Just - mulle öeldi ka,  et loeb kindlustusjuhtum mitte see, mitu kindlustust on. 
Luminori kodukal on selline jutt:
9.4.3. Mitmekordse kindlustuse puhul vastutavad kindlustusandjad solidaarvõlgnikena. Kui kindlustatu on saanud kindlustushüvitist sama kindlustusriski eest sama juhtumi kohta teiste kindlustuslepingute alusel, tagastab ta selle kindlustuslepingu alusel makstud kindlustushüvitise proportsionaalse osa. See säte ei kehti õnnetusjuhtumikindlustuse puhul.

Kas olete kindlad, et kui reisivad mõlemad vanemad ja mõlemal on Luminori krediitkaardiga kindlustus, siis on ka kindlustuskaite topelt? Ma uurisin umbes aasta tagasi seda ja sain vastuseks, et ei ole 2x kaitse sellisel juhul.  Aga võib-olla sattusin ebapädeva telleri otsa.

uva -  palun majutusele linki kui see on välja üürimiseks valmis :)

Olen kaks viimast aastat aprilli lõpus Küprosel olnud ja mina julgen küll Küprost soovitada. Õhk on soe ja vesi on ka täitsa ujutav. Rannad on rahvast täis olnud. Kindlasti peab sellega arvestama, et kevadine päike on eriti kuri.

nõustun eelmise kommenteerijaga. Kui lähete ainult legolandi, siis oleks mõistlik juba lennukiga minna. Kui aga tahate Taanis ringi ka vaadata, siis tasub oma autoga minna. Siis kui meie käisime, oli legolandi teise päeva pilet kõvasti soodsam kui pargis sees olles see ära osta. Võin eksida, aga äkki oli 99DDK. Otsi varasemaid teemasid, ma ise kunagi kirjutasin enda reisist siin tripis pikalt laialt. Äkki saad sealt mõne mõtte: http://trip.ee/node/49772

Waterloo raudteejaamas ise rongile minnes imestasin, et ühel perroonil sai ka otse maa alla tube peale minna. Ma ei tea, kas see ongi siis sellisteks juhtudeks kui ümber istuda on vaja. Äkki oskab keegi targem öelda. Kusjuures sellisel variandil saan aru, et tube piletit eraldi ostma ei pea, sest väravatest välja minema ei pidanud.

Pere ja sõbra kaarti saab vaid UK-sse tellida. Ehk siis sul peab olema seal keegi, kelle aadressile see tellida. Eestisse nad ei saada. Kastutajaid saab olla kaks (mõlema nimed on kaardile trükitud ja üks neist peab siis ka reisima). Aga kõik need tingimused peaksid seal kaardi tellimisel kirjas olema.

jah, WC ja dušš on koridoris, aga kuna tube ja inimesi on vähe, siis pole probleemi. Köök on igas toas.

Seal on kontakti võtmiseks koht olemas. Saada oma soov (mitu in. ja kuupäevad) ja saad pakkumise. Meie olime 10 ööd 4 in. toas (seal on vist kõik 4 in. toad) ja maksime 600 naela ehk 60 naela öö.

Kui rongipilet osta alguse/lõpuga Luton Airport, siis selle sees on bussisõit lennujaamast raudteejaama või vastupidi. Buss sõidab iga 10 min. tagant ja sõidab umbes 5 min.

Meie perele tuli rongiga odavam Lutonist-Londoni sõita. Easybussiga oleks mingi 90 naela läinud edasi-tagasi, aga rongiga saime umbes 45 naelaga. Aga see hinnavahe tuli muidugi suuresti sellest, et meil on "pere-sõbra kaart", mis soodustust annab. Rong sõitis umbes 30 min. St. Pancras (King's Crossi metroo) peatusesse.

