külmik

Uus kasutaja, liitus Tripiga 8 aastat tagasi
4 meeldimist
2 postitust / 10 kommentaari
0 (0%) külastatud sihtkohta:
Viimased kommentaarid

Ma ei ole oma reisiplaane päris hästi läbi mõtelnud. Mul on eesmärk, et elus võiks Hiina müüril ära käia, aga kas tõesti ainult selle pärast nii kaugele lennata ja suure ajavahega hakkama saada on vaja, seda ma ei tea.


Reisiseltskonnaks on mu ema ja kuna ta on juba piisavalt vana (70 a), siis tahaksin ka talle Aasiat näidata. Vastavalt ema vanusele arvestan, et mitu korda Aasiasse lendamine ei oleks hea mõte, sest ka ma ise ei suuda suure ajavahega hakkama saada. Seepärast mõtlengi, et lendaks Aasia suunas vaid üks kord, külastaks kiirelt mitut riiki ja nii saaks niiõelda linnukese kirja, et olen seal käinud. Mina ja mu ema istuksime meelsasti kuumades vannides.

Päris matkadele minna ei taha, sest mina peaksin ka mu ema asju kandma. Tahaks pigem vähese pagasiga nagu käed taskus reisida ja taskus vaid pangakaart, telefon koos laadijaga ja adapteritega, sularaha ja reisidokumendid. Loomulikult võtaks kaasa minimaalselt riideid, sest õhtul saab riideid käsitsi pesta ja hommikuks on puhtad riided jälle seljas.

Kolmas reisiseltsiline on meesterahvas, aga teda vannides istumine või vesi ei huvita, seega meist keegi ei käiks kuumades vannides istumas. Tegelikult ei taha ta üldse Aasiasse rännata ja ei taha midagi kuulda ei hiinlastest ega Jaapanist.

Me oleme ka varem kolmekesi koos reisinud ja tegelikult alati ka kolmekesi ühes toas ööbinud, seega kui saab kolm ühes toas ööbida, siis see meile sobiks küll. Kui vulkaanist rääkida, siis mina olen varem vulkaani otsas käinud ja meesterahvas ka, aga ema ei ole. Jaapanis on palju vulkaane ja päris kõige kõrgema tippu ma ema ei viiks, aga mingi madalam sobiks küll.

Mis ma siis tahaks? Viia on 70 a ema (ise ennast ikka ka) soovitavalt Aasias paljudesse riikidesse nii, et pagas oleks võimalikult vähene (ainult väike seljakott, mitte suur matka seljakot), et käiks paljudes riikides. On see utoopiline soovunelm?

Võibolla peaksin sellise reisi mingisse järgmisse aastasse jätma, et oleks rohkem aega planeerimiseks, aga samas ema saab ju järjest vanemaks.

