Hotell booking.com kaudu
Plaan minna jälle AÜE-sse. Seekord tahaks ise hotelli broneerida. Kas booking.com keskkonda saab usaldada, st kas kohale jõudes on kõik korras olnud, st toad, mis broneeritud ikka saadaval? Hotell, mida välja valinud, annab booking.com kaudu 2 erinevat hinda ja tingimustest loeb välja, et ühel juhul broneeritakse koheselt kogu summa, teisel juhul ei broneerita midagi krediitkaardil. Et lapsed ka kaasa tulevad, siis ei taha ootamatusi. Seni kasutanud reisibüroode teenuseid, kuid nüüd tahaks täiesti omal käel minna. Ootan omal käel käinute kogemusi. Aitäh!
2009.a. märtsis ületasime Tabast Egiptuse - Iisraeli piiri ja tagasi Iisraeli-Egiptuse. Mingit probleemi polnud. Olime 4-kesi: mina abikaasaga ja 2 last ( 1a ja 4a ). Ja meil passid olid AÜE ja Egiptuse templeid täis, nüüd küll AÜE-sse minnes tuli uued passid teha, kuna sinna Iisraeli templiga ei pääse. Piiril ainult küsiti: mis eesmärgil ja kas meil relvi on. Tagasiteel aga seda, kas reis õnnestus.
Me läheksime kevadel ka juba kolmas kord. Esimene kord sai käidud Radisson SAS-is Sharjahis 1,5 aastase poisiga. Ja siis kohe järgmisel aastal nautisime elu Sharjah Premiere Hotellis 2,5-aastase pojaga. Nüüd tahaks viimasesse hotelli tagasi ja nüüd on lapsi 2: 1-aastane plika ja 5 aastane poiss. See avati 2006.a. novembris ja me käisime 2007.a. märtsis. Nende sõsarhotell on lou Lou'a, asub üle tee, nii et kasutada oli selle aed ja rand. Premiel on õues oma bassein, ka lastele, kuid randa pole. Aga 100 m üle tee pole ka raske minna. Väga väike ja privaatne hotell võrreldes Radissoniga. Radisson on suur ja väga anonüümne, küll otse rannas, aga aeg-ajalt häiris kõrvalasuva naftatöötlemise-laadiimise punkt sealt lähtuva naftalõhnaga. Esimene kord ajas paberid korda Domina Travel ja lend oli läbi Praha ( kiidan igati Tsehhi Õhku ), lendude ootamise vahe oli 4 tundi, ei midagi hirmsat. Teine kord oli lend Tallinn-Helsinki ja Helsinki-Dubai. Ka see oli väga OK, asjad ajas korda Horizon
Kui nüüd muljetamist alustada, siis valisime Eilati, kuna see oli uus ja põnev sihtkoht, kuhu väikeste lastega võiks puhkama minna. Egiptuses sai korda 2 käidud enne laste sündi ning seejärel Dubais, mistõttu on arusaadav, et Egiptus enam ei tõmba. Pealegi tuli arvestada, et lisaks kahele täiskasvanule oli reisiseltskonnas ka 4a poiss ja just 1a saanud tüdruk. Reisisihtkoha valikut mõjutas seegi, et TopTours lubas tšarterit Tallinn-Taba ning Tabast on kõigest 8 km Eilati, aga… Vana-aasta viimasel päeval reisikorraldaja aga teatas, et lennud Tabasse lõpetatakse, et kas loobute üldse või valite Sharmi. Et mõte oli juba Iisraeli ja Eilatiga harjunud, siis ei loobunud, mistõttu ootas ees lend Tallinn-Sharm ja sealt bussiga piirini, piiriületus ja bussiga oma hotelli. Reis toimus 22-29.märts 2009.a. Hotellivalikus oli tähtis, et hotell asuks rannas ja oleks korralik. Valisime Rimonim Neptune hotelli 5*. Ja ausalt, ma ei kahetse hetkegi. Ja otselennu olemasolul julgeksin kõigile soovitada, eriti väikeste lastega peredele. See on ääretult armas, puhas ja tore koht.
