Nii, käidud läbi Kaunase Ryanairiga Kosil! Ilm oli superilus, päevitasime ja ujusime palju-palju, tuju on hea ja jume on muljetavaldav. Jumalikust kreeka toidust rääkimata! Koju tulles oli temperatuurivahe tuntav, ärasõiduhommikul Kefaloses 28 oC, päike, kodus 11oC ja vihm... Aga jah, asjast: probleem 16-aastasele ostetud lapsepiletiga lahenes ilma lisakulutusteta ja oluliste sekeldusteta. Tegin sinnalennule online check-ini "vale" sünniaastaga ja siis helistasin Ryanairi infosse. Preili teiselpool oli väga lahke, kiire ja abivalmis. Juba checkinitud piletit ta enam muuta ei saanud, kuid andis info Kaunase lennujaama, et on vale sünniajaga check-in tehtud. Mitte mingit lisaseletamist ega lisakontrolli seal ei tulnud, lasti lennukisse ja kõik. Kosilt tagasilennuks oli vaja minna 3h enne lendu lennujaama ja sealses infoletis kirjutati käsitsi boarding card, samuti mingeid arusaamatusi ning lisakulusid ei tekkinud.

Ostsin Ryanairi piletid perele: 2 täiskasvanu piletit ja 2 lapsepiletit. Lapsed 14a ja 16a. Nüüd online check-ini tehes selgus, et ei saagi vanema lapse sünniaega sisestada. Asja uurides selgus tõsiasi, et olin jätnud tähelepanuta, et lapsepilet on

Käisime eelmisel aastal Itaalia-reisi ajal ka Volterras. Soovitan kindlasti minna ja enne veidi uurida, kes olid etruskid :) http://uksest-valja.blogspot.com/search/label/Itaalia

Meie käisime Tenerifel 15.-21.01.2012. Peatusime Mareverde kompleksis Playa de las Americases (http://www.tenerife.ee/mareverde_duplex.php). Ekskursioonid ostsime Tenerife kompassist (Siam+Loro, Wesipruul ja saaretuur) http://www.tenerifeinfo.eu/ Ilm oli öösiti 16-20, päeval 22-23, vihma ei sadanud sel nädalal, Sahara liivatorm oli just lõppenud, päike hommikuti paistis, õhtupoolikuti oli pilvine, just nagu Olavi eelmises kommis märkis. Esimesel päeval Siamis saime korralikult päikest, teisel päeval Loro pargis (see asub põhjas) ilmus päike õhtupoolikul, hommikul oli niiske ja udune aga soe. Teide-päeval oli kaunis, selge ja päikseline ilm, need kes meist tipus käisid, olid ülirahul ja õnnelikud ning iga hetk valmis seda kordama. Mere-päeval oli hommikupoolikul väga ilus ilm, nägime pilootvaalu ja lapsed ujusid koos kilpkonnadega, õhtupoolikul kiskus laine vähe tormiseks. Jätsime reede rannapäevaks, paar tundi saime olla, ujusime ja päevitasime, siis tulid pilved, läksime siis hoopis poodi. Laupäeval käisime ka hommikupoolikul rannas. Tööle naastes igatahes kiideti jumet :)

Panen sulle copy-paste omaenda blogist (mai 2011) Reisil käisime 5-kesi, niiet kogu jutt 5 inimese kohta: "Peale Gardalandi suundusime Bergamo linna, jõudsime nii 19 paiku ja kuna parkimine õnneks alates kella 19-st tasuta, siis saime auto enda arust suhteliselt kesklinna ära parkida. Kuna me polnud plaaninud Bergamosse minna, siis meil GPS-is ühtegi kohta ei olnud sees, kuid nälg juba näpistas kõvasti, olime vaid pikendatud hommikusöögiga ju terve päeva ära elanud. Tuiasime ja tuiasime mööda tänavaid ja olime juba lootuse kaotanud üldse kuskil normaalselt süüa saada, kui juhuslikult silmasime suvalises kangialuses silti Osteria de la Aneti (Via pinamonte da brembate 10, Bergamo).

