terjekas

Uus kasutaja, liitus Tripiga 10 aastat tagasi
18 meeldimist
3 postitust / 142 kommentaari
0 (0%) külastatud sihtkohta:
Viimased kommentaarid
See ei jää küll üldse mitte soovitud marsruudile kuid sõitsime just Belgiast läbi ja käisime selles loomaaias.
https://www.zooantwerpen.be/en/
Armas pisikesel territooriumil kesklinnas asetsev loomaaed. Piletihind oli ainult kallis, aga muidu oli väga meeldiv käik.

Mina tellisin sobivad käsipagasi kohvrid siit
https://www.premium-mall.com/Kabinengepaeck/
Võtsin 2 kõige odavamat Samsonite  kohvrit, koos saatmiskuluga läks 140eur. Tulid kohale vähem kui nädalaga. Kohvrid on kerged, vastu pidanud nüüdseks juba mitu aastat. Mõõdud ideaalsed, maksimaalse suurusega, millega raami mahub. Kahjuks neid samu enam pakkumises pole.
Näiteks selle saaks odavalt: https://www.premium-mall.com/Samsonite-Dynamo-Upright-2-Rollen-Kabinentrolley-55-cm-tangerine-red-74179-6270.html

Meie käisime küll ühe päeva. Jõudsime läbida matkaraja, sõita veidi paadiga ja koskede all ujuda. Radu ja marsruute on seal muidugi erinevaid. Kuid meile küll sellest piisas.

Meie käisime mägedes. Väga meeldis. Lapsed olid tol ajal 4a ja 6a.
Käisime http://zugspitze.de/de/sommer , http://www.partnachklamm.eu/ . Kuskil sõitsime veel lihtsalt töstukiga mäele. Käisime Garmisch-Partenkirchenis ja seal on veel niisuguseid ilusaid mägikülasid. Lastele väikest tegevust, mänguväjakuid, basseine, liuradasid leidus ka.
Münchenis käisime olümpiastaadionil, loomaaias ja BMW muuseumis.
http://www.neuschwanstein.de/ lossis käisime. Tegelikult käisime veel päris mitmes lossis, üks neist oli ka Münchenis.

Seega tegevust leidub küllaga seal läheduses, ei pea üldse kaugele sõitma. Legoland oli juulis väga üle rahvastatud ja järjekorrad pikad. Minu lapsed on kannatamatud ja seetõttu Legoland neile väga muljet ei jätnud. Nad pigem olid valmis loobuma sõidust kui et järjekorras seisma.

Märtsiga võib sama lugu olla mis meil oktoobri lõpus, et ilmad on heitlikud ja kohati päris jahedad. Samuti oli see lõunatipp suhteliselt inimtühi. Aga väga tore reis oli meil siiski.
Kuna ma enne reisi korjasin Tripist ja muust internetist kokku hästi palju infot, mille kõik üheks failiks kokku kopeerisin, võin seda jagada, aga siis vist meilile saadetuna. Siia pannes on seda väga palju. Ja kuidagi ilustatud ei ole, hästi palju erinevatei inimeste arvamusi on kokku kopeeritud mingi vaatamisväärse koha kohta.
Kõike me ise läbi ei käinud, aga suure osa küll. Läbi käidud linnad olid kõik armsad, kuid hooaja väliselt vöis rahvast vähe olla ja palju kohti ka suletud.
Ööbimised brooneerisime booking,com lehelt ja meil oli neid palju erinevaid. Hooaja väliselt olid hinnad soodsad ja valisime ikka ilusad kohad. Aga näiteks vihmase ja jaheda ilmaga võis ka öömaja päris niiske olla. Näiteks olime väga kihvtis villas, mäeveerel vaatega merele, ilusa aia ja basseiniga. Päeval oli soe, kuid õhksoojuspump sai meilt öösel ikka korralikku vatti, sest ega see kütteks mõeldud polnud, ikka suvel jahutamiseks. Aga ilma polnud seal võimalik olla. Ka polnud meile jäätud korraliku paksusega tekke.
Auto rendiga tuleks ka ettevaatlik olla. Meie saime esimeseks autoks tehniliselt mitte korras auto, mille remonti meile veel aasta aega prooviti kaela määrida ja selle auto jama peale kulus hulk väärtusliku reisi aega ja hea ei mingit suuremat õnnetust selle autoga ei juhtunud. Kohalikust firmat Sitsily by Car hoidke eemale.

