Sattusin seda teemat juhuslikult lugema ja mõtlesin, et peaks rahvast UK vallas natuke harima.

Mõned arvamused / väited / tähelepanekud, mida kommenteerida tahaksin:

1. Väide, et keel tuleb UK-s elades ise ja ruttu, ei pruugi tõene olla.

Esiteks, kõik sõltub sellest, kellega sa seal läbi käid. Kui sind ümbritsevad native speaker-id, on sul tõepoolest arenguks võimalused olemas (omaette küsimus on veel see, missuguse haridustasemega need inimesed on, s.t. kas sa õpid töölisklassi või aristokraatide tasemel inglise keelt rääkima). Kui sa viibid aga teiste immigrantide keskel (poolakad, pakid jt) ja suure tõenäosusega saavad just nemad sinu kaaslasteks, sest tegu on inimestega, kes on sinuga sarnases olukorras, siis ei õpi sa tuhkagi juurde! Pursite omavahel vigast inglise keelt, teete mõlemad täpselt samu vigu jälle ja jälle, sõnavara teil ei laiene, väljendusoskus ka mitte. Dead end.

Teiseks, kui palju sul seal üldse on võimalust teistega suhelda? Kui töötad tehases liinitöölisena või kasvõi IT-spetsialistina, s.t. sinu töö ei nõua erilist suhtlemist, siis niimoodi vaikides töötades sa keelt juurde ei õpi. Mida lihtsam su töö on, seda piiratuma keeleoskusega sa hakkama saad. Kujuta ise ette Eesti poemüüja tüüpilist vestlust kliendiga: "Tere! Kas teil kliendikaart on? (Loeb triipkoodid sisse) Summa on see ja see." Kõik!

Seega, keeleõppe seisukohalt pole oluline mitte asukoht (Eesti vs UK), vaid inimesed, kellega sa suhtled, ja teemade ring, mida te käsitlete.

2. Töö leidmine. See käib UK-s põhiliselt läbi tööagentuuride. UK firmad jätavad CV-de sorteerimise ja esimese ringi intervjuude korraldamise valdavas enamuses tööagentuuridele. Tavaliselt sa sel hetkel veel ei teagi, mis firma selle töökuulutuse taga üldse seisab. Alles siis, kui tööagentuurid on paar-kolm kandidaati välja sõelunud, esitletakse neid firmale, kes lõppvooru ise läbi viib. Kuna UK-s on nii tööandjaid kui ka tööotsijaid palju, siis on vastavalt ka kombinatsioone, kes kellega paari panna, mustmiljon. Tööotsija jaoks tähendab see seda, et töö leidmine ei pruugi üldse kerge olla, sest alati võib keegi teine leiduda, kes sinust millegi poolest naaatukene sobivam on. Sobivuse all mõtlen ma piltlikult öeldes seda, et kui mõni firma otsib õmblejat (kavatsusega lasta sel inimesel rohelisi seelikuid õmmelda) ja sina oled õmblemisega tegelenud, siis ei tähenda, et sa selle töö saad. Isegi siis, kui sa oled just nimelt seelikuid õmmelnud! Sest leiduda võib keegi teine, kes on samuti seelikuid õmmelnud ja just nimelt rohelisi! Tema kohta ütleb firma "better match". Mitte, et see nüüd eriline probleem oleks, aga sellega peab lihtsalt arvestama. Töö leidmine võtab suure tõenäosuseg märgatavalt rohkem aega kui Eestis, kus tööturg on oluliselt väiksem ning ideaalselt sobivaid kandidaate pole peaaegu kunagi võtta.

