kayla

Uus kasutaja, liitus Tripiga 10 aastat tagasi
1 meeldimist
0 postitust / 44 kommentaari
0 (0%) külastatud sihtkohta:
Viimased kommentaarid

Tean mitmeid hotelle, kus välisuks suletakse kl 23 v 24, aga alati on saanud hotellitoa kaardiga uksest sisse. Isegi Bed & Breakfastides on perenaine andnud eraldi võtme, et öösel sisse pääseks. Ilmselt leidis siis Baltic Kuurort Grupp (kes La Strada nime all teeb Itaalia reise) mingid imeodavad hotellid, kus pole isegi suudetud kõikidele hotelli külastajatele ööpäevaringset sissepääsu tagada. Vaevalt, et tegemist lukshotelliga, kui pole raatsitud välisukse süsteemigi paigaldada. Ja mis siis oleks juhtnud, kui oleksite majutamisega hilja peale jäänud, kas siis oleksite hotelli ees bussis maganud? Aga eks igas odavas reisis peituvadki mingid kiiksud. Võib-olla ei suutnud giid itaallasest hotelli omanikule selgeks teha, et rahvas soovib öösel hotelli tagasi tulla v ei tahtnud giid ise, et mõned pidutsema lähevad ja siis väitiski, et öösel hotelli sisse ei saa. Olen käinud pea kõikides Euroopa riikides sh Itaalias ja pole kunagi öösel hotelli ukse taha jäänud.

Ei usu eriti, et jõuab, kui vaja uuesti check-in teha. Check-in lõpetatakse hiljemalt 30 minutit enne väljumist (vahel ka palju varem). Äkki siis jõuab kuidagi, kui kaks jooksevad pagasi järgi ja teised kaks tormavad kohe check-in-i järjekorda. Stockholmi lennujaamas on ka self-check-in aparaadid. Ei tea, kas seal saab registreerida kõikidele lendudele, aga siis saaks üks kõigi pardakaardid välja printida. Uuri ka Air Baltiku lendude käsipagasi kilode kohta.

Isikut tõendavat dokumenti küsitakse nii check-in-is, turvakontrollis kui ka pardale minnes. Vajalik on kas pass või ID-kaart.

Kas kõik reisile soovijad on oma vanematega reisist rääkinud? Kõigepealt uurige välja, kui kallis reis on jõukohane. 5-6-päevane Poola või Tšehhi reis läheks maksma ca 3500, kui osaleb vähemalt 40 inimest. lisaks veel taskuraha (lõuna-, õhtusöök, vaatamisväärsuste külastamine jne). Kas iga lapsevanem suudab 5000 krooni maksta. See, et lapsed tulla tahavad, ei tähenda, et reis nende vanematele jõukohane on. Arvestades praegust majanduslikku olukorda võiksite minna hoopis Jurmala veekeskusesse.

Tallinnast tulnud KLM jääb jah keset platsi seisma ja terminaali tuuakse bussiga. Võtab aega, kui kõik inimesed jakid jms riided peale tõmbavad, ülevalt pagasi võtavad, lennukist maha astuvad ja bussi kobivad, paar minutit bussisõitu ja siis jõuad alles terminaali. Pelaegi on see Tallinnast tulev lennuk väga tihti hilinenud. Kuigi Schipholist läheb väga palju lende, lähevad Bangkoki mõned üksikud lennud päevas. Võimalik et antud lend on ka ainus otselend päevas. Kui sellest maha jääd, siis sind kas suunatakse edasi läbi Sigapuri vms või siis saad samuti "tasuta öö Amsterdamis" nagu üks eelmine vastaja kirjutas. Pagas ei pruugi samuti jõuda. Sain viimati pagasi lindilt kätte 20-25 minutit peale lennuki saabumist. Kahtlane, kas seda jõutakse nii kiiresti järgmisele lennukile saata. Kui lennujaam on tuttav, siis võib jõuda, kui kiiresti tormata. Aga tundub, et teema algataja ei kujuta üldse ette, mida antud lemmujaam endast ette kujutab. Äkki saad esimest lennuaega varasemaks muuta? Lennujaamas on väga palju erinevaid poode ja söögikohti, kus aega veeta.