Oleme rentinud mökke Soomes Ylläsel ja Rootsis Ares, küll mitte läbi booking.comi, vaid läbi keskuste kodulehtede ja sellest on nüüd aastaid möödas. Aga oleme kõik korrad ise lahkudes koristanud ja selle võrra odavamalt saanud. Mingeid pretensioone pole meile koristamise kvaliteedi suhtes hiljem esitatud. Vajalikud koristusvahendid on majas olemas olnud.

Käisime 4 suve tagasi matkaautoga Horvaatias. 10 päeva juuli ja augusti kuu vahetuses. 10 päeva oli veidi napp aeg, kohal saime olla 6 päeva ja sinna-tagasi sõidu päevad olid päris intensiivsed. Ilmad olid palavad, alla 28 kraadi ei langenud isegi öösel. 1 korral oli ka äikest.
Reis meeldis, palavusega olime arvestanud ja ei olnud sellest probleemi, isegi magada saime normaalselt, kuigi meid veidi hirmutati sellega.

Kogu aja sõitsime ringi, ei olnud kusagil pikalt kohal. Kuigi Horvaatias tohib ööbida vaid kämpingutes, olime me kämpingus vaid korra. Peamiselt selle pärast, et see oli liialt kallis. 3 täiskasvanu, 2 lapse ja matkaauto eest küsiti suuremas kämpingus umbes 70eur. Korra ühes väiksemas ööbisime, seal oli hind umbes 40eur. Kuna matkaauto oli renditud ja kütusekulu oli suur, siis lihtsalt proovisime veidi kulusid kokku hoida ja leida mõni soodsam ööle jäämise koht. Samas ei olnud mingeid takistusi näiteks päevasel ajal mõne suure kämpinguala ranna külastamisel. Kuna seal oli ka täiesti vabalt sisse pääsetavaid dushiruume, siis sai patustatud ja ka sealt paar korda läbi käidud.

Kuhu siis ööbimiseks auto parkisime:
Näiteks keerasime just sisemaa poole ja jäime tagasihoidlikult mõnda vösaserva. Õnneks kedagi ei seganud ja silma ei jäänud. Tulime hilja ja lahkusime vara.
Sõitsime kiirteele ja jäime suurema tankla parklasse. Tundus täitsa lubatud olevat, seal oli teisigi ööbijaid. Eelis oli veel see, et sai tualetti kasutada ja võis ka midagi poest osta. Maksma läks see mõni eur kiirtee maksu, seal oli kiirteemaks läbi sõidetud kilomeetritest arvestatud.
Rovinj linnas suunati me matkaauto linna serva parklasse, sest lähemal matkaautod parkida ei tohtinud. Hiljem selgus, et sinna võis ka ööseks jääda, kuni kella 8-ni oli parkimine lausa tasuta. Parkla oli täiesti jalutustee kaugusel kesklinnast. Tõenäoliselt oli sarnaseid kohti ka mujal.

Mere ääres ja ilusates kohtades nii moodi parkida ei lasta ja politsei tuleb trahvi tegema. Kuid meile polnud probleemiks hilisõhtul veidi autot liigutada ja magamise tunnid veeta mingis suvalises kohas.

Kui kämpingutest ikkagi huvitud, siis mõned olid ikka vägagi suured ja igasuguste lõbustustega. Samas olid need ka väga tihedalt telkide ja matkaautodega asustatud. Telgid olid tihedalt ja suured, pool suguvõsa paistis seal suvitavat. Väike kämping, kus meie oma ainsa kämpinguööbimise tegime ja mis oli odavam, oli ilma lõbustusteta. Tundus väike pereettevõte. Asus körgel kaljusel kaldal ja oli looduse poolest palju ilusam kui need suured. Samas ujuda sai vaid kaljudelt.