Jäin viimasest lennust maha ja ööseks olid kõik lennujaama lennufirmade kassad suletud. Mul oli ka reisikindlustus olemas, aga see mind ei aidanud, sest maha jäin lennust, sest istusin üliinimlikult liiga pikalt passikontrollis. Helistasin ekstra oma reisikindlustusfirmale öösel ja küsisin, et mida teha sellises situatsioonis. Lisaks sain teada, et kui helistan reisikindlustusfirmasse, siis kaetakse need telefonikõned teatud summa ulatuses ja ma olin eriti rahul, sest kõneminut oli väga kallis. Minu reisikindlustus korvas vaid kahjud, kui maha jäin lennust tehnilistel (lennuki tehniline põhjus, mitte minu tehniline põhjus) põhjustel, ilmastikuolude tõttu ja veel üks kolmas põhjus (ei mäleta), aga passikontroll sinna alla igatahes ei kuulu. Ootasin esimest hommikul väljuvat sama lennufirma lendu minu soovitud sihtkohta. Läksin kohe hommikul, kui selle lennufirma check-in avati, sinna check-in juurde ja ütlesin, et vot, ma jäin lennust maha ja ma rohkem midagi ei selgitanud neile igaks juhuks, sest mul polnud tahtmist midagi maksta, sest teadsin, et reisikindlustus seda ei kompenseeri. Mul ei olnud olemas plaan B-d, et mida ma siis teen, kui pean maksma. Nad ütlesid, et kui lennukis ruumi on, siis pannaksegi mind kohe esimesele lennule, mis minu sihtkohta läheb. Minult mingeid küsimusi ei küsitud ja ma ise ka midagi ei selgitanud, et miks ma ikkagi lennust maha jäin. Ma ei pidanud neile isegi oma vana piletit näitama ega ütlema, et mis kellasest lennust maha jäin, ju nad ise oma andmebaasist said mu andmed. Mulle prinditi koheselt uus boarding pass ja olingi teel oma sitkohta ja õnneks ei pidanud ma mitte midagi maksma. Ju see oleneb lennufirmast, et kas nii hästi läheb. Mul ei olnud lennupiletid sama pileti peal ja jätkulend oli ekstra eraldi ostetud ja olen väga rahul, et mul lahenes kõik mulle soodsalt. Mul oli lendude vaheline aeg 4 tundi, aga mu lend hilines tehniliste põhjuste pärast ja lisaks istusin kaua passikontrollis ja nii ma lennust maha jäingi.

Kokkuvõttes oli see mul tegelikult teine lend, millest maha jäin samal reisil. Esimesele lennule (sama reisi kolmandale lennule) ei jõudnud, sest lend hilines tehniliste põhjuste tõttu. Kõi mu piletid olid eri piletid, mitte ühel piletil lennud. Olles veel eelmises lennujaamas, ostis mu sõber mulle kiirelt uue pileti, sest oli juba selge, et jään oma viimasest sihtkohta jõudvast lennukist maha. Nii oligi, et jõudes järgmisse lennujaama, jäin sellest lennust maha, kuhu oli mul algne pilet ostetud. Sisuliselt liiga kaua passikontrollis istumise tõttu jäin maha ka sellest uuest lennupiletist, mis sõber ekstra ostis. Reisikindlustus korvas selle pileti hinna, mis uue pileti mu sõber ostis, sest maha jäin lennu hilinemise tõttu tehnilistel põhjustel. Kui sain reisikindlustusest teada, et uuest piletist mahajäämist ei kompenseerita, sest istusin lihtsalt passikontrollis, siis ma rohkem ühtegi lisakulutust teha ei tahtnud. Ma olin kogu aeg oma reisikindlustusfirmaga ühenduses, sest tahtsin olla kindel, et kulutused, mis teen, ka korvatakse.

Kui sul on reisikindlustus olemas ja jäid lennust maha nendel põhjustel, mis on sinu reisikindlustuse tingimustes lubatud, siis loomulikult peaks kindlustus uue pileti kulud korvama, kui pead ostma uue pileti või kasvõi ööseks hotelli minema. Ma küsisin oma reisikindlustuse firma käest peale seda, kui nii hätta jäin, et kui peaksin edaspidi passikontrolli tõttu maha jääma, siis kui pikk peaks olema lendude vaheline aeg, et kindlustust kasutada saaksin. Tahtsin olla kindel, et kui tõesti passikontrollis tehakse ülipikk taustauurimine, siis järgmine kord plaanin neid tagant survestada, sest nüüd tean, et passikontrollis istumine ei ole põhjus millegi korvamiseks. Oleks ma kohe passikontrollis töötajaid survestanud, poleks ma oma viimast lennust maha jäänudki. Sain vastuseks, et riikides on see erinev aeg, aga näiteks Ameerikas võiks olla lendude vaheline aeg 2,5 tundi, seda just siis, kui on koos passikontrolliga, sest siselendudel on teised ajad. Seega võib arvata, et sinu 3 tundi on piisav aeg lennule jõudmiseks. Kui oled näiteks oma lennutõrke kuludeks ise kindlustust ostes määranud, et näiteks 600eur, siis kaetaksegi kulud ainult 600eur väärtuses, kuigi su pilet võib osutuda kallimaks. Oma valikud teeme me ise, kui valime, millistel tingimustel reisikindlustust soovime. Kui oled alles Eestis ja võtsid mõne Eesti reisikindlustuse, siis uuri nendelt enne oma lendu ise järgi, et mis tingimustel kulud kaetakse ja mis on sinu õigused ja võimalused. Pole mõtet niisama asju oletada.