Amsterdami Schiphol on Euroopa suurimaid lennujaamasid. Sealt väljub päevas üle 500 lennu. Ühes terminaalis on juba mitukümmend väravat. Mis väravast mingi lend väljuma suunatakse selgub ehk mõned tunnid enne lennu väljumist. Esimest korda sinna sattudes sa 45 minutiga küll kuhugi ei jõua.

Sõitsin 1,5 aastat tagasi Tallinnast Vilniusesse bussiga, mille lõpp-punkt oli Saksamaa. Tallinnast Riiga oli normaalne, siis oli 10 minutit aega bussi vahetuseks (Tartust tulev buss jõuab sisse samal ajal ja ümberistumine samale Saksamaa bussile). Riia bussijaamas oli totaalne segadus, ei saanud üldse aru, kuhu bussile edasi minna. Sobivate siltidega bussi polnud kusagil näha, sai oma pagasiga bussijaams edasi-tagasi kihutatud ja igalt poolt küsitud. Lõpuks sai õige buss üles leitud, mis oli juba rahvast täis. Mingi istekohake õnnestus bussis saada. Bussi pääses tagumisest uksest, pileteid kontrollis reisisaatja. Reisisaatja oli rahvuselt sakslane, rääkis ka inglise, vene ja veel mingit keelt (leedu v poola). Igas peatuses korrutas ta neljas keeles üle, kuidas wc-d kasutada, kuidas istepinki lükata saab, mis aja pärast ja kus on järgmine peatus, et tema käest saab osta karastusjooke, vett, sokolaadi, pähkleid jms (maksta sai eurodes ning leedu ja poola rahas, võib-olla läti rahas ka). Mingeid eraldi peatusi jalgade sirutamiseks ei tehta, ainult ettenähtud peatused linnade bussijaamdes vastavalt sõiduplaanile, seda saad ise vaadata Ecolines'i kodulehelt. Peatused ca 10 minutit nö suitsupausiks, jõuab natuke ümber bussi jalutada ja bussijaama kioskist midagi osta, kui kohalikku raha on. Ära ei tohi kaduda, sest kõik bussis on võõrad ei keegi ei pane tähele kui mõni puudu on. Magada seal küll poleks saanud, sest reisisaatja kogu aeg seletas kõva häälega ja kõndis mööda bussi ringi, sest keegi soovis pidevalt midagi osta. Ilmselt öösel siiski saab magada, sest Varssavi ja Berliini vahel ametlikke peatusi ei ole. WC-d oli võimalik kasutada ja käsi pesta, aga midagi meeldivat seal polnud. Reis on kindlasti väga väsitav.

WC ikka I korrusel tagumise ukse juures.
Internetist broneerimisel võivad bussi istmekohad olla erinevad võrreldes tegelike istekohtadega bussis. Igas bussis jooksevad numbrid natuke erinevalt. Olen sattunud Ecolines'i bussi, kus koht nr 32 oli kõige tagumises reas, kuigi broneerimisel näitas pildiliselt seda kohta keskel. Aga kui 2-kordne buss, siis ilmselt tegemist saksamaa v mõne kaugemale sõitva bussiga, kus I korrusel "restoran" ja sinna ei lastagi broneeringuid teha.

Kas ühtegi laeva enam liinil Newcastle-Göteborg ei sõida? DFDS Seaways vist sulges selle liini, aga äkki mõne teise laevakompanii laev sõidab seda liini. Rootsist saaks tulla Eestisse laevaga liinil Kappelskär-Paldiski, mida opereerib BSL (peaks ikka olema odavam kui Tallink) www.bsl.ee
Inglismaalt on ka laevaühendus Norra ja Taaniga. Võiksid uurida neid variante.
Dokumente küsitakse ainult laevale minnes, riigipiiridel ei kontrollita.

Üks järelevaataja saab vastutada 10 alaealise eest noorterühma puhul. Noorterühmaks nimetatakse reisijate rühma, kui samas broneeringus on 10 ja enam alaealist noort, kes reisivad ilma hooldajata. Sel juhul peab järelevaataja olema ka samas broneeringus ja reisima samas kajutiklassis.
Soovitaksin teema autoril täpsustada Tallinkist, mitu järelevaatajat neil kaasas olema peab.

Loe neid Tallinki reegleid täpsemalt. Minu teada, saab üks inimene olla järelevaataja kahele alaealisele; kai tahate minna neljakesi, peaks olema kaks järelevaatajat.