Minu jaoks oli veel üllatus väga erinev merevee temperatuur. Kohati sai loodetud südasuvisel ajal soojemat vett. Mõnes rannas oligi väga soe. Mõnes rannas tundus, et merre voolas külm magevesi ja see tegi näiteks kaldaäärse vee üpriski külmaks. Vahest oli vesi kihiline, peal külm, all pool soojem.

Kui päevitamine pole tähtis, siis ringi seikemiseks peaks see aeg ikka sobima. Eestlasele peaks meri ka ujutav olema.
Me käisime 2 aastal koolivaheajal Lõuna-Itaalias seiklemas. 1. aastal olime rohkem põhja pool, alates Roomast. Ilmad olid väga head, meri soe. Järgneval aastal sõitsime päris Itaalia lõuna tippu, kuid sel korral ilm nii hea ei olnud, kuid päevitada ja ujuda ikka veidi sai. Põhiliselt siis sõitsimegi lihtsalt ringi. Kõige halvem selle juures oli see, et varakult läks pimedaks ja kohe ka külmaks. Randa ja päikest kõlbas nautida nii 11-st 15ni, seega kõik keskpäevased soojad hetked tuli kohe ära nautida. Ja ega neis pimedates ja jahedates õhtutes väga elu polnud. liikumist oli vaid suuremates keskustes.
Ühel aastal olime sügisvaheajal Türgis. Paar esimest päeva ja ka ööd olid vägagi soojad, kuid siis ilm muutus. Igal õhtul oli äike, sadas veidi ka päeval ja oli muidu pilvine. Õhtud läksid jahedaks ja kuigi merevesi oli veel vägagi soe, enam ujuma ei kippunud isegi lapsed. Aasta pärast koolivaheajal käisid seal tuttavad ja neil oli terve see nädal 30kraadi sooja.

Meie käisime parvetamas Slovakia poolel. kui google mapi toksida: Pltníctvo Červený Kláštor siis sealt näeb piletikassat, kust ostsime pileti. Läksime kohe hommikul vara kohale, reserveerinud midagi ei olnud, saime kohe ka kohad parvele, kuid rahvast oli juba ka omajagu. Kuna kaasas olid ka väikesed lapsed, siis neile oli see paras tegevus, muidu suht turisikas jah. Niisugune vaikne aeglane kulgemine. Parvepoiss vestis lugusid kogu sõidu, kuid slovaki keeles, kuid meil oli seda keelt mõistev inimene kaasas. Vahepeal lasti ka turiste mõlaga proovima.
Auto jätsime algusesse. Tagasi tulles läbisime osa teekonda hobuse vankris ja mingist kohast laenutasime jalgrattad. Lastele sai laenutusest ka rattatoolid. Bussiga tagasitulekiu võimalus oli vist ka. Ratastega tulek mööda jõekaldal olevat teed oli mõnus.

2014a oktoobri lõpus koolivaheajal käisime Roomas ja sealt edasi Napoli kandis. Sel aastal oli siis ilm super, kuid aasta hiljem oli jahedapoolne. Seega on ilm oktoobri lõpus loterii. Meil oli 20-25 kraadi sooja, Roomas olles olid ka ööd soojad, hiljem Napoli kandis läks jahedamaks. Sai ka meres ujumas käidud.
2015a käisime koolivaheajal oktoobris Lõuna-Itaalias ja seal olid pooled päevad 15-16 kraadi, mõned rannailmad ka, kuid õhtul läks varakult külmaks.
2016 oktoobri keskel käisime Veneetsias. Sooja oli 12-16 kraadi. Jope ja salliga käisime ringi. Soe oli vaid keskpäeval tuulevaikses päiksepaistelises kohas.