See osutus jumalikuks paigaks jumaliku toidu ja suurepärase teenindusega – sõime polentat juustuga, niisama polentat, jõime vett ja majaveini (milleks oli kergelt kihisev prosecco!), 2 erinevat sorti ravioolisid, linguinisid kivipuravikega, prosciuttovaliku, siis mingi lihatoit oli veel+ sai ja võtsime ka kohvid, laud oli nagu äke ja arve tuli 82 EUR, mille kelner/omanik ümardas 80-ks!!! See oli kogu reisi parim toiduelamus, ma oleks peaaegu läinud Itaaliast nii ära mõeldes, et nad lihtsalt ei taha seal turistidele süüa anda, et hoiavad oma hea toidu ja head toidukohad kiivalt endale, teenindajad uimerdavad, ei oska keeli ja ei taha/oska hästi teenindada jne jne. See õhtusöök seal juhuslikult leitud nurgataguses osterias muutis kõik. Ägisesime mõnust kui hämmeldunult ukse peal arrivederci soovisime, seda poleks osanud oodata!"

Me läheme ise perega (6 inimest) omal käel jaanuaris, laupäevast-laupäevani Piletid ostetud, 14.01 TLL-STD Easyjet, edasi järgmisel hommikul STD-TFS Ryanair ja nädala pärast tagasi 21.01 TFS-LTN Ryanair ning järgmisel hommikul LTN-TLL Ryanair. Piletid 1 in/4 lendu 173 EUR kokku. Mõlemal suunal tuleb veeta öö lennujaamas... Kuna kevadest on Bergamo lennujaamas ööbimise kogemus, siis mõtlesime, et hullem ikka ei saa olla :) Paremat variant otsisime kaua-kaua, kaalusime ka Riia marsruuti, kuid seal ei olnud head tagasitulekut ja kui tuli otsus 6-kesi minna, siis autovariant Riiga kukkus üldse ära. Helsinkist läheb Norwegian otse Tenerifele, kuid piletite hinnad olid juba septembri lõpuks ületanud meie taluvuse piiri ja varem ei oleks ise veel saanud pileteid välja osta, kuna reisiotsus polnud veel kindel. See oleks ka eeldanud muidugi Helsinkis ööbimist minnes, tagasi tulles oleks laevale jõudnud. Kui raha pole probleem, vaata nende kodukalt http://www.norwegian.com/en/?gclid=CIXq1p6YpKwCFcwhtAodIHsx1A või võta mingi pakett - Naabrimees siin mingi pakkumise üles pannud!

Tallinna lennujaama kodulehel kõik lendajad reas, ehk on abiks http://www.tallinn-airport.ee/info/lennufirmad

