Palju õnne, olete Venetos, mis on Itaalia üks kõige vaatamisväärsuste rikkamaid maakondi. Raske on ainult valida. Ilusad keskaegsed linnad seal lähedal on Treviso, Belluno, Feltre, veidi kaugemal Bassano ja Padova. Kui linnasid ei soovi külastada, siis on valikus veel näiteks mäed - Dolomiti Bellunesi - või siis Veneto kuulsad villad ("Ville Venete") nagu näiteks Villa Pisani ja teised Stra-äärsed villad.

Mõlemad on ilusad, nii Costalunga (241) kui Sella (242). Veel on väga ilusad Passo Giau, Falzarego, Gardena, Campolongo, Pordoi, Fedaia.

Siin üks võimalik kaart, millest lähtuda:

http://www.mototurismodoc.com/tour-in-moto/tour-moto-scheda.php?recordid=227

Nende soovidega palju valikut pole, Otranto. Olemas sümpaatne vanalinn, linnarand (väga kena), õhtune melu, restoranid jne.

Lennujaamas on taksod täiesti olemas. See vahemaa läheb ca 15 eurot (sõitsin kuu aega tagasi). Kõndimiseks on see liiga pikk. Kui tahad minna jalgsi hotelli, siis vali NH. Teine variant on võtta kohe maandudes rendiauto, siis saad sellega hotelli sõita.

Shopata. Käia kallites restoranides (kui oled vaene, siis võid osta 2-eurose õuna ja närida seda). Hingata sisse sudu ühes Euroopa kõige saastatuma õhuga linnas. Rohkem häid ideid ei tulnud praegu.

Kas on mingi põhjus, miks pead seal olema, et sellise küsimuse esitad? Kui ei tea, mida seal peale hakata, siis vaata mõni teine koht, kus lihtsam...

Villa Carlotta ei jätnud muljet ja selle aed "pigem liigirohke botaanikaaed"? Päris hästi viskate kildu siin. Need lähevad juba samasse kategooriasse kommenataaridega, kuidas Colosseum vajab tõsist renoveerimist, et selle vaatamise eest üldse piletiraha küsida :) Villa Carlotta aed on ainulaadne ja kui ma saaksin Como ääres käia ainult ühes kohas, siis valiksin selle aia aprilli teises pooles või mai alguses, kui asalead õitsevad. Itaalia villade aedadest pakub sarnast elamust ehk ainult Isola Madre Borromeo villa park.

Mina olen korduvalt lennanud turvatoolidega, pole neid üldse pakkinud ja mingeid probleeme pole olnud (toolid pole isegi mainimisväärselt määrdunud, mul on helehallid). Kui seal on mingeid lahtisi pehmendusi vms, siis need tuleb muidugi enne ära võtta. Muidugi kui mul oleks ainult üks titt ja turvatool ja kogu mu tähelepanu ei kuluks lennujaamades sellele, et hoida ära, et lapsed ära ei kao, kellegi kohvreid minema ei veereta ja lennujaamapoodidest midagi pihta ei pane, siis ma võib-olla oleksin ka mingi kile ümber tõmmanud sellele.

Aga üldiselt on suhteliselt ok turvatoolidega reisida, neile saab tavaliselt teha check-in'i erivajadustega reisijate letis väljaspool järjekordi ja pagasilindile need ilmuvad enamasti esimestena. Tüütu on ainult see, et kui proovid pagasikärule panna mitu turvatooli, paar ühikut käsipagasit ja siis seda ühe käega lükata (sest teisega lükkad lapsekäru/tassid jõnglast süles), siis need neetud toolid kukuvad kogu aeg alla ja neid on võimatu normaalselt sinna käru külge panna ilma pagasi kinnitamise rihmadeta :)

Väga raske on teha neist kohtadest mingit top järjestust, kuidas sa ikka reastad Igavese Linna arhitektuuriväärtusi, Amalfi ranniku looduslikku ilu ja Pompei ajalugu. Kõigis neis kohtades käinuna võin ma ju öelda, et mitu korda tagasi olen läinud ikka Rooma ja Amalfi rannikule, Pompei ja Vesuvio on pigem sellised - käisin, oli huvitav, teist korda ei leia väga motivatsiooni, et minna. Aga see ei tähenda, et see esimene kord seal oleks kuidagi vähem eredana meelde jäänud... Kuna Rooma juba on reisikavas ja seda ära jätta ei saa, siis vast jätaksin seekord ära Napoli, et reis ei kujuneks ainult linnareisiks. Napoli, Pompei, Vesuvio, Caserta jätaks siis teiseks korraks koos Capri ja Procidaga.