Me oleme 2 korral matkabussiga Ungarit läbinud. Budapestist on väga head ja ilusad mälestused. Matkabuss õnnestus meil parkida kesklinna parklasse. Oli nädalavahetus ja öösel oli igal juhul parkimine tasuta ja keegi meid segama ei tulnud. Saime poole ööni linnas ringi jalutada ja kesklinnas magada. Lisaks kesklinnale käisime veidi eemal asuvas koobaskirikus ja ronisime Buda poolel mäkke.
Balatoni ääres oli järve ääres parkimine raskem, ööbida seal ei proovinud. Kuid ikkagi õnnestus leida koht, et sai ujumas käia ja järv bussist paistis. Balaton mingi super kogemus polnud, kuid üle võiks ikkagi vaadata. Rahvast oli palju ja ligipääs järvele raske, sest kõik kohad olid autosid täis.
Hevize termaaljärv Balatoni lähedal oli huvitav kogemus.
Veel käisime termaal spades Bükis ja Sarvaris, millest viimane oli ka päris tore linnake. Sarvari oma oli reklaamitud ka ühe suurimate ja parimatena, vähemalt nii kirjutas reklaam. Büki spa oli linnast eemal ja suurte hotellidega, rohkem niisugune pensionäride keskus minu arust.
Spa hinnad olid minu mäletamist mööda väga mõistlikud.

Slovaki paradiis http://www.npslovenskyraj.sk/images/priroda/C_10naj.jpg
Sucha Bela rada oli vist see, kus mina mõned aastad tagasi käisin. Väga äge oli. Mõned tunnid täieliku turnimist, samas kõrgusekartlikele vist ei sobi. Ma isegi ei kujuta ette mis saab siis, kui inimene ühel hetkel tunneb, et ta ei julge, sest rahvast oli rajal palju ja tagasi minek tekitaks partaja ummiku ja segaduse.

Päris soovitud teemale mu vastus ei vasta, kuid kuna ka muid soovitusi siin pole, panen meie oktoobrikuise Apuulia reisi kirjelduse siia. Ehk leiab keegi siit inspiratsiooni.
Meie olime 9 ööd ja 2 perega, kuid lahendasime asja ringreisina ja ööbisime kokku 5 kohas. Seda selleks, et muidu tundus nagu liialt palju edasi-tagasi sõitmist, kuna vahemaad väga väiksed ei olnud. Majutuse otsisime booking.com kaudu ja vastavalt sellele, mida sobiva hinna ja asukohaga saada oli. Kardan, et samu kohti teile sobival ajal ehk pole, kuid panen siiski lingid siia. Üheski majutuses pettuma ei pidanud, kuid valisime ikkagi ka põhjalikult.
Saabusime Ryanairiga Brindisi lennujaama, mis oli üks pisike lennujaamake, kus valitses lõunaamalik kaos ja ükskõiksus turvakontrooli osas.

3 esimest ööd veetsime mere ääres http://www.booking.com/Share-bCKxUj majakeses. Koht oli privaatne, lukustatud tänav, meri kohe aia taga, kuigi rand polnud suurem asi, siis ujuda ja päevitada sai. Asulat kui niisugust seal ei olnud ja liikuma pääses ainult autoga. Pererahva esindaja võttis meid vastu saabudes ja rohkem temaga kontakti meil polnud. Sõitsime enamuse seal lähedal asuvaid linnakesi läbi (Alberobello, Locorotondo,Ostuni, Martina Franca, Cisternino, Monopoli, Polignano A Mare), kõik väärisid külastamist. Maastik on üldiselt tasane, lihtsalt sisemaa pool tõused platoole. Linnad asuvad küngastel. Teed on ääristatud kiviaedadega ja põllud on täis iidvanu oliivipuid.

Edasi sõitsime mööda rannikut põhja suunas. Bari jätsime vahele. Õhtuks sättisime end siia hotelli http://www.booking.com/Share-C3hsF0 . Hotell igati normaalne, mereni natuke jalutada, rõdult meri paistis. Viestes endas oli vanalinn, kus sai õhtul jalutatud ja pimedas oktoobriõhtus mõjus üpriski müstiliselt. Ümbruses peaks olema mitmeid liivarandu ja rannakesi kaljude vahel. Kuna meil rannailm puudus, siis need jäid külastamata. Küll aga sõitsime läbi poolsaarel asetseva Gargano National Parki ja Foresta Umbra mis oli ilus, kurviline tõusude-langustega teekond. Kui muidu oli meie teekond üpris tasasel maal, siis siin käisime ka mägedes asuvas San Giovanni Rotondos ja Santuario di San Michele Arcangelo kirikus, mida jälle soovitan, kuigi meil läks seal oktoobris päris külmaks ilm, nii umbes +10C.