3. Raha. Miinimum summa, millega kuidagimoodi ära elada võib, on jämedalt öeldes £15k per annum. Selle summa eest pead korterit teistega kamba peale jagama, süüa ostma Lidl-ist ning enne bussi peale astumist igakord mõtlema, kas ikka saad seda omale lubada või viskad need mõned kilomeetrid jalgsi. Keskklassi elu saad palgaga ca £30k per annum. Aga jällegi, see pole midagi erilist. Pead täpselt samamoodi nagu Eestis iga asja jaoks laenu võtma jne. Mõlema summa puhul on tegemist brutopalgaga. Basic tax on seal 10%. Järgmised astmed 22% ning edasi 40%. Piirmäärad, mille pealt nad rakenduvad, muutuvad iga aasta. Seda võib igaüks ise uurida.

4. Väide "oleme valmis nullist alustama". Siin tuleb kahte asja arvestada. Esiteks, sa pead selleks piisavalt noor olema. Kui vanust juba rohkem, ei pruugi sa ajaliselt jõuda end üles töötada. Teiseks, arvesta sellega, et paljud inimesed ei jõua nullist alustades sealt väga palju kaugemale, sest alati on ukse taga pikk järjekord teisi nullist alustajaid seismas. Seega on sinu valikuks, kas nullis jätkata või ära minna. Selleks, et oma võimalusi hinnata, mõtle, mida on sinul sellist, mida kohalike pole? Kui ainukeseks eeliseks on odav hind, siis sa nullist kaugemale ei jõua. Kui selleks on mingisugused unikaalsed teadmised/oskused ja sa oled muidu andekas, siis võid sa hea järje peale välja jõuda. Britid on samasugused patriotistid nagu enamus teisi lääneriikide esindajaid. Seega, kui on valida, keda tööle võtta või kellega äri teha, eelistatakse oma inimesi. Eestlased pole kahjuks ka nii suur rahvas, et nad moodustaksid UK-s arvestatava turu. Näiteks nagu immigrandid Indiast/Pakistanist. Nemad võivad vabalt mingi poekese teha, mis teistele omasugustele kaupu müüb ning oma rahvuskaaslaste arvelt suurt käivet tekitada.

Sai kah Barcelonas paar aastat tagasi käidud. Ei varastanud meid keegi paljaks. Ööbisime korralikus hotellis (hind oli kirves!) ning linnas ringi jalutades võtsime minimaalselt asju kaasa. Seljakott oli tagurpid seljas, s.t. kõhu peal. Meie sõpruskond pidevalt üksteisel silma peal hoides. Võibolla aitas veel see, et käisime seal enne kõrghooaega. Võimalik, et pätid magavad siis veel.

Sai selle aasta alguses seal uuesti käidud, seekord neliveolise masinaga. Ootasime põnevusega neid lumiseid ja libedaid tõuse, aga oh üllatust - Trysilis oli sel aastal lund vähem kui Eestis! :-) Nii et oleks vabalt ka kaheveolisega hakkama saanud ja ilma igasuguste kettideta.

Üldiselt, ega rattaketid viga ei teeks. Mõned räägivad, et Norras olevat isegi kohustuslik neid kaasas vedada, et vajadusel kiiresti alla panna. Samas, saab ka ilma hakkama, lihtsalt aega läheb jändamise peale rohkem, kui istud siin ja seal kinni või ei saa libedast tõusust üles. Trysilis neid teid muidugi hooldatakse, s.t. aegajalt käib sahk üle ja mõnesse kohta puistatakse ka liiva maha, aga nad ei jõua seda koguaeg teha. Seega, vedamise küsimus - mis hetkel vastava teelõigu peale satud. Kui otsustad ketid ostmata jätta, siis pane vähemalt labidas kaasa, väike kott liiva või kiviklibuga ja tõuse lahkumise päeval piisavalt vara üles, et oleks aega autoga jännata. Mul näiteks oli nii, et ärasõidupäeval tuli kell 6 hommikul sahk, tõmbas majakese juurest tänavale viiva teeotsa puhtaks, aga liiva peale ei raputanud. Kuna tegu oli kallakuga, siis kulus selle ädise 20 m läbimiseks pool tundi (tuli ise kusagilt liiva tassida). Ühed tuttavad, kes järgneval aastal käisid, ütles, et sattusid Trysilisse ajal, kui seal kõik kiilasjääga kaetud oli - jube libe! Olevat seal samuti vaeva näinud. Lõpuks, kui kohale jõudsid, parkisid auto ära ja rohkem polevat sellega julenud vahepeal ringi sõita. Tollel seltskonnal olevat lamellid olnud. Naeltest oleks tol konkreetsel juhul tõenäoliselt rohkem abi olnud.