Lennukiga jõuab igatahes kiiremini, pealegi pole lennukisõit nii väsitav. Kui oled 9 tundi bussis istunud, siis sellel päeval enam tööasju eriti teha ei jõua.
Tellitud bussiga jõuab ilmselt kiiremini kui 9 tundi; igatahes Tallinnast Vilniusesse (läbi Pärnu) sõidab Ecolines'i buss üle 8 tunni, Riias ja Panavežises on ca 10-minutiline peatus.

Koos esimese sissemaksega tuleks koheselt teha ka reisitõrkekindlustus.
Mis puutub Viru reisidesse, siis nagunii enamus nende reise jääb ära. Nende reise pole küll vaja hakata broneerima 5 kuud varem. Kui kõik ärajäänud reisidele registreerujad nõuaksid oma raha tagasi ja poleks nõus asendusreisidega, läheks firma kohe pankrotti. Minu isikliku arvamuse kohaselt seisab see firma juba ammu pankroti äärel. Mis puutub tagatisrahasse, siis see on mõeldud firma raskustesse sattumise ajal välismaal olevate reisijate tagasitoimetamiseks, ärajäänud reiside raha tagasimaksmiseks sellest ei jätku. Kõikidel viimaste kuude jooksul pankrotti läinud reisifirmadel oli tagatisraha olemas, aga ärajäänud reiside eest raha tagasi maksta ei suudeta.

Kõige kiiremini saab linna Tallinki bussiga (10-15 minutit, liilusummikute puhul kauem), maksab 40 sek, maha minna cityterminalis. Jala käid seda maad vähemalt 45 minutit, sadama lähedal minu teada küll mingeid poode pole.

Dokument peab loomulikult alati kaasas olema. Dokumentideta riigipiiri ületamisel on ette nähtud suured trahvid.
Vaatamata passikontrolli puudumisele kontrolliti lennujaamas dokumenti check-in-is, turvakontrollis ja pardale minnes.
Vot sadamates küsiti dokumenti harva, vahel chek-in-i tehes. Ilmselt eelpool nimetatud ajavehemikul hakatakse ka sadamas kõigilt dokumenti küsima.

Soovitaksin Germalot ja teiseks Tensi Reise. Tensi puhul minna siis 7-päevasele reisile ja sellisele, kus giidiks Kristel. Üldiselt ise üksinda midagi külastada ei saagi; päevad on juba ära sisustatud, bussiga viiakse igale poole. Vaba aeg on ainult Visby linnas (iga päev mingi aeg), seal soovitaksin kindlasti minna rüütlite turniirile.

Ei maksa siin lahmida, et 2006 ja 2007 ei pidanud mingit dokumenti näitama ja piiripunkte polnud enam olemas. Kõik piiripunktid on siiani olemas, aga enamasti on tühjad. Passikontroll ida-euroopa riikide piiridelt kadus täielikult alles 2007 detsembris, kui Eesti ja veel mitmed riigid liitusid Schengeni leppega. 2007 suvel seisin kaks korda Eurolines'i bussiga Eesti piiril üle tunni aja, kuna kontrolliti kõikide dokumente; ühel korral oli bussis grupp aafriklasi, kelle viisasid uuriti väga põhjalikult. Tõepoolest Eesti numbrimärgiga turismibusse on viimastel aastatel (enne 2008) reisijate passe kontrollimata piiridelt läbi lastud, kuid üldjuhul on buss ikkagi kinni peetud ja bussijuhilt dokumente kontrollitud (tavaliselt küsiti, kas kõik on Eesti kodanikud ja lasti edasi sõita). 2006 ja 2007 kontrollitigi passe suvaliselt, kõige suurema tõenäosusega just Poola piiril. Seega on teema algataja jutt täiesti õige, et viisa aegumisel oleks piiril võinud probleeme tekkida.

Õnnetusjuhtumite puhkudeks tehakse reisitõrkekindlustus. Muidugi korvab kindlustusfirma kulud siis, kui õnnetuse tõttu ei saa minna (mitte kui lihtsalt pole tuju minna). Reisitõrkekindlustus tuleb teha kohe koos esimese sissemaksega.
Praegu ei tasu üldse reise pikalt ette osta, pole ju teada, kas reisibüroo kahe kuu pärast üldse eksisteerib. Pikemalt ette broneerides tuleks maksta ära ainult sissemakse osa (+reisitõrkekindlsutus) ja kogu summa maksta ära vastavalt sellele, millal see tuleb tasuda reisitingimuste järgselt.