Pärast Sharm el Sheikis maandumist saime bussikesse, mis viis Tabasse. Saatsid meid siis bussijuht ja kohalik araablasest esindaja. Eesti reisikorraldajat meiega ei tulnud, nende esindaja ütles vaid meile oma tel.nr. , kui peaks mingi häda olema ja sõnad, et vaadake, et tagasi tulles sinise kleepsu passi saate. Et samale ajale langes kella keeramine Eestis ja ma olin kuskilt eelnevalt „kodutööd“ tehes lugenud, et ka Iisraelis keeratakse kella, siis sai selle kohta ka uuritud, kuid Sharmis vastas olnud Topi esindaja kinnitas, et ei mingit kella keeramist,.. Olgu juba öeldud, et see info tekitas hiljem tõsise segaduse nagu ka esindaja viimased sõnad, et vaadake, et te tagasi tulles sinise kleepsu passi saate.
Reis Sharmist Tabasse oli pikk mööda kitsast, mägist ja käänulist teed. Punktid, mis läbisime olid Dahab, Nuweiba ja siis Taba. Dahabi bensukas tehti peatus ja selgus, et bussi ratas tuleb vahetada. Aga õnneks oli bussijuht väga mõistlik ja sõitis sealsetel teedel täiesti normaalselt 90-100 km/h, mida aga ei saa öelda tagasitee kohta. Bussisõit kestis oma tundi 3-4. Tabas jaotati mõned kaasreisijad nende hotellidesse ja sõitsime piirile. Meie olime ainsad, kes Iisraeli läksid. Piiril algas siis kadalipp Egiptuse-Iisraeli piiri ületamiseks, jalgsi. Sõdurid püssidega, mitmekordsed passi-viisa-pagasikontrollid mõlemal poolel. Teisel pool piiri ootas Iisraeli-poolne reisiesindaja, kohalik siis jällegi. Bussikesse ja 10 minuti pärast olime hotellis ja oma toas.
See mõningane hetk Iisraelis andis juba mõista, et ootamas on meid suurepärane puhkus suurepärasel maal – ääretult puhas ja euroopalik, ei mingit kära, lärmi ega laste näppimist. Ka hotell vastas igati ootustele, no ikkagi 5* - väga moodne, puhas, täiesti OK. Ka tuba oli mõnusalt avar, vaatega merele, rõduga ( seal kõik toad sellised ). Vaade aknast oli kosutav pärast 14 tunnist teelolekut. Hotelli check innides, öeldi, et kui beebile vaja püreed, suppi vms, siis nende köök kõik teeb 10-15 minutiga, kõik tehakse värsketest puhtalt kasvatatud viljadest. See teenus jäigi kahjuks kasutamata, kuna ei osanud arvata kodumaal, et midagi sellist võidaks pakkuda ja lapse söögipurgid olid kaasa võetud. Toas oli ka veel külmkapp ja veekeetja, nii et ka rpa, tee, kohvi valmistamine ka polnud probleem. Olgu ka siinjuures peredele, kes lastega soovivad minna, et Eilat on küll koht, kuhu oma pisikestega võib julgelt minna – puhas, ei ole vaja karta mingisugust kõhuhäda, poed on varustatud söökide-jookide-mähkmetega ( purgitoitudest oli näha Gerberit jms). Samuti oli piimasegusid, pudrusegusid, mähkmeid ( pampers ja huggies ), lutte, pudeleid ( avent ) jms sellist kraami. Hind enam-vähem, mis meil. Samuti ei tulda lapsi näppima, kuid igal pool on näha, et lastele on mõeldud.
Eilat on suurepärane väike Viljandi-suurune kompaktne linnake Aqaba lahe kõige tipumas tipus. Sealt näeb veel 3 riiki: Jordaaniat, Saudi Araabiat ja Egiptust, nii et tõeline teede ristumiskoht. Linnas on kõik käe-jala juures, nii pood kui ka lennujaam. Ehk siis keset linna, hotellist mõnesaja meetri kaugusel on lennujaam kohalikele lendudele. Väga lahe oli vaadata, kuidas mööda rannikut hakkab lennuk linna maanduma, sellest on ka pilt.
Et Eilat on Iisraelis sama, mis meile Pärnu, siis oli väga, väga palju puhkajad iisraellased ise peredega. Huvitav oli asjaolu, et iisraellastest naised, kes olid küll täiesti tavaliselt, euroopalikult riides, koos lastega basseinis ei käinud, vaid istusid riietes päevitustoolidel, küll sulistasid issid lastega.