Üleval on külm, aga kuna üles lähete kaabeltõstukiga ja alla tulete samamoodi, siis elate selle lühikese külmaperioodi üle isegi siis, kui on väga külm. Olen seal üleval tipus korduvalt käinud, aga soojal ajal, kui rannas oli sooja umbes +27 C, siis üleval tipus oli samal ajal 0 lähedane temperatuur. Kohalikel olid tippu minnes soojad sulejoped seljas. Kui on kaasas vaid tuulejope, siis selle all võiks rohkem kui üks kiht fliisi olla, aga inimeste külmataluvus on erinev. Kindlasti annavad sooja sall, kindad ja müts. Veebruaris on külmemad ilmad ja üleval võib olla pinnas jäätunud, libe ja lumine ja need kolm asja on keerulisem üle elada, kui lihtsalt külm ilm. Kui tipus on lumi, siis ei ole see lihtsalt mingi ilus kohev lumi, vaid libe kõva lumi, sest päeval päike sulatab seda ja ööseks tekib libe koorik. Võib ka olla nii, et ilmastikuolud on ideaalsed, pinnas on puhas ja kuiv. Lisaks peate arvestama, et kui ilmastikuolud on liiga halvad, näiteks tuul liiga tugev, siis kaabeltõstukid ei sõida. Kaabeltõstuki piletiraha tagasi ei saa, juhul kui olete juba ka kaabeltõstukipileti ära ostnud. Broneering on tasuta ja kui sellest jääte ilma, pole midagi hullu. Kaabeltõstuki piletit saab kasutad aasta jooksul, juhul kui teile sobival päeval kaabeltõstuk ei tööta. Mina müüsin oma kaabeltõstuki pileti kassasabas seisjatele, sest kassa piletit tagasi ei osta ja mul polnud plaanis aasta jooksul sinna tagasi minna. Ise läksin alati üles terve tee matkates ja õigel päeval, kui oli broneering, siis tugeva tuule tõttu kaabeltõstuk ei sõitnudki ja mul ei olnudki võimalik oma broneeritud ülesminekuaega kasutada. Kui minna terve tee matkates tippu, siis saab minna ilma broneeringuta, aga broneeringu kontrolli läbimise kohast tuleb mõõduda enne 9:00, siis sõidab esimese kaabeltõstukiga kontroll üles ja hakkab broneeringuid kontrollima. Sel päeval, kui kaabeltõstuk ei sõida, ei ole üleval ka broneeringute kontrolli ja nii on võimalik matkates üles minna, aga seega on ilmastikuolud ka halvemad. Vaadake enne üles minekut ilmateadet, lumeolusid ja külmumispiiri http://www.mountain-forecast.com/peaks/Pico-de-Teide/forecasts/3718 Kui näiteks näitab tipus tuule kiiruseks 60km/h, siis eks natuke õudne seal üleval ikka on, aga kui hoida ennast maad ligi, siis saab hakkama. Üleval päris tipus on ka ketid, kust kinni hoida. Üleval tipus ei ole palju ruumi ja seal on tuuline ning ega päris tipus pikalt olla ei saa, sest peab arvestama teiste inimestega, kes kõik tahavad tipus seista ja pilti teha. Minul olid seljas tavalised spordi pikad liibekad, ja ülevalosas spordi pikk soe pesu ja voodrita spordi kilejope, lisaks buff, müts ja kindad. Fliisi ei olnud mu vist isegi kaasas. Aga ma matkasin ka mitmeid tunde. Loomulikul oli mul külm, aga mis sellest, ma ju liikusin kiirelt ja liikumine annab sooja. Jalalihased teevad kõige rohkem tööd ja seega jalad ei külmeta, sest lihased hoiavad sooja. Üleval tipus olemisest mäletan seda, et oli külm, tegime pildid ära ja liikusime kiirelt alla tagasi. Ma ootaisn ligi 10 min oma kaaslast seal üleval, kükitasin kuskile kivi taha, et soojem oleks. Kaabeltõstukiga üles minnes on ju üleval olemise aeg lühike ja inimesed käivad seal üleval isegi rannaplätudega, kui neil pole muid jalanõusid kaasas. Kui mul oleks sinna üles võimalik minna, aga mul ei oleks soojaid riideid kaasas, siis kannataksin selle külma ilma seal ära ja käiksin ikkagi tipus ära. Mina isiklikult kardan kõige rohkem libada jääga kaetud pinda, sest kui ikka tuul puhub ja kinni pole eriti kuskilt hoida, siis on õudne. Alates kaabeltõstuki ülemisest kohast läheb üles tippu suhteliselt korrapäraste astmetega tee või kaldtee (tee tippu alates kaabeltõstukist on umbes selline http://www.buckettripper.com/wp-content/uploads/2013/02/BT_Teide-2.jpg), seega sinna võiks lausa kontsakingadega minna, sest lahtise puruga matkamaastikku seal üleval ei ole. Päris tipus on selline https://www.idealismprevails.at/wp-content/uploads/2016/08/Teneriffa2016_279.jpg