Olime kuu aega tagasi augustis nädala Edinburghis, põhiliselt liikusime linnas jalgsi, linn on täiesti sobiv jalgsi käimiseks, veelgi enam, autoga jääks pool selle linna võlust saamata. Esimene päev - Royal Mile http://www.edinburgh-royalmile.com/onroyalmile.html. Käisime üleval kindluse esplanaadil ja jalutasime alla läbi kogu Royal Mile. Vahepeal kuulasime St Giles kirikus http://www.stgilescathedral.org.uk/ kontserti ning peatusime Tolbooth pubis http://www.undiscoveredscotland.co.uk/edinburgh/pubguide/tolboothtavern.html väikeseks õlleks, all vaatasime Canongate kirikut ja kalmistut http://www.canongatekirk.org.uk/ ning uut Šoti parlamendihoonet http://www.scottish.parliament.uk/vli/holyrood/index.htm. Edasi läksime Palace of Holyroodhouse (pilet 10.40 naela) http://www.royalcollection.org.uk/default.asp?action=article&ID=36. Väga soovitan, suurepäraselt korraldatud vaatamisväärsus (nagu ka teised Royal Familyle kuuluvad atraktsioonid). Peale Holyroodi külastust käisime veel Caltoni mäel http://www.edinburghguide.com/parks/caltonhill ja õhtuks koju (ööbisime päris kesklinna lähedal New Citys Northumberland streetil tuttavate pool). Teisel päeval vaatasime linna, mis jääb kindluse taha, liikusime Haymarketi suunas Princes streetilt, sealt edasi Lothian Roadi pidi. Kirikud - St Johns Episcopal http://www.stjohns-edinburgh.org.uk ja St Cuthberts http://www.st-cuthberts.net/ ning kalmistud- palju vaadata, kõik tasuta, kui veab, siis satud ka kontsertidele. Grassmarketil http://www.grassmarket.net/ käisime kirbuturul, edasi jalutasime Greyfriars Kirk ja Bobbyt http://www.greyfriarsbobby.co.uk/home.html vaatama. Keelt kastsime Victorias Terrace`l http://www.edinburgh-royalmile.com/off-royalmile/victoria-terrace.html asuvas pubis (suurepärased naturaalsed siidrid!) Pärastlõunal sõitsime bussiga (1 ots bussist ostes 1.30, andma peab täpse raha, sest Edinburghis linnaliini bussides raha tagasi ei anta) Ocean Terminali Leithis, et minna vaatama Royal Yacht Britanniat http://www.royalyachtbritannia.co.uk/plan-your-visit/visitor-info/ticket-information/. Soovitan kindlasti minna, suurepärane atraktsioon! Pilet maksis 11 naela. Ocean Terminal http://www.oceanterminal.com/ iseenesest on suur mall (ehk siis mingi hüpermarket) - kino, restoranid, poed jne. Õhtul sõitsime bussiga kesklinnast King Theatre juurde Tollcrossi linnaossa, kasutasime bussi ainult sellepärast, et olime kontsadel ja mukitud, kuna läksime üritusele ja poleks suutnud jala nii palju nii kõrgete kingadega käia. Kolmandal päeval jalutasime Meadowsisse http://en.wikipedia.org/wiki/The_Meadows ja Bruntsfield linki, sõime lõunat Golf Tavernis, tagasi linna tulime Buccleuch streeti kaudu, läbi Nicholson streeti, South ja North bridge ning jalutasime läbi jalakäijatele mõeldud Rose streeti http://www.edinburgh-rosestreet.com/ (paralleelselt Princes streetiga) raamatulaadale. Edasi käisime Rat Packis ja sealt edasi hiljem veel Cowgate tänaval asuvas pubis Three sisters http://www.thethreesistersbar.co.uk/ - põhimõtteliselt kõndisime läbi kogu kesklinna ühest servast teise. Neljandal päeval sõitsime hommikul bussiga Roslinisse et minna kabelit vaatama. Võrreldes siianikogetuga oli see kõige kehvemini organiseeritud vaatamisväärsus - audiogiidi ei olnud, võimalik oli kuulata kohalikku giidi, kuid kuna rahvast oli kabelis palju, siis kuuldavus oli päris halb. Pilet oli soolane, 7.70 ja ausalt öeldes ma ei soovitaks kellelgi sinna minna. Jah, kabel on huvitav ja mitmekesine, kuid seda oli ta ka enne Da Vinci koodi ja Tom Hanksi. Edinburghis on rohkelt kohti, kus see 10 naela ära kulutada, mis kabeliskäimisele kulus. Neljandal päeval, olles linnas haggisega keha kinnitanud, asusime teele Holyroodparki, Arthurs Seatile http://walking.visitscotland.com/walks/centralscotland/holyrood_park_arthurs_seat. See on kuningalossi taga asuv suhteliselt kõrge mägi (või mäed), 250 m merepinnast ja poole tee peal olime veendunud, et üles me küll välja ei jõua, sest rada oli ikka päris raske ja järsk. Teist teed tagasi tulles selgus, et olimegi valinud kõige raskema raja, üles võimalik saada ka jalutades, mitte ronides! Viienda päeva esimene pool kulus kindlusele http://www.edinburghcastle.gov.uk/, mis on täiesti kohustuslik vaatamisväärsus. Pilet maksis 18 naela, + audiogiid 3 naela (kuninglikule perekonnale kuuluvates muuseumide jm vaatamisväärsuste puhul on audiogiidid tasuta). Kindlusesse peaks jätma endale piisavalt aega - 3 tundi vähemalt. Seal on põnev ja palju vaadata - muuseumid, kindlusehooned, kirik, šoti kroonijuveelid. Kindluse näol on tegemist Suurbritannia tähtsuselt teise vaatamisväärsusega. Kuuendal päeval jalutasime Kuninglikesse Botaanikaaedadesse http://www.rbge.org.uk/(mis on tasuta), pileti peab ostma, kui tahad troopikamajadesse minna. Seal edasi matkasime jalgsi jälle Leithi, Ocean terminali ostlema, tagasi linna sõitsime bussiga. Õhtupoolikul jalutasime jälle Royal Milel, sõime Grassmarketil pubis Last Drop õhtusöögiks järjekordselt haggist ja läksime kindluse esplanaadile vaatama Royal Tattoo etendust. Piletid olime ära ostnud poolteist kuud varem, netist, ostsime suhtkoht odava sektori piletid, 24 naela + 1 nael nn teenindustasu netist ostmise eest. Samas ei kannatanud etenduse kvaliteet kuidagi selle all, kuskohas istuda. Viimase päeva hommikupoolikul käisime veel National Gallerys (tasuta!) http://www.nationalgalleries.org/, mis asub kohe kesklinnas, Princes Street Gardenis ja ostlemas St James Shopping Centeris http://www.stjamesshopping.com/, mis asub ka täiesti kesklinnas. Kokkuvõtteks - kordagi ei tundnud puudust autost, bussiga sõitsime Roslini (samas võib selle sõidu ära jätta, sa ei kaota midagi); Leithi Ocean terminali ja ühel õhtul teatrisse. Muidu saime kõik käigud jalgsi tehtud. Nädal on Edinburghis täpselt paras, võib olla 1-2 päeva oleks veel juurde tahtnud, sest National Museum (tasuta!) http://www.nms.ac.uk/our_museums/national_museum.aspx jäi vaatamata koos oma uhiuue ekspositsiooniga ja kuna linnas oli samal ajal miljon festivali, siis oleks vaadata-kuulata olnud kuipalju veel.