Edasi sõitsime lõuna suunas tagasi, sisemaal asuvasse Matterasse, kus võtsime öömaja kohe ajaloolises keskmes, koobashotellis. http://www.booking.com/Share-Lxj69E . Maksis küll päris palju, kuid oli lahe kogemus. Autole koha leidmisega oli küll tegemist ja see tuli kaugele jätta. Kohvritega tuli pikalt mööda treppe ronida, et hotellitoani jõuda, kuid see oli ka kogemus. Meie toast avanes ka vaade koobaslinnale, kahjuks igal toal seda polnud. Igal juhul oli Matteras käik seda sõitu väärt ja me saime pikkalt mööda uuemat ja vanemat vanalinna kolada.

Matterast edasi sõitsime kontsa tippu, kuhu võtsime 3 ööks villa puhkamiseks. Kõige parema hinna-kvaliteedi suhtega villad olidki just kontsas. Samas oli sealt kauge pikemaid sõite ette võtta. Meie villat enam boking.comis pole, kuid ettekujutuse saab siit https://www.perledipuglia.it/it/Antica-Pajara.html . , kusjuures me maksime oktoobris selle eest vaid 100eur öö (7 inimest). Teel külastasime veel seda kohta http://www.zoosafari.it, meeldis. Aga südasuvel võib liiga rahvarohke olla, meie olime sel päeval pea ainsad ja saime rahulikult autoga selle läbi sõita. Elamusi oli nii lastele kui täiskasvanuile. Tahtsime veel ka Grotte di Castellana külastada, kuid aega jäi puudu.
Kontsas olles puhkasime, väga seal vaatamisväärsusi pole, mõned väiksed linnakesed, mis ka läbi käisime (Gallipoli, Leuca), kuid tee mööda rannikut on ilus. Maastik on seal kiviklibune, kõrbenud, kasvavad vaid oliivipuud ja kaktused :). Suvel võivad need väikesed mereäärsed teed väga umbes olla. Meie oma villast avanes väga ilus kõrgelt vaade merele ja ujuma minekuks tuli veidi mäest alla ronida. Rand on üldiselt kaljune, mööda ranna serva läks jalutusrada, kaljudelt redelid merre minemiseks. Meie jalutasime seal veidi ühe kaljudesse sopistunud lahekeseni, kust sai ka liivaselt pinnalt merre minna. Käisime seal samas ka väikest grotti (grotta Zinzulusa) külastamas, päris ilus oli ja ei võtnud palju aega see külastus. Villas oli kõik puhkamiseks vajalik olemas, aias erinevad tasapinnad, päevitustoolid, mitu grillimise kohta, bassein. Oktoobri kuu miinuseks oli see, et koos päikesega läks õhtul ka ilm varakult jahedaks ja ka ümberkaudsed väikesed asulad olid õhtul pimedas välja surnud. Ilma autota eriti liikuma ka ei pääsenud, sest see kitsas käänuline sõidutee ei olnud just jalutamiseks väga sobilik.

Tagasilend toimus uuesti Brindisist ja viimase ööbimise võtsimegi sinna. Otse linna, et oleks võimalikult lühike sõit hommikul lennujaama. http://www.booking.com/hotel/it/l-approdo-brindisi.html See oli meie kõige viletsam majutus, aga õnneks kajastus see ka hinnas ja täitis oma ülesannet hommikusel lühikesel teekonnal lennujaama. Hommikusöök oli küll välja reklaamitud, kuid reaalsuses kajastus see jogurtitopsis ja maisihelvestes. Aga ei kahetse ka seda majutust, sest õhtul sai sealt veel vanalinnas jalutamas käidud ja õhtune vanalinn meeldis väga.
Viimasel päeval sõitsime Brindisisse rannikut pidi, külastasime Otrantot ja Grotta della Poesiat ja veel Lecce linna. Jälle kõik kohad olid peatumist väärt.