Minul on kogemus just IF-ga ja olen siiani rahul. IF-ga olen eri kahe reisi korral oma probleemid lahendatud saanud ja raha tagasi saanud. Teiste firmadega kindlustades pole mul olnud õnneks vaja probleeme lahendada ja seepärast ei tea, kuidas nad käituvad. Miks mulle meeldib IF on see, et saan nendega eesti keeles suhelda ja mugav on ise nende kodulehe abil kindlustust osta Eesti pangakaardiga, sest mul ei ole krediitkaarti. Kui IF peaks mind alt vedama, siis ma muidugi vahetaks ta mingi muu kindlustuspakkuja vastu ringi.

Enne oma viimase reisi algust ma helistasin Eestis olles IF-le ja küsisin üle kõik mind huvitavad reisikindlustuse tingimused, sest ise tingimusi lugedes võib midagi arusaamatuks jääda. Tundub, et ma teen nagu IF-le reklaami, tegelikult ei tee. Mulle lihtsalt meeldib eestikeelne teenindus, sest vöörkeeles suheldes võib mulle mõni tähtis pisiasi arusaamatuks jääda ja õnneks on mul seoses IF-ga ainult head kogemused.

Minu mäletamist mõõda IF ei kindusta igasuguste asjade puhul ja kui olen käinud ekstreemsporti tegemas, siis olen näiteks valinud suure ja rahvusvahelise reisikindlustuse, kellega pidin ekstra läbirääkimisi enne kindlustuse ostmist e-maili teel, kus nad kinnitasid, et nad on nõus kindlustama ka minu valitud spordiala, sest seda spordiala ei olnud nende nimekirja üldtingimustes. Kui reisikindlustusfirma on e-maili teel kinnitanud, et nad kindlustavad asju, mille kohta ma järelpärimise teen, siis see on omakorda mulle kindel tagatis, et ma saan neile probleemi korral näidata e-maili, et näete, te ju ise lubasite seda kindlustada. Õnneks mul ei tekkinud probleeme.

Mistahes reisikindustuse sa valid, tutvu eelkõige kindlustustingimustega ja kui ei saa tingimustest aru, siis suhtle otse kindlustusfirmaga.