Neil algab reede pärastlõunast laupäeva õhtuni sabbat ja siis ei teha ei tööd ega süüa. Ka laupäevane menüü erines eelmise päevade hommikulaua menüüst, tundus, et 95 % oli eelmisel päeval valmis tehtud, ntx polnud omletitegijat. Hotellis on sabbati ajaks eraldi lift, mis sõidab korruse kaupa üles alla, nuppu vajutada pole mõtet, lift sõidab omasoodu. Kaubanduskeskused, aga ka paljud tänavakaubanduse putkad on kinni. Linn on ääretult puhas, maas ei vedele konisid, paberitükke, topse ega muud. Rahvas on viisakas, keegi ei tule näpuga lapsi kiskuma ega tirima, kuid pilgud ja naeratused saadavad ja ollakse äärmiselt abivalmid. Liiklus vaikne ja viisakas, keegi ei tuututa, vöötrada aitab momentaalselt üle tee.
Kaubandus on sama puhas ja viisakas, palju on brände. Söök-jook-riided samas hinnas kui meil või kallimad, no nii ¼-1/3 võrra. Suurt pole ka alesid. 1,5-liitrine veepudel, mahlapudel maksis 10 šeekelit ehk siis umbes 30.- krooni. Keskmine odavam prae hind oli 40.- kohalikku ( spagetti bolognese, kanatiivad praekartulitega ) ehk 120.- krooni. Korralikum praad ( terve küpsekala, ja 1 suur fooliumis küpsetatud kartul, salat ) maksis juba sinna 80.- kohaliku kanti ehk 240.- krooni. Lastele on ka palju ilusaid riideid, aga jällegi maksab enam-vähem, mis meil kaubamajas või siis Lindexis jms kohas. Ka jalanõud sinna 300-500 EEK kanti, laste omad siis. Kaubanduskeskusesse sisenemisel on turvaväravad relvastatud turvameestega, kes vaatavad igasse kotti ja metalliotsijaga libistavad siseneja üle. Ka hotellide väravate juures on relvastatud turvamehed. Turvalisus on neile ääretult tähtis.
Rannariba oli suhteliselt kitsas ja kruusasegune, aga oli ka liiva. Tasub uurida, kus valitud hotell asub – paljudel hotellidel, eriti, mis asuvad laguuni ääres, pole üldse rannariba. Siis kas saab kasutada teise hotelli randa või avalikku randa. Aga vahemaad on lühikesed, sest linn on tõesti kompaktne. Merevesi oli märtsi lõpus umbes 22-23 kraadi ja ülihea. Õhk kahel esimesel päeval varjus umbes 23-24, edasi juba 27-30. Päikese käes ei teagi. Aga kuna kliima on kuiv, siis see soojus on nii, nii kontimööda. Õhtud-ööd olid ikka jahedad, õhtul välja minnes oli ikka vaja mingit jakikest peale. Novembri teisest poolest märtsi teise pooleni on tõsisematele sooja ja päikeseotsijatele ikkagi jage ja tuuline, keskmine temperatuur päeval on siis umbes 21-22 kraadi kanti, öösel isegi 13 kraadi. Hotellil oli 3 basseini: beebide oma 35 cm, siis juba suurematele sügavusega umbes 120 cm ja suur bassein, mille suurim sügavus oli 160 cm. Suure basseini soojus oli umbes 25 ja laste omad nii 33 kraadi kanti. Beebide ja ka laste bassein oli kenasti sätitud varju alla, et päike lapsi ära ei põletaks.
Hommikusöögilaud oli võrratu ja väga rikkalik. Hommikusöök oli koššer ehk siis kuna laual olid piimatooted, puudus igasugune liha. Küll oli kala ( heeringas, skumbria, tuunikala, lõhe ), oliivid kõikvõimalikes marinaadides, halvaa, kodujuustud, toorjuustud, enamjaolt biojogurtid, moosid, muna igas variandis, kohupiim lihtsalt ja küpsetatult, igasugu keeksid ja saiakesed ( nii ülimaitsvad, kahju, et meil midagi sellist ei teha ), juustud, tomat, kurk, lehtsalat, jms taimne värk ( kapsad, paprikad jne ), apelsin, õun, greip. Kohv, tee, värske mahl, kakao, maisihelbed, piim jne jne. Siin võibki üles lugema jääda.