Mul on kogemus, kus Bergamost sõitsime Amalfini ja tagasi. Aega oli 9 päeva. Nägime palju, kuid tempo oli kogu aeg peal. Palju jäi ka nägemata. Sitsiiliani kindlasti poleks olnud mõtet tormata. Nii kui tahad väikseid teid kasutada ja midagi ka näha, läheb tempo aeglaseks.
Meie reis oli 1. õhtuks Bergamost Rooma mööda kiirteed. 1,5 päeva Roomas. Poolikul päeval sõitsime peale lõunat Roomast Vahemere rannikule ja natukene puhkasime. Ööbisime rannikul. Järgmise päeva jooksul sõitsime mööda ranniku väikeseid teid Sorrentosse ja sealt oma öömajadega kaugemale ei läinudki, ööbisime 4 ööd samas kohas. Aega jäi siis 3 päeva millest ühel käisime Vesuuvil, Pompeis ja Herculaneumis, teine kulus Amalfi rannikule ja kolmandal võtsime peale eelnevate päevade tormlemist veidi vabamalt ja uitasime Sorrentos endas ja selle ümbruses. Seejärel hakkasime juba mööda kiirteed tagasi sõitma ja selle päeva õhtupoolik ning järgmine hommikupoolik kuulus Firenzega tutvumisele. Päev mis Firenzest üle jäi, kulus Pisale ja seal lähedal olevale rannale, ning hilisõhtul olime Bergamos tagasi, et hommikul koju lennata.
Reis oli väga tempokas. Merre jõudsime 4 korral ja mingit pikka ranna aega ei olnud, nii 1-2h vast. Vahemaad on pikad ja kiirteel sõit tüütu, kuid muidu lihtsalt ei jõua.

Lõuna osa võtsime külastamiseks hoopis järgneval aastal ja sõitsime lennukiga juba lõunasse kohale, mitte ei hakanud Põhja-Itaaliast sõitma. 10 päevaga käisime läbi kannusest kuni kontsa tipuni. Siis oli tempo aeglasem ja rendiautoga jamad võtsid puhkusest oma osa ära. Seega seal oleks selle ajaga olnud võimalik ka rohkem näha.

Me oleme 2 korral renditud väikevussiga Itaaliat avastanud. 6-7 inimese kogu pagasit nagunii istmete alla ei peida ja väikebussil ju pagasnikut ei ole. Seega olid kohvrid lihtsalt taha laotud. Parkisime seal kus meile sobilik oli. Meil midagi ei juhtunud, välja arvatud üks kojamees oli parkides pihta pandud.
Pagasikindlustusest ei oleks kasu. Võibolla on ka mingeid muid tooteid, aga see mida mina uurisin ei oleks küll katnud autosse nähtavale jäätava pagasi vargust.

Mina hoiataks Lõuna-Itaalias Sicily by Car nimelise firma eest. Rentisime läbi Autoeurope. Tõenäoliselt saime tehniliselt mitte korras auto või siis oli seda väga ebakvaliteetselt remonditud. Võtsime küll kõik maksimaalsed kindlustused mis võimalik, 0- omavastutus ja maksimaalsed lisad. Korraliku summa maksime. Õhtul saime auto kätte ja järgmisel lõunal miski seal auto all lagunes. Saime sõita paarsada km ja täiesti tsivilseeritud inimese kombel sõitsime, mööda asfalteid ja mingeid õnnetusi ei juhtunud.
Ja siis algasid jamad. Kümned ja kümned telefonikõned ja ootamised. Lubati tagasi helistada ja kõik. Lõpuks uue auto saime paari päeva pärast ja uue, 1500.- deposiidi vastu. Kuna puhkuse aeg jooksis ja polnud võimalik lõputult vaielda ning õnneks oli vaba raha, maksime deposiidi ära ja selle saime õnneks ka tagasi. Katkise auto eest nõutakse aga siiani 1600eur hüvitist, mis sest et meil oli kindlustus ja me ei põhjustanud kuidagi selle auto katki minekut. Nende väitel kindlustus ei kata mehaanilist viga või kulumist või ma ei teagi mis nad põhjenduseks tõid. Iseenesest loogiline ka, kui auto oligi eelnevalt juba liialt kulunud, et seda välja anda.
Meie meilidele pole nad kordagi vastanud, suhelda oli võimalik ainult läbi Autoeurope klienditeeninduse.
Tegelikult vahetasime me veel sellel reisil autot, sest see esimene asendusauto oli meile liiga väike, kuigi tõesti korralik auto. Ja uue saime jälle korraliku "parsa", mille puhul hoidsime hinge kinni, et midagi ometi ei juhtuks. Peale räsitud välimuse olid sel ka rehvid viimase piirini kulunud.
See siis meie lugu Lõuna-Itaalia autorendist, kellega suhtlemisele kulus vist pool meie reisiajast. Hetkel oleme nende remondinõuet ignoreerinud ja saatnud vaid vastuskirja, et me pole selle maksmisega nõus ja krediitkaardi sulgenud. Eks aeg näitab, mis sellest loost veel saab. Autoeurope ei tahtnud ka väga sellega tegelda, väites et nad ei tea täpseid asjaolusid.