Kui selline ühika tüüpi elamine sobib, siis võid seda kohta uurida: http://www.bedstation.co.uk/ Meie ööbisime lastega seal ja täitsa ok oli. Meie maksime Brechin Place tn. majas toa eest 60 naela öö. Tuba muidu on 4-le, aga meie olime 2 täiskasvanut ja 4 last seal. Küsisime kaks madratsit juurde ja kaks inimest magas põrandal madratsil.

Sõitsin juunis esimest korda elus Ryanairiga Tallinn-Luton-Tallinn. Tallinnas ei huvitanud mitte kedagi pagasi suurus ega raskus. Tõenäoliselt jälgiti ainult, et igaühel üks kott oleks. Lend hilines päris palju ja neil oleks aega olnud küll inimesi peedistada, aga ei miskit sellist. Lutonis kästi kõikidel kott raami panna, aga ei kaalutud. Lutonis oli võimalik raha eest oma kotti kaaluda, aga meie avastasime, et chek in lettide juures saab täitsa tasuta kaaluda. Peab vaid vaba kassa leidma, aga neid seal jagus. Lutonis oli turvakontroll ka karmim. Tallinnas ei huvitanud kedagi, et beebitoit kotis oli vmt. Lutonis pidin kõik lahti võtma ja maitsema. Samuti pidi kõik kampsunid-jakid-joped seljast võtma ja jalatsid pidi ka liini peale kasti panema.

http://www.bedstation.co.uk/buildings.htm Neil on kolm maja, meie olime Brechin Place 7-s. Seal on muidu neljased toad (kaks nari oli toas), aga kauplesime kaks madratsit juurde. Mina magasin titega põrandal, nii oli tite jaoks turvalisem.

ikka uued piletid pidime ostma. Lendasime Ryanairiga, seega kulud väga suured ei olnud, kuigi jah - enne saime edasi-tagasi sama hinnaga, mis nüüd ühe otsa ainult. Kujutan ette, et ühtegi lennufirmat ega ka kindlustust ei huvita see, et ise lollid olime ja õigeks ajaks kohale ei jõudnud.