Kuna õhtusöögi eest rootsi lauas küsiti a' 140.- kohalikku ja lapselt a' 70.- kohalikku, siis seda me ei võtnud, vaid pidasime mõistlikuks linnas erinevates restodes süüa. Kohalik õlu oli väga hea, 0,5-liitrit maksis 8.- šeekelit ehk siis umbes 22.- krooni. Veinipudel maksis umbes 50-70.- šeekelit.
Käisime siis veealuses observatooriumis, mis on üks maailma kolmest. Asus see Eilati külje all, 5 km kaugusel. Seal olid erinevad basseinid, akvaariumid kaladele ja mis peamine, veealune 8 m sügavune torn, mille seest sai Punase mere veealust maailma uudistada. Väga lahe ja cool koht. Lisaks sai allveelaevaga sõita. Eraldi sai osta pileti veel 3D kinno, kus näidati filmi haidest jms veekoletistest. Aga sinna lapsi ja rasedaid ei lubatud ning täiskasvanugi pidi olema terve südame, neerude ja närvikavaga. Seal oli erinevaid tegevusi, kalade söötmist, sukeldumist töötajate poolt jne.
Teine koht , kus käisime, oli Delfiinide Rahn. Seal veetsime imeilusa päeva. Privaatrand kuldse liivaga, mõnus ala meres ujumiseks. Delfiinide ala oli piiratud, sinna olid ehitatud pontoonid, millelt sai neid vaadata. Katsuda ei tohtinud. Sai ka nendega snorkeldada või sukelduda, aga selle eest küsiti karmi raha - a' 255.- šeekelit ja ikkagi neid puutuda ei tohtinud. Seega lihtsalt vaatasime pontoonidelt ja ujumispiirde äärest. Rannas-aias jalutasid kuked, paabulinnud, nägin ka albiinot paabulindu. Sai osta meeneid jms kraami.
Kahjuks laste pärast ei raatsinud Surnumere äärde sõita ( lisaks oli seal suhteliselt jahe ka sel ajal, asub Eilatist 200 km põhjapool ja kohalik ilmateade näitas seal sooja 17-18 kraadi ). Sinna oleks läinud praktiliselt terve päev. Kui ei oleks olnud sellist väsitavat teekonda sihtpunkti ja tagasi, siis oleks läinud kas surnumere äärde või Jordaaniasse, Petrasse. Aga me ei tahtnud lapsi kiusata. Küll jõuab! Aga Surnumere soola ja muda ja muud mõnusat kosmeetikat tõin kaasa küll. Ja tõesti, bikiinivalik on seal väga, väga korralik, ma ei ole kuskil sellist valikut näinud – spetspoekesed on kohe. Hinnaklass meie rahas – kõige odavamad algavad kuskil 500-600 kroonist.
Enamus piimatoodetest ja ka muust toidust on Iisraelis bio, mingeid lisaaineid ei tuvastanud. Kõik on ülimaitsev, lühikese säilivusajaga, aga see-eest puhas kraam. Mina üritasin ikka kõik hommikulauas pakutu tasapisi ära proovida ja peab ütlema, et kõik maitses ülihästi. Nagu öeldud, on ka toit ja vesi väga puhas, juua võiks ka kraanivett, mida me siiski ettevaatusest ei teinud, aga hambaid pesime küll sellega julgelt. Ja ostetud puuvilju ja maasikaid pesin ka kraaniveega.
Pizza on seal populaarne ning olid huvitavad - kuna liha ja piim kokku ei käi, siis olid kalaga pitsad või siis köögivilja omad. Samuti polnud hamburgeri vahel juustu ( ehtsas McDonaldsis küsiti, kui juustuburgerit tellisin, et kas juustu ka paneme ja see oli ainus koht, kus sai siis liha piimatootega kokku ). Neljapäeval vastu reedet keerati Iisraelis siiski kella. Õnneks pandi hotelli eelneval päeval suur tahvel sellekohase teatega välja, sest muidu oleksime hommikusöögist sel päeval ilma jäänud. Päev oli kohe pikem ( muidu oli juba 17 hämar ja basseinid-rannad suleti ), nüüd lubati ujuda 18-ni, algas neil suvehooaeg.