Selle Slovakkia-Ungari piiri mustlaste kogemuse oleme ka meie saanud. Ka meie jaoks oli see midagi uskumatut, mida me oodata ei osanud ega teadnud. Ühel teel pöörasime suisa ringi ja sõitsime veel korra selle läbi, sest see tundus nii "crazy"

Nende "wow" kohtadega on see, et neid ei saa ette planeerida ega rääkida. Need tulevad täiesti ootamatult. Vahest mõtled sellele alles tükk aega peale reisi, et no mis see nüüd oligi.

Itaalia Amalfi rannik. Pidasime ühel merele vaatega järsul kõrgel kaljuserval auto kinni, sest tundus mingi värava moodi asi mere poole olevat. Tegu oli kaljujärsakul asetseva vist maha jäetud(?) vana hotelliga, kus mööda järsakut läks trepp alla mere suunas ja igal käänakul oli nagu onn ehk siis privaatne (praeguseks lagunenud) hotellituba. Väga äge minek oli seda treppi mööda.
Veidi edasi rannikul sõites oli kange tahtmine ujuda, sest all sügavikus sillerdas muutkui kutsuvalt meri. Kuna mõnes kohas paistsid ka päikesevarjud siis tundus, et kuidagi peab ju sinna pääsema, vaatamata sellele, et sõitsime mööda kõrgel kaljuserval asetsevat teed. Ja leidsimegi peaaegu nähtamatu pääsu alla mini-randa. Kusjuures seal all ja kalju küljel asetses lausa minilinn oma kitsaste trepp-tänavatega.

Me käisime Saima kanalil laevaga sõitmas. Sai päris mitu lüüsi läbida paari tunnise sõidu jooksul. Kuna niisugune kogemus puudus, oli väga huvitav.
Meie käisime ka Imatras kui kosk oli suletud, kuid seal sai jõe ääres ka niisama ilusa jalutuskäigu teha.
Kotkast on meeles et käisime ilusas pargis jalutamas, siit ehk leiab
http://www.kotka.fi/en/residents/parks_and_green_areas/park_descriptions

Oleme seal kandis käinud kahel korral ja mõlemal korral sattunud ka metsa all olevatele põnevatele sõjaaegsetele kaitserajatistele. Täpsemalt enam ei mäleta, kuid oleme juhindunud teeäärsetest viitadest. Üks pidi olema Kotkast mere äärset teed pidi sõites Vene piiri lähedal ja oli midagi muuseumi taolist. Teine kord peatusime kusagil Kouvala ja Imatra vahel ja jalutasime vanades kaevikutes.

2 aastat oleme sügiseseks koolivaheajaks Milanosse pileteid ostnud ja ei lähe nad odavamaks ajaga. Odavaid on ainult külmal aastaajal, suvel, koolivaheaegadel ja suusatamiseks sobilikul ajal soodsate piletite saamiseks tuleb need varakult ära osta. Teil on veel kuupäevad piiratud ja seltskond ka suur.