Reisil käidud ja kirjutaks natuke enda muljetest. Londonis olime 10 päeva, seega saime asja rahulikult võtta. Reisil oli 2 täiskasvanut ja 4 last (12a., 9a., 9a., ja 1a.). Londonisse jõudsime õhtul, seega sel päeval midagi peale öömaja ülesse otsimise ja poe külastamise midagi ei teinud. Esimesel päeval käisime kohe BigBeni vaatamas, siis käisime London Eye'l ja jõe tuuril. Ostsime internetist combi pileti, sest perepiletid olid ainult onlines saadaval, nii tuli soodsam. Piletid sai London Eye juurest kätte. Seal oli selleks eraldi kassa. Eyele tasub hommiku poole minna, sest lõunast tekib sinna meeletu järjekord, mis liigub küll üsna kiiresti. Meie käisime enne jõe tuuril ja kui sealt tagasi tulime, pidime pikali kukkuma kui järjekorda nägime. Enne polnud mingit märkimisväärset järjekorda. Pärast jalutasime mööda lõunakallast Toweri sillani. Tee peal oli palju rahva lõbustajaid ja oli muidu põnev ringi vaadata. Teisel päeval käisime hommikul St. Pauli katedraalis. Pühapäeviti saab sinna tasuta sisse, aga suurem osa kirikust on siis külastajatele suletud. Kuna London Eyelt saime linnavaate kätte, siis meile sobis see pühapäevane külastamine väga hästi. Päraslõuna veetsime loodusmuuseumis, mis oli jubedalt ülerahvastatud. Kolmandal päeval ladistas vihma sadada ja olime sunnitus kuskil sees olema. Olime terve päeva teadusmuuseumis. Õhtuks läks ilm ilusaks ja jalutasime Kensington pargis. Lapsed möllasid mõnda aega Diana mänguväljakul. Neljandal päeval käisime Chessingtoni lõbustuspargis. Seal saab loomi vaadata ja atraktsioonid on rohkem väiksematele lastele või siis natuke arematele suurematele lastele. Väga vingeid/hirmutavaid atraktsioone seal ei olnud. Viiendal päeval tahtsime hommikul soodsalt teatripileteid saada, aga selgus, et Lion Kingile sooduspileteid ei müüdagi ja need piletid, mis veel saadaval olid, olid nii taga ja ääres, et loobusime. Hind oli selle jaoks liiga krõbe. Jalutasime siis Leicester Squarest Piccadilly Circusesse ja sealt Ratsakaare juurde, kus oli just vahtkonnavahetus. Sealt edasi St. Jamesi pargist läbi Buckinghami palee juurde, kus oli ka vahtkonnavahetus, aga seda väga näha ei õnnestunud. Kogu see plats oli paksult rahvast täis. Kui tahta vahtkonnavahetust näha, siis peab ikka väga varakult vist kohale minema. Jamesi pargis on hästi palju oravaid ja linde. Neid on väga lahe jälgida. Sealt edasi läksime Westminster Abby juurde. Kuuendal päeval käisime niisama linnapeal shoppamas. Seitsmendal päeval käisime Thorpe lõbustuspargis. No sinna tasub väga julgete lastega minna. Atraktsioonid on parajalt hirmuäratavad. Meie lapsed käisid ikka kõik kohad läbi, aga ise ma küll igale poole minna ei julgenud:) Seltskond oli seal parajalt kirju - oli igasuguseid sulelisi ja karvaseid:D Alguses pileti järjekorras seistes oli küll tunne nagu kuskile punki kontsertile läheks. Titevankriga oli üsna kentsakas tunne seal olla. Tümps oli ka pargis ünsa kõva. Kaheksandal päeval käisime Hyde pargis. Seal oli palju erinevaid linde. Ja park ise (nagu ka kõik teised pargid) oli väga mõnus. Pani mõtlema, miks meil Eestis pargialasid nii ära ei kasutata. Üheksandal päeval läksime laste soovil Hyde parki linde toitma ja pärast käisime veel natuke shoppamas. Kümnendal päeval sõitsime Lutonisse. Kuna meil õnnestus Londonis mingi kiirrongile peale istuda, mis sõitis Lutonist mööda seal peatamata, siis oli paras jama pärast Lutonisse tagasi saada. See aga tähendas, et me jäime enda lennukist maha. Nii siis pidime kaks päeva Lutonis veetma, kuna