Üks asi tuli veel meelde. Caserta :) Seda nagu ka hästi vahele ei jäta ju. Pole küll nii tuntud kui Versailles, aga minu arust võrreldav.

Kui ei satu just vihmased ilmad, siis septembri lõpp on Lõuna-Itaalias ikka meie mõistes ideaalne suvi veel. Merevesi püsib selles piirkonnas soe novembrini. Sellel viidatud saidil välja toodud septembri keskmine 22 kraadi on ju ööpäeva keskmine. Eestis on minu teada statistiliselt kõrgeim kuu temperatuur 17 kraadi (juulis), nii et eks võrdle ise.

Napolit baasina ma ise ei kasutaks, see linn on veidi liiga kaootiline ja väsitav. Päevake seal veeta on ok, pärast seda liiguks edasi pigem Amalfi rannikule. See on küll üks Itaalia kallimaid turismipiirkondi, aga hinda ka väärt. Logistiliselt valiksin baasiks Sorrento, sealt mugav saartele ja mujale liikuda.

Kuus päeva on tõesti väga lühike aeg, et näha Roomat, Napolit, Ischiat (Caprit oleks ka kahju vahele jätta), Pompeid, Amalfi rannikut (Sorrento, Positano, Amalfi, Ravello, Vietri Sul Mare). Kui oled 2 päeva Roomas, päeva Napolis, Ischiale kulub ka päev, Pompei ja Vesuvio - jälle 1 päev läinud, siis jääb kogu Amalfi ranniku peale ainult 1 päev, mida on ilmselgelt liiga vähe. Rannapuhkuseks jääb siis ainult Ischia-päev. Kaaluksin Rooma välja jätta ja sinna teine kord minna.

Terve Via dell'Amore küll väikelastega läbitav ei ole, aga võib-olla see 200-meetrine lõik, mis sel aastal üldse avatud on, isegi oleks reaalne (titte seljas tassides). Pigem küll valiks mõne muu sihtkoha väikeste lastega. Itaalias veel eriti, seal on ju igasugu luksust, näiteks spetsiaalsed inva- ja lapsekäru rajad mägedes (no muidugi mitte kõrgel, ma räägin Alpide eelmäestikust) jms, mis on tunduvalt peresõbralikum kui Cinque Terre.

Üsna omapärane reisiplaan. 2 päeva Trapanis ööbimisest saan ma veel aru, ühe päeva võib sisustada Favignanal käimisega ja teisel käia Marsalas, Erices. Palermos ma üle ühe pärastlõuna ringi kõmpida ei viitsiks, not my cup of tea. Vaatamisväärsusi on, aga need on nii laiali pillutatud, mingit jalakäijate ala pole, ma ei tea, Sitsiilia kontekstis eelistaksin küll midagi muud, seal lääne pool siis Selinunte arheoloogilist parki ja Segesta templit näiteks. Kuus päeva Roomas tundub mulle täiesti ok, aga kui ei taha nii kaua seal olla, siis võib ju teha enne peatuse Positanos, Amalfis või veelgi parem, Ravellos.

Ei tasu ringi peale teha 6 päevaga. Kui maandud Olbias, siis tasubki võtta plaani ida- ja põhjarannik, La Maddalena, võib-olla lisaks Alghero, kui on soov mõnd linna ka näha. Aprill on hea ja rahulik "väljaspool hooaega", looduse nautimiseks ideaalne aeg. Rannad on imeilusad ja eripalgelised (lisaks üsna tühjad aprillis), trekkimiseks radu piisavalt. Minu lemmikute hulka kuuluvad nt Spiaggia del Principe, Capriccioli, Romazzino, Piccolo Pevero, Porto Istana, Costa Corallina, Porto Taverna, Stintino, Cala Mariolu, Cala Luna. 6 päevast jääb väheks, et isegi põhjarannikuga tutvuda...

Mina läheksin Como järve äärde. See on lähedal, sa ei kaota poolt päeva minnes ja tulles lihtsalt sõitmisele, järve ääres ei ole vaja autot, sest saad praamidega liikuda ja seal on hulgaliselt imeilusaid kohti, nagu Villa Carlotta koos aedadega, Varenna, aga ka Cernobbio, Lecco ja Como.