Meie käisime 2014a sügisvaheajal teismelistega ja ööbisime Vatikani müüri ääres. Ülirahul olime selle valikuga. Väga mugav asukoht, jõudsime nende päevadega tohutult palju ja meil oli lausa isiklik murulapike, kus saime puhata ja shillida. Lisaks veel väga autentne lõunamaalik keskond:) Ehk siis mingit luksust polnud, väga vana maja oma kanalisatsioonihädadega ja tagasihoidliku sisustusega.
Öömaja leidsime siit
https://www.airbnb.com/rooms/640357
Sel lehel olev Gabrielle on maakler ja tal oli seal kandis palju erinevaid pakkumisi, meile saabumisel uksi avama saabus ta hiiglaslikku hulka võtmeid sisaldava võtmerõngaga.
Kui sealt lehelt pilte vaadata, siis meie elamisest olid pildid 26-36 ja maksime oktoobri lõpus 2 korteri eest kokku kuuele inimesele 2 ööks 320eur. Juunikuised hinnad on küll kardetavasti kõrgemad.

Lõuna Itaalia rannad http://www.charmingpuglia.com/en/best-beaches-in-puglia.php Siit saab mingi ettekujutuse randadest.
Me olime sügisesel koolivaheajal 10 päeva lõuna Itaalias, kuid Bari linnana jäi vahele. Nägime Barist ainult lennujaama. Kui Barist väljasõite teha, siis on 6 päeva küll täitsa sobilik aeg. Meie ööbisime siin http://www.booking.com/hotel/it/casalmare-bari.html, aga see koht vajab kindlasti rendiautot, sest muidu sealt liikuma ei pääse. Mõnus lahe olimine oli muidu.
Kogu rannaäär on seal armsaid suvituslinnakesi täis, näiteks Polignano A Mare oli koht Bari lähedal, kus jalutamas käisime. Otrantos käisime ka, on ka kena koht, kuid see jääb juba päris kaugele. Ka sisemaal on vaatamist. Peale eelpool nimetatud Grotte di Castellana, peaks lastele meeldima seal lähedal asuv loomaaed Zoosafari Fasanolandia. Aga kuna ei tea, kas kavatsete autoga liigelda või mitte. Kuidas ja kas ka ühistranspordiga liiklema pääseb, ei tea.

Roomas olime perega aasta varem koolivaheajal. Olime kohal 2 ööd ja kuna aega oli vähe ja vaatamist palju, valisime öömaja täiesti kesklinna, Vatikani müüri lähedusse, rendikorterisse. Nendest päevadest on küll super mälestused. Käisime kogu linna keskosa jala läbi. Lõunal jõudsime kodus jalgu puhkamas ja söömas käia korterile kuuluvas pisikeses aiakeses. Oma öömaja leidsime siit lehelt https://www.vrbo.com/ Edasi sõitsime mere äärde selle juhenduse järgi http://www.victoriasteps.com/testinascosti/testonascosto11.htm Väga ilus oli.

Deposiidi osas võin ka näite tuua. Selle aasta oktoobris Lõuna-Itaalias broneeriti meil tagatisrahaks 500eur. Olime ostnud ka täiskasko null-omavastutusega ja veel mingite lisadega. Täiskasko eest 10 päevaks maksime umbes 300eur.

Neil kriimulistel ja mõlgilistel rendiautodel küll keegi uue kriimu pärast tiiba ei värvi. Meile viimasel korral sattunud auto osutus lausa tehniliselt mitte korras olevaks ja hea, et juhtus lagunema väikesel kiirusel, mitte kiirteel või mägedes.

Meie kogemusel vastas Autoeurope päris kiiresti saadetud meilidele, kuid reklamatsiooniga tegelemine tõenäoliselt võtabki aega. Ehk ikka tegeletakse sellega, selle kohta peaks saama ju päringu teha?

Kuna meie probleem lahenes ilma, et me oleks jõudnud pretensiooni vormi täitmiseni, siis seda kogemust enam ei ole. Konkreetne autorendifirma, milleks oli Lõuna-Itaalias Sicily by Car, aga igatahes meie meilidele ei reageerinud. Ja mulle tundus vähemalt, et ainult Autoeurope oligi see jõud, mis seda konkreetset rendifirmat liigutama pani. Sicily by Cari arvates me vist oleks võinudki selle katkise autoga saatuse hoolde jääda.

Võta Autoeropega ühendust. Minule vastati väga kiiresti ja abistavalt. Autorendifirmalt me mingeid vastuseid ei saanudki.
Autoerope poole pidi saama pretensioonidega pöörduda lausa 90 päeva peale rendiperioodi lõppu.