Lohemoor

Uus kasutaja, liitus Tripiga 10 aastat tagasi
2 meeldimist
0 postitust / 3 kommentaari
0 (0%) külastatud sihtkohta:
Viimased kommentaarid

Scusi - olin kannatamatu ja tuli topeltpostitus, mida nüüd likvideerida üritasin.

Olen 2x käinud oma suuremat sorti mahtuniversaaliga (peale vaadates kutsutakse seda ikka bussiks). Viimati 2014 oktoobris. Sel aastal plaanis minek juulis, EXPOle.
Olen sõitnud üksi nii minnes, kui tulles. Ehk et 1.päeva õhtuks 100 km Varssavi taha öömajale ja 2.päeva õhtuks Veneetsia lähedale Malcontentasse. Olen senistel sõitudel lubanud endale ühe päeva puhkust Veneetsias - ka läheb ööbimiskoha (http://www.campingserenissima.com/) eest buss otse Veneetsiasse nii, et pole vaja oma autoga trügida.
Edasi olen läinud allapoole Roomat. Tiirutanud põhiliselt Lazios ja Campanias. Kui on vaja olnud suuremates linnades (Rooma, Napoli) sees käia, olen eelistanud ühistransporti (rong+buss). Väikelinnadega pole probleemi olnud - ka nendega, kus teinekord tundub tänaval bussi üks külg vastu ühte ja teine vastu teist maja käivat - loomulikult oleks Fiat500 seal otstarbekamaks, kuid samas - osatakse auto suurusest lugu pidada ja keegi eriti tüli norima siiani pole kippunud. Siiski tasub sellistes kohtades olla ettevaatlik: ajaloolised linnakeskused on nüüdseks tihti piiratud liiklusega ja trahvikviitungid tulevad Eestisse järele küll (õnneks mitte enda kogemuse baasil).
Mõnus on selline reis siis, kui on vähemalt 2 nädalat aega - 4 pv edasi-tagasi sõiduks (et ennast ära ei tapa) ning 10 päeva kohapeal eksploorimiseks ja dolce vita nautimiseks. Kodutöö on soovitav muidugi korralikult ette valmistada, muidu võib dolce vita'st ilma jääda. Minu jaoks on hea mudel see, kui kuhugi saan nö staabi asutada ja sealt siis lühemaid ja kaugemaid reise ette võtta. 600 km (näiteks edasi-tagasi 300 km) võib olla Itaalia teeolude juures täiesti ühe päeva trip. Sõltub sellest, palju reisi sihtkohas olla tahetakse. Ise olen eelistanud siiski pigem ca 200-300 km'seid päevatiire. On mõnusam.
Miks mulle meeldib autoga käia? Siis saan võimalikult palju Itaaliat endaga kaasa tuua - mõne kuu veinitagavara, uusi raamatuid (mis lennukisse minnes kaaluvad häbematalt palju), kõikvõimalikke lahedaid snäkke (erinevaid juuste ning auto külmkapis pisut ka ehedat mortadellat ja mozzarella di bufala't) - ühesõnaga - lennukisse selle kraamiga ei roni.
Sel aastal lemmikmaakonda (Lazio) ei jõua, kuna tegu osaliselt ikkagi tööreisiga. Aga tuleb siis juhust kasutades lähemalt põgusat tutvust teha Liguriaga. Ööbimised on kõik juba bronnitud, kaasa arvatult ka ülalolevas kämpas.

Huh, kas sellise tempo juures Itaaliat ka aega näha on?
Ise kasutasin lennuk/rendiauto varianti. Netist leiab ka täiesti normaalseid kohalikke odavrendifirmasid - auto oli tutikas, itaallane, ökonoomne... ja seespoolt uskumatult avar.
Mu meelest on mõtet Itaaliasse minna siis, kui on aega keskenduda. Niisama läbi kapates näeb heal juhul ainult pinnavirvendust päris-Itaaliast. Kusjuures ei pea sugugi korraga kuu aega kohapeal istuma. Piisab ühest sisukast nädalast korraga.
Selleks, et süüvida lõhnadesse, maitsetesse, värvidesse, traditsioonidesse.
Ilma kohalike maitseta ei ole te Itaalias käinud. Värske pühvimozzarella lihatomatite, rabeda basiilika ja pisara värske oliiviõliga on oma lihtsuses geniaalne. Kõik pizzad ja pastad, mida väljaspool Itaaliat pakutakse on itaalia toidu mõnitamine.
Ostukeskuseid on terve maailm täis, aga väikesed perepoed väikelinnades oma pere toodangut müües võluvad hingetuks. Kui hallipäine poeomanik sulle vilunud liigutuse ja briljantse naeratusega läbipaistvalt õhukese parma singi viilu maitsmiseks ulatab, siis sa lihtsalt ei lahku sealt seda kaasa ostmata... Ostuhuvilistele veel - kui mõnes väikelinnas koduselt end sisse seada, siis tasub käia korra nädalas turul. Sealt leiab kõike kohalikest aiaandidest õhtutualettideni välja :) Hinnad on paremad, kui ükskõik millistes ostukeskustes ja vastupidiselt Eesti turgude saastkaubandusele võib sealt leida ka kohalikku kvaliteetset riiet. Loomulikult ei puudu ka Bangladeshist pärit kahtlase väärtusega kauba müüjad, aga otsija leiab tera...
Muide - aprilli lõpp on päris hea aeg näiteks Odüsseuse ranniku külastamiseks. Välisturiste veel pole, roomlased käivad vaid nädalalõppudel. Vesi on aga soe igal nädalapäeval. Sabaudias on vapustavad rannad päikesekummardajatele - tegelikult on terve Lazio rannik Roomast allapoole randasid ja ranna-ristorantesid täis.
Mis puudutab Pompeid, siis tegelikult oleks kiirustajal targem valida Herculaneum (Ercolano - tänapäeva Itaalias). Rohkem säilinud, väiksem pindala (kuna suur osa Herculaneumist on veel Ercolano all ja võibolla ka jääb sinna) , vähem on mujale muuseumidesse ära viidud. Võid panna nina vastu mitmetuhande aasta vanust seinamaalingut ning imetleda selle siidist pinda ja värvideküllasust.
Kui ajas lähemale rännata, siis kindlasti väikesed keskaegsed linnakesed mägedes, milledes elatakse - üsna naturaalselt veel; tegutsevad kloostrid - ka lennukiga sai kaasa toodud kloostripoest ostetud munkade valmistatud kibuvitsagrappat ja ürdilikööri.
Niimoodi kohapeal ringi seigeldes (eelnev kodutöö võiks mõningal määral siiski tehtud olla) hakkad tajuma kohalikku olustikku tunduvalt paremini. Mustas madred, lõbusad taadid õhtul tänavaservas purjus olemata, valgus ja värvid, mis päeva jooksul nii erinevaid varjundeid esile toovad (pildistada on Itaalias lihtne), lugematud puude ja lillede lõhnad, mis ninasõõrmeid kõditavad...
Itaalia võlu ongi ju aeg. Igas mõttes. Tasub see aeg võtta.