Käisin Tenerifel veidi üle aasta tagasi septembris. Ekstra broneerisin mäepiletid kahele kindlaks kuupäevaks ja kindlaks kellaajaks. Sel päeval tõstuk ei töötanud, sest ilm oli tipus liiga tuuline (60km/h). Me otsustasime siis jalgsi minna ja läksimegi ja meile tulid paljud vastu, kes ööbisid mägionnis ja nii käsid tipus vara hommikul.

Kokkuvõttes käisin oma kahenädalase Tenerife puhkuse ajal jalgsi Teide tipus kolm korda. Ma arvan teadvat, kuidas seal see reegel on. Kui minna jalgsi, aga läbida loa kontrollimise koht hommikul enne 9:00, siis saab alati läbi. Loa kontrollija sõidab ise üles esimese tõstukiga ja enne 9:00 tõstukid ei liigu ja seega vara hommikul, hilja õhtul või öösel kontrolle pole. Sel päeval, kui ilmaolude tõttu tõstuk ei liigu, ei ole ka kontrolle ja võib päeval suvalisel ajal tippu jalutada.

Kui läksime sinna esimesel korral, siis läksime hommikul valgel ajal, tõstuk ei sõitnud ja lubade kontrolli polnud.
Kui läksime sinna teisel korral, siis alustasime matka pimedas enne päikesetõusu ja kasutasime valgustuseks nutitelfonis olevat taskulampi. Loa kontrolli punkti läbisime enne 9:00 ja kontrolli polnud. Tipust alla tulles sõitis juba tõstuk ja kontroll oli kohal. Alla tulijaid ei kontrollitud, ainult neid, kes üles läksid.
Kolmandal korral läksime sinna jälle pimedas enne päikesetõusu. Sel korral kasutasime kõige odavamaid otsmikulampe, mis maksid umbes 10eur ja need olid mugavamad kui käes hoitav taskulamp. Loa kontrolli kohast läksime läbi jälle enne 9:00 ja kontrolli polnud. Alla tulles oli jälle kontroll kohal, aga allapoole liikujaid ei kontrollita.

Kui broneeritud tõstukipilet jääb kasutamatta, siis on seda võimalik aasta jooksul kasutada. Lugesin seda alles siis, kui selgus, et meie tippumineku päeval tõstuk ei sõitnud. Mul oli selge, et sinna tagasi ma aasta joksul ei lähe. Ma müüsin oma piletid tõstukikassa juures maha. Kassa ise ei olnud nõus pileteid tagasi ostma, aga müüsin sabas seisnud inimestele veidi odavamalt, kui oli see hind, mida kassast küsiti.

Kui õigesti mäletan, siis ega tipu luba ei maksa midagi ja kui seda broneerida, siis see ei maksa. Maksab ainult tõstukipilet. Tõstukipiletit ei ole vaja ette ära osta. Meie ostsime tõstukipileti ette ära, sest nii ei pea tõstukijärjekorras seisma. Nüüd, kus ma tean, et tõstuk alati ei liigu, ma enam tõstukipiletit ette ära ei ostaks, sest tüütu on hiljem püüda piletit kellelegi maha müüa.

Kui kiirelt tippu minna, kui minna jalgsi? Ei oska soovitada, me läksime pooljoostes ja iga kord järjest kiiremini ja kolmandal korral sisuliselt kulus ainult 2 tundi. Kui nii kiirelt liikuda, siis ei ole aega puhke-, söögi-, joogi- või pildistamispause teha. Esimesel korral läksime aeglaselt ja tegin pilte ja vaatasin ringi. Teisel ja kolmandal korral toimus kihutamine ja ei ühtegi pausi. Kui minna aeglaselt, siis võib umbes 5 tundi kuluda, oleneb matkajate füüsilisest tasemest ja eesmärgist. Me ei olnud ainukesed, kes seal jooksid. Kohalikud olid spordiriietes ja ilma muu varustuseta ja jooksid üles nagu meie. Neid, kes alustasid varahommikul jalgsimatka oli küllalt.

