla läti rahas ka). Mingeid eraldi peatusi jalgade sirutamiseks ei tehta, ainult ettenähtud peatused linnade bussijaamdes vastavalt sõiduplaanile, seda saad ise vaadata Ecolines'i kodulehelt. Peatused ca 10 minutit nö suitsupausiks, jõuab natuke ümber bussi jalutada ja bussijaama kioskist midagi osta, kui kohalikku raha on. Ära ei tohi kaduda, sest kõik bussis on võõrad ei keegi ei pane tähele kui mõni puudu on. Magada seal küll poleks saanud, sest reisisaatja kogu aeg seletas kõva häälega ja kõndis mööda bussi ringi, sest keegi soovis pidevalt midagi osta. Ilmselt öösel siiski saab magada, sest Varssavi ja Berliini vahel ametlikke peatusi ei ole. WC-d oli võimalik kasutada ja käsi pesta, aga midagi meeldivat seal polnud. Reis on kindlasti väga väsitav.
WC ikka I korrusel tagumise ukse juures. Internetist broneerimisel võivad bussi istmekohad olla erinevad võrreldes tegelike istekohtadega bussis. Igas bussis jooksevad numbrid natuke erinevalt. Olen sattunud Ecolines'i bussi, kus koht nr 32 oli kõige tagumises reas, kuigi broneerimisel näitas pildiliselt seda kohta keskel. Aga kui 2-kordne buss, siis ilmselt tegemist saksamaa v mõne kaugemale sõitva bussiga, kus I korrusel "restoran" ja sinna ei lastagi broneeringuid teha.
Kas ühtegi laeva enam liinil Newcastle-Göteborg ei sõida? DFDS Seaways vist sulges selle liini, aga äkki mõne teise laevakompanii laev sõidab seda liini. Rootsist saaks tulla Eestisse laevaga liinil Kappelskär-Paldiski, mida opereerib BSL (peaks ikka olema odavam kui Tallink) www.bsl.ee Inglismaalt on ka laevaühendus Norra ja Taaniga. Võiksid uurida neid variante. Dokumente küsitakse ainult laevale minnes, riigipiiridel ei kontrollita.
Üks järelevaataja saab vastutada 10 alaealise eest noorterühma puhul. Noorterühmaks nimetatakse reisijate rühma, kui samas broneeringus on 10 ja enam alaealist noort, kes reisivad ilma hooldajata. Sel juhul peab järelevaataja olema ka samas broneeringus ja reisima samas kajutiklassis. Soovitaksin teema autoril täpsustada Tallinkist, mitu järelevaatajat neil kaasas olema peab.