järgmine lennuk läks alles ülejärgmisel päeval. Lutonis on Stockwoodi park päris lahe. Aga muidu sattusime alguses mingisse tõmmude linnaossa. See oli küll räpane ja üsna kõhe tunne tekkis. Hiljem nägime ikka viisakamat linnaosa ka:) Waterloo raudteejaamas oli kenasti infotahvlid väljuvate rongide kohta, kus olid ka peatused kirjas. St. Pancrases aga ei olnud miskit sellist või siis me ei näinud seda. Seetõttu me ka vale rongi peale sattusime. Saime asjadest valesti aru. Londonis liikusime palju jala ja enamasti sõitsime tub-iga, vahest ka bussiga. Aga bussiga on tipptunnil üsna aeganõudev liikumine, samas oli tore linna vaadata bussi 2. korruse esimesest pingist. Meie jaoks oli üllatus see, et bussidega ei saa lõputult ringi sõita. Me sõitsime ükskord õigest peatusest mööda, aga kuna teadsime, et buss tuleb sama teed tagasi, siis mõtlesime, et sõidame ringiga tagasi. Olime küllaltki lõpp-peatuse lähedal. Aga lõpp-peatuses ajas bussijuht meid välja. Ütles, et kui tahame edasi sõitma, peame uuesti bussi sisenema. Täiesti absurdne minu meelest, aga nii see oli. Bussist maha minemiseks peab stop nuppu vajutama, muidu võib juhtuda, et buss ei peatugi. Piletiteks kasutasime Oysterit ja 7-päeva kaarti. 12-aastasele lapsele tellisime interneti teel pildiga Oysteri (saime St.Pancrase raudteejaamast kätte), nii tuli temale soodsam. Nooremad lapsed said tasuta täiskasvanuga sõita. Ööbisime South Kensingtonis ühes üliõpilaste elamus. See ei olnud selline meie ühikate sarnane, vaid väiksem maja. 10 tuba oli ainult vist. Seal tuli meie perele 60 naela öö/tuba. Magamine oli narides. Köök oli oma toas. Täitsa normaalne oli. Mugavam oleks kindlasti kuskil korteris olla, aga jäime hiljaks öömaja otsimisega, kuigi hakkasime juba 2 kuud varem otsima. Väga kaugele kesklinnast ka ei tahtnud öömaja saada. Lõpuks saigi asukoht ja hind määravaks. Titele võtsime kergkäru kaasa ja see oli õige otsus. Päris viimase minutini kõhklesin, kas võtta kergkäru või tavaline suur käru. Metroodes on käru tassimist ikka päris palju ja kergkäruga oli tunduvalt kergem. Suuremates jaamades olid ikka liftid ka olemas. Toitu ostsime enamasti Tesco expressist, mis oli meie kodu lähedal. Paar korda sõitsime ka natuke kesklinnast kaugemale suurde Tescosse ja Asdasse. Sealt siis tarisime suuremas koguses toitu. Enamasti olid väikese ja suure Tesco hinnad samad, aga kohati oli ikka hinnavahet. Nt. beebitoitu sai suures Tescos 60-70 penniga kätte (200g purk), aga väikses oli sama asi 92 penni. Igapäevased asjad - piim, sai jne. olid vist ikka sama hinnaga. Väikeses poes oli kaubavalik muidugi väga piiratud. Lutonis ööbisime hotellis ja ise süüa teha ei saanud. Seega tahtsime õhtul välja sööma minna, aga meie üllatuseks öeldi meile, et alkoholi müüvad söögikohad ei või alates kella 18-st lapsi sisse lubada. Olime üsna pettunud, sest pidime jälle mingi kiirtoiduga leppima. Suure perega minnes tasub poes vaadata Family Meal Deal-i. Asdas maksis see nt. 6 naela ja selles oli suur vorm mingit ahjus soojendavat toitu, toorsalat ja magustoit. Minu meelest oli see väga soodne ja ka maitsev, sest 5 inimest sai sellest kõhu väga täis. Karbi peal on küll kirjas kogus 4-le, aga meil oli tegemist, et see kogus oma perega ära süüa. Tescos sellist asja ei näinud, aga seal oli ühe inimese Meal Deale, mis sisaldas kolmnurkseid võilakaid või salatit, krõpsud või šokolaad ja jook. Hind oli 2.50 naela. Asdas oli sama asi, aga maksis 3 naela - võilakaid oli 1 rohkem (ehk siis 3) ja jook oli ka suurem.