Et lähenemas oli tagasitee, siis hakkasin uurima, et mis pagana sinist kleepsu, millest TopToursi esindaja lennujaamas rääkis, vaja on. Saatsin nendele tüdrukutele sõnumi, vastus tuli mitme, mitme tunni pärast ja oli ootamatu - peate piiril ostma uue viisa, umbes 63 kohalikku raha per nägu! Ometi Eestis paar päeva enne ärasõitu kinnitati, et viisa ja piiriületustasu on makstud. Saatsin neile ka sellekohase sõnumi, aga vastust ei tulnudki. Nii palju siis antud numbrist, et kui häda on, siis avitame. Laupäeva hommikul siis saatsin sõnumi õele, et ta Estraveliga, kes reisi vahendas, ühendust võtaks. Ka sealt kinnitati, et kõik on tasutud. Estravel teatas, et Top'i omad võtavad meiega ühendust. Seda aga ei juhtunudki. Piiril ei küsinud ei Iisraeli ega Egiptuse pool mingit lisaraha ega tõendit, et midagi oleks tasutud. Egiptuse piiriametnik kinnitas, et kõik on OK ja Siinai on koguni viisavaba - ainus tingimus, et Siinailt ei lahku. Võite arvata meie üllatust seda kuuldes. Aga see polnud veel kõik Top'i poolt - uus üllatus ootas Egiptuse piiri ületamise järel...
Reede õhtul pakkisime kohvrid ja laupäeva hommikul tulime üle piiri tagasi Tabasse. Iisraeli poolelt saatis meid üle piiri väga tore inglise daam Margaret, kes seal elab ja töötab juba 18 aastat. Ta saatis Egiptuse poolele sõnumi, et meile vastu tuldaks, aga mida ei juhtunud - Egiptuse poolel ei oodanud meid keegi. Et Hilton oli otse piiril, siis ootasime tänavanurgal oma 20-30 minutit päikeselõõsas oma titaga. Lõpuks läksid juba püssimehed närviliseks ja ma otsustasin, et lähme proovime end ise Hiltonisse check innida. Läbinud 3-d läbiotsimised, turvakontrollid, sain lõpuks check innis oma soovi selgeks tehtud. Saime sisse. Saatsin ka sellekohase sms-i Topi tüdrukutele, aga võite arvata isegi - absoluutselt keegi sellele ei reageerinud siis, ammugi pole seda tehtud tänaseni .
Hilton on muidugi Hilton - ilus ja võimas. Et meie reisi muudeti ja päevaks Hiltonisse toodi, siis oli reisikorraldaja poolt kompensatsiooniks AI. Eks sai siis seda nauditud. Mereveebassein oli mõnus, aga lastele suurt mõeldud polnud, eriti pisikestele. Oli meetrisügavune jaccussi ja 140 cm sügavune päris suur bassein veega umbes 28-30 kraadi. Rand oli ka ilus ja liivane, ilusa põhjaga.
15 minutit pärast südaööd algas reis tagasi. Pimedal, kitsal, mägisel ja käänulisel teel sõitis bussijuht 140-ga. Lisaks tuli Dahabis oodata 2-te surfarit, kes magasid sisse ja šokeerisid bussijuhti ja saatjat oma varustuse suuruse ja hulgaga ( lõpuks paigutati see mingi imenipiga bussi katusele, buss oli väike, mõeldud umbes 20-le inimesele ). 5-ks jõudsime Sharmi ja siis läks juba kiiresti. Lennuk väljus õigel ajal ja kõik sujus.
Selline reis siis. Kui kedagi huvitab veel midagi, siis võib küsida. Katsun ka mõned paremad pildid välja valida ja siis panen ka lingi huvilistele.
Meie pere ka oli minemas läbi Taba 22.03 Eilati. Eile sain aga Estravelilt e-kirja ja seal kirjas, et TopTours huvi puudusel Taba otselennu lõpetanud. Pakuti lisaks Sharmi kaudu minemisele veel reisi tühistamist trahvita... Kurb, nüüd ei teagi mida teha, sest lapsed ka kaasas ja vähemalt üks neist pikisilmi ootab... Estravel vähemalt kirjutas, et 22.03 on lend ka hommikul 5.50