Ja veel, võibolla tead sa seda isegi, aga igaks-juhuks mainin, et mööda käänulist teed laskudes ära alahinda selle libedust! Kui isegi tundub, et sirge peal on haakumine hea, siis arvesta, et enne kurvi on teised autod oma pidurdamisega tee tavaliselt libedamaks sõitnud. Seal on oht oma (ja võibolla ka teise inimese) auto ära mõlkida. Ühes teises suusakuurortis töötav tuttav rääkiski ükskord, et neil sõidab ühe konkreetse koha peal iga päev 2 autot vastu seina. Ilmselt väikese hooga, sest "tänav" on seal kitsas, aga ega libedaga mäest laskudes pole palju vaja.

Kurimoor, olen nõus, et kasko teeb asja lihtsamaks, aga kas pole nii, et kui õnnetuse põhjustajat ei ole võimalik tuvastada, siis Eestis katab kahjud LKF? Ja politsei asi on kahju tekitanud inimene välja selgitada.

Mul on Stansted-iga kurb kogemus. Lendasin tookord easyJet-iga, olin lennujaamas juba pikalt enne check-in avamist, aga hoolimata sellest oleks lennukist peaaegu maha jäänud. Läksin kohe check-in alguses järjekorda, aga sellest 2 tunnist piisas napilt-napilt, s.t. ma pidin lõpus lihtsalt vahele trügima ja peale turvaväravaid sõna otses mõttes jooksma, et lennuki peale jõuda. Võibolla on Stanstedi probleem selles, et neil ainult üks turvakontroll seal. Silt stiilis "Gate 1-99" ehk üks pudelikael teenindab kõiki väravaid! Peale seda pole enam easyJet-iga lennanud.

Easycar-iga kogemused puuduvad, aga Hertziga kasvas Hispaanias autot rentides algne rendisumma peaaegu kahekordseks, kui selgus, et "omavastutuseta kindlustus" on meie mõistes tavaline liikludkindlustus ja kasko tuleb eraldi juurde võtta! Pole kohustuslik, aga nemad väga soovitasid, sest (pane nüüd tähele!) klient peab hüvitama kahjud ka siis, kui näiteks keegi teine sinu pargitud autole otsa sõidab! Ei saanud me sellest loogikast aru ei siis ega saa ka praegu. Kahjud peaksid jääma selle inimese kanda, kes õnnestuse põhjustab, aga Hispaanias on lood teistmoodi. Kusjuures selgus, et kohalikele mõeldud liikluskindlustus sisaldab ka parkimisel tehtud kõksude hüvitamist (kuna on niivõrd tavaline nähtus), AGA turistidele see ei laiene! Väääga imelik. Nagu turistid saaksid siis liigelda kusagil omaette ruumis, kus liikluskultuur on Hispaaniast paremal tasemel!

Parkimine näeb seal kandis välja nii, et sõidetakse julmalt nii ees kui ka taga olevale autole otsa. Mõnikord ka külje pealt, aga seda vist mitte meelega. Igatahes stanged on seal kõikidel autodel ära kriimustatud ja pragunenud ning mõnikord ka kere ees/taga mõlkis. Õudne! Ei jäänud meil seepärast midagi muud üle kui see krdi kasko võtta!

Disclaimer: eelnev jutt kehtib suurte linnade kohta. Linnast väljas, kus autosid vähem, on olukord parem.