ruuman

Uus kasutaja, liitus Tripiga 10 aastat tagasi


0 meeldimist
0 postitust
4 kommentaari

 

Tahab minna

Viimased kommentaarid

Ma ei saa siiani aru, mida inimesed Nha Trangil teevad,enamus turistid on seal vene ja hiina turistid,sest nendele meeldib kambas koos eksisteerida ja mööda pikki rannajoont jalutada Nha Trangi ei saa üldse võrrelda Mui Nega. Mui Ne on ikkagi surfarite paradiis, Nha Trang ainult suvitajatele ja tõesti ,seal puhkavad enamusjaolt venelased ja rannajoon on väga pikk, meenutab Musta mere kuurorte Shotsi ja Krimmi. Mis puutub Phu Quoci,siis seal kindlasti soovitaks võtta motikad,neid on igas ööbiskohas olemas ja päris mõistliku hinnaga. Kohapeal on võimalik öömaja otsida sellist,mis endale meeldib,sest öömaju on seal väga palju ja igale maitsele.Phu Quoc on väga mõnus väike saar, palju mõnusam,kui põhja pool Thai saared. Kui otsustate Mui Ne kasuks,siis soovitaks külastada seal lähedal asuvat kaluriküla ja liivadüüne
Mina sõitsin seal motikaga väga palju-ühesõnaga,kui liikled nende reeglite järgi,siis mitte ükski miilits ei hakka sind tülitama.

Mina samuti jätaks Bangkoki viimaseks peatuspaigaks. Bangkoki lennujaamast saab otse Kambodzasse-Siam Reppi ja sealt siis kohapeal võtta tuk-tuki vend ja teha ringreis Angor Wati templitesse. Kindlasti vältige kohalikke giide,kes teile pakuvad oma teenust,piisab ainult tuk-tuki mehest. Soovitaks kindlasti võtta veel jõe tuur,kus elavad kohalikud kalurid, see on juba ise väga elamuslik reis paadiga. Sealt otse Kuala Lumpurisse, sest Shinoukville on vägagi suur turistikas ja kuna kavatsete Lankawi saarele minna, siis seal on rannad tunduvalt ilusamad jah kindlasti elu Malaisias on kallim aga ka mitte ka nii väga, väljaarvatud Borneo saar

Tõepoolest oli tegu hullunud loomakarjaga aga trügiti peale ikka tagantpoolt (olin järjekorras teine, nagu juba mainisin).Esimestel polnud muud vaja kui kiireid jalgu, et eest rutem ära pääseda.Loomulikult oleks eelistanud rahulikult ja inimlikult oma number saada.Kivi ikka korraldajate kapsaaeda.

Ikka saime,aga seda saamist ei taha hästi meenutada. Olin kohal kell 7.00 ja enne mind oli seal üks inimene. 5 min. enne kaheksat oli rahvast kusagil 200 inimest. Kui uksed avati, hakkas kohe õudne trügimine. Õnneks olin eelmine päev kodutöö teinud ja teadsin täpselt kust saab järjekorra numbri ja kuidas esimeste seas üles jõuda. Tänu minu heale sportlikule vormile ja heale vaistule, tormasin ülesse vasakpoolsest eskalaatorist ja sain kolmanda numbri. Sõidame 17.veebruar 2010 kuni 9.märts Bangkokki ( ja sealt edasi Malaisiasse- Borneole).