See parkla, kuhu saab parkida, et ööbida mägionnis, oli iga kord autosid täis (mingi 13 kohta umbes). Seal lähedal olid tee ääred ka täis pargitud. Õnneks meie kolmandal tippumineku korral oli seal parklas üks koht ja saime ilusti sealt startida. Eelnevatel kordadel sõitsime veidi (500m võibolla) tõstuki suunas ja siis oli tee ääres suur parkla, kuhu auto jätsime.

Minu arvates koosneb jalgsimatk umbes kolmest osast. Esimene osa kulgeb sisuliselt mõõda laia kruusateed. Teine etapp on see, kust hakkab järsk tõus ja kuhu autodega enam ei saa kuni mägionnini. Kolmas etapp on mägionnist päris tippu välja. Kui jagada jalgsikäiguks kulunud aeg kolmeks, siis meil kujunes nii, et täpselt iga kolmandik aega kulus meil minu poolt kirjeldatud ühe osa läbimiseks.

Minu jaoks oli see esimest korda elus nii kõrgele matkata. Ei ole olnud ma 60km/h tuulega ka tavaliselt väljas ja eriti veel mäe tipus. Õudne oli küll. Hoidsin ennast maad ligi. Ega teel üles tuult eriti pole, see sõltub, kust poolt tuul puhub. Alles sellel osas, kus on loa kontrollimise koht, hakkab tuul tipuni.

Kui läksime eriti kiirelt, siis võttis umbes 13-15 minutit aega, et liikuda see viimane osa ehk loa kontrollimise kohast tippu.

Ega talvel ei ole naljaasi sinna minna. Seal võib olla nii lund kui jääd. Mina sinna tippu talvel minna ei julge. Me läksime soojal septembripäeval, kus sooja oli meretasapinnal umbes 27C. Üleval tipus oli külm, meil olid kaasas nii kindad, müts kui buff. Mu kaaslasel polnud mütsi, kindaid ega buffi, aga kuna mul oli müts ja buff, siis sain talle oma varustust anda. Kohalikud hispaania keelt kõnelevad matkajad kandsid juba septembris tippu matkates sooje sulejopesid.

Allatulek on ohtlik. Eriti see etapp, mis on mägionnist kuni selle osani, kust algab lai kruusatee. Ma nägin ise sellel osal allaliikujaid kukkumas ja ka mu kaaslane kukkus seal selili. Seal on paks lahtine laavikivi, kuhu jalg vajub sisse ja mis libiseb maapinnal. Mina liikusin sel osal alla minnes eriti ettevaatlikult, sest kukkuda polnud soovi.

Kes soovib mägionnis jalgu puhata, see vaadaku parem lahtioleku kellaaegu. Hommikul aetakse kõik ööbijad onnist minema ja uksed pannakse kinni mingiks ajaks. Mingil ajal tehakse jälle lahti. Sealt seest saab vist joogiautomaadist müntide eest jooke osta. Muid joomise-söögi ostmise kohti ei ole. Üleval tõstuki juures on väga korralik WC ja kui õigesti mäletan, oli see isegi siis lahti, kui tõstuk ei liikunud. Aga ülemise tõstuki juures oleva WC vesi ei kõlba juua. Seega tuleb ise oma söök ja jook üles endaga kaasa tassida.

Teema ei ole aktuaalne enam.

www.alsa.es

Valencia lennujaamast metrooga 20min Valencia kesklinna(kokku 10 peatust ja 1 ümberistumine). Kõik metroo-rongid lähevad sinna. Seega võib istuda esimesse ettejuhtuvasse. Lennujaamas on metroo infopunkt ja sealt saab metroo ja Valencia kaardi tasuta. Valencia busiijaamast otse kiirbussiga 2h Deniasse. Mõni buss on ka aeglane ja sõidab kõik külad läbi.
Metroopilet oli umbes peaaegu 3EUR ja bussipilet oli umbes 10,5EUR.
Mingitel aegadel läheb Valencia lennujaamast ka otsebuss Deniasse.

Teema ei ole enam aktuaalne.