Tere! Kasutan teemat - tunnen huvi just linnakeste/külakeste vastu, kus soovitaksite lastega peatuda. Puhkame piirkonnas juulikuus lastega (5 ja 6 aastane) kaks nädalat ja jagaks selle aja hea meelega kahe või isegi kolme erineva asukoha vahel. Pikemaid väljasõite tegema ei hakka (puhkuse ajal tuleb paraku ka natuke kaugtööd teha), seega pole oluline mitte niivõrd "keskne" asukoht kui just mõnus piirkond, kus rahulik, ilus ja hea rand ning kõik kompaktselt käe-jala juures. Pigem unisem väikelinn kui möllulinn, tööstuspiirkonnale eelistame rohelust. Girona lennujaamast võtame auto, ideaalis üle kahe tunni sõita ei tahaks. Milliste linnakeste/külakeste vahel aja jagaksite?
Meie lendasime eelmisel aastal (kaks täiskasvanut ja kaks last vanuses 5 ja 3) Finnairiga Krabisse. Krabi lennujaamas rentisime auto (broneerisime eelnevalt internetis, kõik töötas ideaalselt) ning sõitsime nädalaks Koh Lantale. Autorendi vajaduse tingis laste vanus - rolleritega sõita ei julgenud. Lennujaamast saarele sõitmine oli väga lihtne, praamid käisid väga tihedalt. Kui oled vahemeremaades autoga sõitnud, ei ole ka liiklus ülearu kontimurdev.
Majutuse võtsime saare keskosast natuke allapoole kahe magamistoa ja väikese basseiniga villasse. Kindlasti mitte odav valik, aga kuna otsisime privaatsust ja vaikust, siis meile sobis. Meie saime Lantalt selle, mida lootsime - sõbralikud inimesed, ilusad rannad, rahulik perepuhkus.
Teise nädala veetsime Ao Nangis, kust tegime väljasõite lähedalasuvatele saartele/randadele. Väljasõidud olid vahvad, aga pärast muhedat ja rahulikku Lantat tundus Ao Nang võrdlemisi kole paketiturismi koht. Sinna tagasi ei läheks - Lantale aga küll.
Mina raseduste ajal lennureisidel tugisukke ei kasutanud - mu ämmaemand arvas, et need on rohkem riskirasedatele. Küll aga tegin alati võrdlemisi krõbeda hinnaga ihi bupa reisikindlustuse.
Nüüd on lapsed juba mudilased ja mõlemad palju reisinud. Nagu eespool öeldud, on asi individuaalne - meie süda oma lapsi soojemasse kliimasse reisides koju jätta ei luba. Mul oleks enda ees piinlik rannas lebaskleda ja soojas meres hulpida, lapsed samal ajal vanaemaga lörtsises hallis Tallinnas :) Lapsi oleme koju jätnud paaripäevasteks linnapuhkusteks, kus igapäevaselt jalgsi kaetavad vahemaad kipuvad olema päris pikad.
Lapsed on uudishimulikud tegelased ja kui kavas on nii randa kui vaatamisväärsusi, on asi tasakaalus ja kõik rahul.
Mis pikki lennureise puudutab, siis nendega on fortuuna meid õnnistanud ja kõik on möödunud suuremate viperusteta. Küll aga olime viimasel lennul kergelt hullumas kui üks eespool istuv beebi kümnetunnisest reisist viis tundi järjest ilma ühegi pausita röökis.
Kas keegi oskab veel Tai autorenditeemadel muljetada? Meil on sihiks Krabi piirkond, kaasas kaks väikest last ning auto tundub kõige mōistlikum liikumisvahend, eriti arvestades, et öömajad on vaadatud pigem keskustest välja, vaiksematesse kantidesse ja lastega on liikumisvabadus väga oluline. Vasakpoolse liiklusega on edukad kogemused olemas, seda ei pelga.
Kuna teemaalgatajaga võrdlemisi sarnane küsimus, kasutan vana teemat.
Ostsime Finnairi sooduspakkumisega piletid Krabile - kaks täiskasvanut ja kaks mudilast, Lastega oleme palju reisinud, ent mitte kunagi Aasia suunal ning Taisse pole me ka ise kunagi sattunud. Mattusin meile majutust otsides ja erinevate saarte/maismaa kohta guugeldades tõelise infotulva alla ja sattusin natuke segadusse.
Ehk oskavad Tai-tundjad soovitada, kuhu kanti majutust otsida arvestades, et:
Suured tänud ette!
Olime juuni lōpus-juuli alguses kaks nädalat Rhodosel, neist kümme päeva oli meil (õnnestus saada ülisoodne diil) rendiauto. Täiskasvanutel seal ilmselt kümme päeva autoga midagi teha pole, ent meie olime väikeste lastega (2a ja 3a), kes veel lōunaune-eas ning tempo sellest tulenevalt võrdlemisi aeglane. Läbi jõudsime käia kõik suuremad ja väiksemad vaatamisväärsused. Soovitan lasta end mitte välismaistest reisifoorumitest heidutada - tihti jääb mulje nagu oleksid Monolithose, Tsambika kloostri jms kõrgemate vaatamisväärsuste külastamine kohutavalt keeruline, aga meil ei jäänud kusagil käimata. Aktiivsete lapsevanematena polnud meil probleemi väiksemat last keerulisemates kohtades tassida, meie kolmeaastane sai igal pool ise hakkama. Igasuguste treppide raskusastmed kipuvad foorumites olema pigem üle pingutatud. (Kui tegu pole mōistagi liikumispuudega inimestega.)
Vastan hea meelega ka konkreetsematele küsimustele.