Võtsime käesoleva aasta mais Bergamost Toskaanasse sõiduks Hertzi autorendi läbi Ryanairi sooduspakkumise. Algusest peale oli selge, et Hertz läbi Ryanairi on soodsaim, samuti olime koheselt ära otsustanud, et teeme kindlasti ka superkasko. Mees tegi siis endale mingi Hertzi misiganes kasutajakonto, seda numbrit küsiti ja loodetavasti sellest oli ikka siis kasu ka, kuigi otseselt sellest nagu aru ei saanud… Aprilli alguses, st 1,5 kuud enne meie tegelikku rendiperioodi, olid veel soodsamad pakkumised, kuid me ootasime liiga kaua, samas, ikkagi oli Hertz lõpuks kõige soodsam. Broneerisime eelnevalt kodulehelt ära, kohapeal ruttu-ruttu Hertzi putkasse (asub lennujaamas sees, saabuvatest lendudest vasakule hoida). Ruttu sellepärast, et sinna tekib koheselt eestlastest jube järjekord :). Alguses olime neti teel bronninud Ford Focuse, kuna Fiesta oleks 5 inimesele ja pagasile üliväikeseks jäänud. Kui Bergamosse Hertzi büroosse jõudsime, pakkus onu vilunult meile upgrade ainult 5 EUR eest päevas – voila – Alfa Romeo Giulietta – tuttuus, suur, läikiv, uue auto lõhn, läbisõit 6000!!!! Muidugi võtsime, pärast ei jõudnud neid ära tänada, kuidas me oleks mägedes selle Focusega sõitnud… Tõesti, see oli meie parim kiirotsus, kuigi vaatasime mehega mõlemad üksteisele otsa ja hirm oli sees, et nüüd saamegi juba oma esimese tünga :) Õnneks nii ei läinud. Auto rent 7 päeva – 458.23 EUR, seal sees on ka superkasko. 7 päeva jooksul võtsime kahel korral paagi täis – bensule läks siis140 EUR, maha sõitsime 1650 km. Maksma pead lennujaamas krediitkaardiga + esialgu bronnitakse su arvel ära ka see raha, mis läheks maha juhul, kui sa ei vii autot täispaagiga tagasi. Kui me poleks autot täis paagiga tagastanud, siis iga liitri eest, mis nad ise tangivad, oleks pidanud maksma 2.79 EUR + teenustasu 18 EUR. Juhul, kui tagasi viies on kõik OK - meil oli - siis lisabronn tühistatakse praktiliselt vist ööpäeva jooksul. Mingeid trikke ei olnud, aus ja korrektne asjaajamine - Hertz on suur ja soliidne firma ka. Kui tahate mitut autojuhti, siis lisaautojuht maksab ka raha.

aitäh Minukesele, Stirlingisse minek on hea plaan!