Lapse selline "haigestumine" oleks muide kindlustuskelmus ja tasub ka karistusseadustiku §-le 212 silm korra peale visata enne selliste soovituste andmist. Inimesed on ikka täiesti süüdimatud :(

Mina olen ka korduvalt Itaalias pidanud 1500 tagatiseks andma. Rentides kõige väiksemaid autosid nagu Fiat Punto või 500. Kusjuures krediitkaardiga tagatist jättes lisandub ka märkimisväärne teenustasu (ma ei mäleta täpselt, aga 30-40 eurot võis see küll olla), nii et ma olen isegi eelistanud mõnikord cashis jätta.

Ei kujuta isegi ette, miks keegi peaks omaniku rahvuse järgi hotelli valima... Palun valgusta!

Sardiinia linnad on üsna tagasihoidlikud, Alghero väärib minu arust ainsana esiletõstmist. See saar on ikka rohkem looduse imetlejatele.

Aga lõunasse tasub minna ikka. Lõunarannik on väga ilus, isegi kui see pole ehk päris nii vaheldusrikas nagu põhjarannik. Cagliari on suur ja kaootiline, aga vanalinn on muidugi olemas ja üht-teist ikka turistile pakub. Turismiobjektidest asuvad piirkonnas Puunia-aegsed Nora varemed, Barumini nuraagide kompleks (seal vähemalt kevadel oli giiditeenus ainult it. keeles - kui seda ei oska, siis on kohapeal raske aru saada nende veidrate ehitiste taustast, aga vast väikse koduse eeltöö korral huvitav ikkagi).

Minu kommentaar oli puhtalt rabajärves ujumise kohta, mitte rabas käimise kohta. Rappa või nt mõnda rahvusparki viia on hea mõte, kui ilm kannatab.

See ei olnud arvamus, vaid praktilisel kogemusel põhinev järeldus. Võib ehk diskuteerida, kas ma üldistan liialt, aga arvates, et paljud mu sõbrad on vahemeremaade kodanikud, kes elavad permanentselt Eestis, ja keegi neist ei ole nõus siin isegi suvel meres ujuma, rääkimata järvedest-jõgedest või sügisesest ajast, siis võtan julguse sellise järelduse teha. Ma ei ütle, et kreeklast ei võiks rabasse viia - see võib olla neile huvitav (kindlasti ma ei teeks seda sääse-hooajal, aga külmemal ajal miks mitte). Aga soovitada neil sügisel rabajärve karata - enamik neist mitte ainult et keelduks, vaid pilkaks ettepaneku tegijat.

Te vist teete nalja, kreetalased meie rabajärvedes... Nojah, edu selle plaaniga. Esiteks on eesti sügis nende jaoks sama mis üks ebameeldivalt külm talv ja teiseks on nad harjunud ujuma Vahemeres, mis tähendab, et vähemläbipaistva veega veekogud neid ei eruta. No muidugi võib olla, et antud juhul on tegu ekstreemsusi armastava eksemplariga, kes soovib kõike proovida, sellisel juhul pole muret.

Nii on jah. Isegi paljud itaallased on loobunud puhkustest Sardiinias väga kallite praamipiletite pärast. Ehkki mingid muutuste tuuled sel aastal ehk isegi on, pärast praamifirmade kartellikokkuleppe paljastamist.... Karta on, et lennuk jääb siiski palju soodsamaks variandiks. Muide, hooajal on ka Sardiinia autorent mandrist palju kallim.

Lõuna osas nõus, et on võimalik ka odavamalt, kui sa tead, kuhu minna, valid spetsiaalselt odavamaid toite jne. Aga kui lähed täitsa tavalisse trattoriasse vms, siis coperta, vesi, majavein, secondo + contorno - neid kohti, kus alla 15 euro sellega hakkama saab, mulle küll eriti ette pole jäänud. Pigem jääb 20-st ka natuke puudu. Odamav on süüa kiirteeäärsetes Autogrillides ja pärapõrgus asuvates agriturismodes, kus tõesti võid veel 16-20 euro eest ennast lõhki süüa (ja väga heal tasemel pealegi). Tavaline turist, kes itaalia keelt ei räägi ja kohalikega ei suhtle, ei jõua nendesse viimastesse küll kunagi.

Sõltub, kus sa liigud ja millistes kohtades sööd, aga kui kõik söögikorrad väljas süüa, siis hommikusöök (cappuccino + brioche) ca 2.50 ühele inimesele, lõuna 15–20 eurot inimese kohta, õhtusöök sama (laias laastus).