Raha saab küll ära kaduda. Igal reisifirmal on sõlmitud hotellidega ja bussi-/laeva-/lennufirmadega lepingud. Kui broneeringutest ära öeldakse või teatud aja jooksul ei suudeta teatud arv kliente tagada lepingupartneritele, tuleb maksta suuri leppetrahve. Nii mõnigi reisifirma on korraldanud kahjumis reise ainult sellepärast, et trahvid oleksid veel suuremad.
Teiseks olid neil küllaltki odavad reisid (klientide võitmiseks), mis ilmselt mingit kasumit ei toonud. Kahjumis reise ei saa lõputult korraldada.
Klientide raha ei panda ju kuhugi kappi hoiule. Selle eest tasutakse ka kontoriruumide üür, kontori töötajate palk, sidekulud, kõik maksud jne. Ei ole nii, et mingi konkreetse reisi eest makstav summa läheb ainult selle konkreetse reisi kuludeks.

Kui ei taha kuhugi minna ega midagi teha, siis minge lihtsalt Reval Hotel Latvija 26.-nda korruse baari ja nautige ilusat vaadet vanalinnale. Romantiline võiks ka olla laevasõit Daugava jõel. Või jalutage ooperiteatri kõrval olevas pargis.
Soovitaksin siiski tutvuda internetis Riia võimalike vaatamisväärsustega, ei maksa sealt oodata seda, mida seal pole. Riias on just oluline vanalinn ja kui see ei huvita, tuleks ehk leida mõni muu sihtkoht pulmareisi jaoks.
.
.
.
Trip.ee lisas suured algustähed ja palub tulevikus postitajal seda endal teha!

Eurolines'i buss sõidab seda maad 4,5 tundi (peatudes vahepeal 3 kohas, sõidab Riia linna sisse). Arvan, et sul kulub vähemalt 3,5 tundi. Kui 6 tundi enne lennuki väljumist sõitma hakata, peaks piisav olema.

Igas riigis on tõesti tärnide süsteem erinev ja mingeid üldistusi ei saa teha. Eriti suur erinevus on skandinaavia/ida-euroopa riikide ja lõuna-euroopa/aafrika riikide hotellide tärnide vahel. Meie uus 3-tärni hotell võrdub Egiptuse 4-5-tärni hotelliga.
Tubade suurus ja rõdude olemasolu küll tärnidest ei sõltu. Paljudes 2-tärni hotellides on palju suuremad toad kui 4-tärnistes. Rõdud on enamasti madalamatel ja mere ääres paiknevatel hotellidel. Nt kõrghoonetes ei tohigi rõdusid olla. Ka esitatakse uutele hotellidele karmimaid nõudeid. Enamus uusi 3-tärniseid on paremad kui vanemad 4-tärnised.
Igal hotellil on olemas koduleht. Mis teenused hotellis olemas on, seda saab vaadata kodulehelt. Tuleb ka arvestada, et hotelli kodulehel olevad fotod võivad olla vanad ja praeguseks võib antud hotel olla amortiseerunud. Seepärast tuleks ka külastada foorumeid, kus hotellide külastajad arvamusi avaldada saavad. Väga hea ülevaate hotellide saab nt tripadvisor-ist.

Aasiareisidest pole ka midagi kuulnud, aga Albion Reisid on täiesti eksisteeriv firma. Kuna nende reisid müüakse kiiresti välja, pole suurt reklaami vaja. Mitmed tuttavad on nendega Hiinas käinud ja väga rahule jäänud (minnakse väikeste gruppidega). Ise reisisin nendega 7 aastat tagasi, siis oli suurepärane reis.
Kuna Aasiareisid teevad ka reise väikestele gruppidele (kodulehe andmetel kuni 18 inimest), siis ei saagi nad olla nii laialt tuntud.
Sellised nišifirmad ei korralda üldjuhul tšarterreise, vaid ostavad piletid liinilendudele (tavaliselt kasutatakse Finnairi teenuseid). Siis pole ka oluline, et reisile terve bussitäis rahvast tuleks, 10-sed grupid on täiesti normaalsed.
Tundub, et Aasiareisid on vene firma, kuid personal valdab eesti keelt.

Ära siis maksa kohe kogu summat ära. Alguses ju kohustus tasuda ainult ettemaks. Kogu summa peab olema tasutud 3 nädalat enne reisi algust.