Läheme nädalaks Edinburghi augusti keskel sõbrantsiga, öömaja muret meil pole ja linnas ilmselt igav ka ei hakka, kuid tahaksime paaril päeval linnast välja sõita, mõne mägijärve äärde või mõnd lossikest vaatama. Autot ei taha kindlasti rentida, läheks nt rongiga või ... Kas keegi oskab anda head soovitust - hommikul rongile ja väljasõit (kuhu?)mitte rohkem kui tund-poolteist sõiduaega ja nii et õhtuks linna tagasi saaks?

Carlosii sai piletid meist ikka pea poole odavamalt! Kui vara enne minekut piletid ära ostsite?

Meie reisi kolm viimast päeva- Reis läks edasi nii, et laupäeval ei läinudki kuskile:) Magasime kaua, lapsed läksid algul mere äärde, hiljem hotelli basseini äärde ja meie otsisime Cecina poodidest kojuviimiseks õli-veini-juustu. Peale lõunat veetsime paar-kolm tundi koos rannas, snorgeldasime ja päevitasime ja ujusime ning see nahk, mis seal kõrvetati, tuli umbes nädala pärast kõik ilusasti ka maha.. Õhtul jalutasime Cecina Maresse, et kuskil süüa, kuid järjekordselt saatis meid ebaedu - kõik restoranid olid rahvast pilgeni täis- linnalähistel pidi järgmisel päeval toimuma Etruskide rannikutuuri osavõistlus ja kogu linna olid vallutanud igas võimalikus vanuses jalgratturid. Lõpuks õnnestus leida restoran-pizzeria-gelateria, kus ühes terrassi otsas oli noobel bänd ja linadega lauad ning istus õhtusöögilauas linna kohalik koorekiht ja teises otsas oli luuk kaasamüüdavate pitsade kätteandmiseks. Enamus ettekandjad ja teenindajaid seal inglise keelt ei osanud ja seetõttu niipea, kui me inglise keeles midagi küsisime, tegid nad näo, et neil oli kiire ja lihtsalt jooksid ära?! See oli nii kurb-tigedaksajav-koomiline, et otsustasime oma tellitud pitsadest ja veinist lihtsalt loobuda ja minema jalutada. Pitsad saime siiski enne püstitõusmist kätte, kuid veini ei toonudki kunagi keegi... Lõpuks sundisin ühe ettekandja jõuga endalt pitsade eest raha vastu võtma ja jalutasime lihtsalt minema. Järgmisel päeval sõitsime Sienasse. Ignoreerisime mingisugusel ringteel oma GPS soovitusi ja sattusime seetõttu Sienasse sõitma täiesti tundmatut teekest pidi. Lõpuks leidsime ikka oma sisestatud parkla üles ja vaatasime üles mäe otsa, kus kõrgel-kõrgel valendas vanalinn - koht kuhu me minema pidime. Meie suureks kergenduseks selgus, et Siena toomkiriku juurde jõudmiseks on ehitatud korralikud, terve mäekülje ulatuses eskalaatoritsüklid. Ise sealt mäest üles ronimine oleks olnud jalgadele tõsine mõrv. Toomkiriku ette jõudes tekkis sõna otseses mõttes soov maha istuda. Kes on ise käinud, see teab, mida ma mõtlen, kui ma ütlen, et mul tuli tegelikult ka nutt kurku. Ma pole mitte kunagi mitte midagi nii ülevat näinud. Istusin kiriku vastas portaalil ja kogusin end ikka tükk aega, enne kui suutsin piletikassasse minna. Ostsime endale 10EUR/inimene komplekspiletid, mis sisaldasid mitut vaatamisväärsust, kuid pean ütlema, et suutsime käia vaid kirikus, selle pooleliolevasse osasse ehitatud muuseumis ja uue osa portaalile tehtud