Londonis soovitaks hästi palju lihtsalt jalutada, kindlasti ka mõnest pargist läbi põigata. Turistiobjektid on kõik ülerahvastatud, seega mitu päeva selles möllus olla ei ole vähemalt minu jaoks just väga tore. Pargid on vahelduseks/puhkuseks väga mõnusad. Kuna mul oli sammulugeja peal, siis tavaline oli 20 tuhande sammu ringis päevas. Rekord oli 28 tuhat sammu. Aga kuna liikusime vahepeatustega, siis ei olnud seda üldse palju:)

Kas sul Inglismaal tuttavaid on ja kas liigud lastega? Kui jah, siis uuri family ja frends kaarti. See annab rongipiletile suure soodustuse, nii et jääd isegi pärast selle kaardi ostmist kasumisse. Aga kui õieti aru sain, siis kaardi saadavad nad ainult UK aadressile ja reisimisel peab alati vähemalt 1 laps kaasas olema.

Naantali kämping on minu meelest täitsa ok. ööbimiseks. Aga kas seal ka vabu kohti veel on, pead ise uurima. Ootamatult minnes võib juhtuda, et pole telgi kohtagi seal, rääkimata vabadest majakestest.

Üldiselt arvan, et kõik kämpingud Soomes on väga korralikud. Vähemalt nii palju kui meie nendes olnud oleme, on tingimused väga head olnud. Vaata äkki on sellest lehest abi: http://visitfinland.fi/en/web/guest/finland-guide/where-to-sleep/overview

Kas Londoni transpordi kohta kuskil netis ajagraafikuid ka on? Uurisin Londoni transpordilehte http://www.tfl.gov.uk/ , aga ei leidnud. Samas kui Journey Plannerisse oma lähte- ja sihtkohad panna, siis näitab küll metroo ja bussi väljumis- ja saabumisaegasid.

Oskab keegi öelda, kui pidulike riietega lasteetendustel UK-s käiakse? Eestis käiakse suht vabalt - on pidulikumaid ja on ka täitsa igapäeva riietusega lapsi, aga seal? Kui lähen tavalise suvise riietusega (nt. mingi seelik ja pluus), kas viltu ei vaadata? Nimelt üritame viimase hetke pileteid saada ja päevasele etendusele minna. Kui pileteid ei saa, siis ei viitsiks tagasi ööbimiskohta sõita, et riideid vahetada. Seega paneks midagi lihtsat ja mugavat, aga samas viisakamat selga:)

Soovitan otsida Stenaline rootsikeelne leht üles ja sealt piletid osta. Kaks aastat tagasi oli igatahes rootsi lehelt tunduvalt odavam pileteid osta kui eurode vm. eest.

Laev aga loksub päris kaua ja kui meie sõitsime, siis hoolimata küllaltki suurest laevast oli tunne nagu sõidaksime väikse kökatsiga, sest kogu aeg käis ülesse ja alla, kuigi minu meelest väljas oli päris kena ilm. Päike paistis, oli ehk väike tuuleke, aga ei midagi hullu.

Kui reaalne on lennujaamast jala rongijaama minna? Me sõidame Eestisse tagasi ka Lutonist. Kas on mingit varianti edasi-tagasi rongi-bussi piletid (soodsamalt?) ära osta või peab iga sõidu eraldi ostma?

Teatri kohta lugesin nüüd, et nt. Lion King'i etendusele alla 3-aastaseid ei lubatagi. Seega tuleb ühel vanemal sel ajal pisikesega linna peal jalutada:)

Lugesin London Dungeon'i kohta, et see on lastele alates 8-st eluaastast. Kas see tähendab, et kui mul on lisaks teismelistele ka 1-aastane laps, siis ma temaga sisse sinna ei saa? Kui hirmuäratav see koht üldse on? Ma olen suht nõrganärviline, tasub mul sinna üldse minna?

Lõbustuspark, veepark Inglismaal

Kuna ööbimine on Londonis, siis väga palju kaugemale sõita ei tahaks, kuna kasutame ühistransporti. Ise leidsin Londoni lähedalt Thorpe Park'i ja Chessingoni. Esimene tundub kodulehel oleva tutvustuse järgi päris õudne:D Teine aga millegipärast titekas. Lapsed on vanuses 9 ja 12 ja lõbustusparkidega on neil kogemusi. Lisebergi ja Särkanniemi lõbustuspargis fännasid ka minu silmis jubedaid atraktsioone. Mina ise igale poole ei läinudksi, kus nemad käisid. Nüüd ei suudagi otsustada, kumba lõbustusparki valida. Äkki on keegi neis mõlemas käinud ja oskab soovitada?

Aga kas Inglismaal veeparke eriti ei olegi? Ühe leidsin Altoni lähedalt, aga Londoni lähedal?