vaateplatvormil. Kogu päeva varjutas sündmus ühega meie teismelistest, kes mingil hetkel otsustas muuseumis, et läheb välja, seal ta meid ei näinud - sest me olime veel sees - ja marssis sealt terve pika tee all-linna parklasse. Ütleme nii, et ma ei olnud väga kaugel politseisse pöördumisest kuna ma olin täiesti veendunud, et nüüd on ta lihtsalt ära varastatud ja aju tootis juba igasuguseid õudpilte võimalikest järgnevatest arengutest... Õnneks leidsime ta ikka elusa ja tervena ise parklast üles, kuid vaatamisväärsuste isu oli kuidagi läinud selleks päevaks. Viimase päeva hommikul tšekkisime end õnnelikult välja, retseptsiooni-preili võttis seifist meie deposiidi, küsis, kas korter OK (keegi kontrollima ei vaevunud) ja hakkasimegi juba kell 9 põhja poole sõitma. Soov oli jõuda Castelnuovo del Gardasse, lõbustusparki Gardaland, kusjuures see oli hoolsalt hoitud saladus, lastele me polnud seda rääkinud. Jõudsime 12.30 kohale, varem olime teel ka 2 peatust teinud kohvi joomiseks ja oma kaasavõetud toidu hävitamiseks. Oli ka viimane aeg, sest kuumas pagasiruumis muutub nt mozzarella selliseks naljakaks veidra lõhnaga massiks, rääkimata vorstist... ei tea miks küll :D Püüdsin ka teepealt koju helistada, sest kerge närv oli sees selle Islandi vulkaanipurske pärast. Õnneks see meie kojulendu kuidagi ei mõjutanud. Lapsed ei uskunud kuni lõbustuspargi väravateni, et me nad sinna viime :D. Parkimine Gardalandi parklas maksab 5 EUR/päev ja Gardalandi piletid (võtsime SeaLife ka) maksid 39.50/per nägu. Esimene atraktsioon, mille ette me nagu naelutatult vahtima jäime oli Raptor. MINA EI LÄINUD SELLEGA SÕITMA, MUL PIDI VAATAMISEST SÜDA ÜLES ÜTLEMA. See kiirus ja peapeale ja peaalaspidi ja pikuti ja laiuti ja... seda peab vist ise nägema-kogema. Kuid mehed ja lapsed seisid järjekorra ära ja sõitsid - ma siis tegin meeleheitlikult pilte, olles ise kotte jm asju täis riputatud. Kuid ega ma ise ei tea, keda ma pildistasin, sest möödatuhisejate kiirus oli selline, et nägusid silm ei seletanud. Hiljem selgus, et lapsed olid Raptoril kokku vist 4 korda käinud! Kartsime juba ette pikki järjekordi (olime tripist lugenud) ja kuigi rahvast oli palju ja järjekorrad olid tõesti pikad, siis jõudsime 4 tunniga ikkagi käia 4D kinos, 3 erineval paadisõidul (kosed ja keerised jms - minu lemmikud), ameerika raudteel - seda ma kahetsesin kohe hetkest kui maha istusin, seda oli hiljem piltidelt ka näha. Saad osta foto (a 5-6 EUR) või DVD oma sõidust. Käisime ka UFO peal, mehed käisid veel ühel õudsal ameerika raudteel ja lapsed muidugi jõudsid oluliselt rohkematesse kohtadesse kui meie. Natuke kahju oli, et park nt kella 20-ni lahti ei ole (see on maikuus avatud 10-18-ni)- suviti on see park öösiti ka lahti, see võib väga lahe olla. SeaLife jättis mind külmaks, ootasin kuidagi midagi enamat -suurtest loomadest oli vaid 2 merilõvi. Oleks võinud selle aja veel pargis olla, mitte kell 17 ära minna SeaLife`i. Peale Gardalandi suundusime Bergamo linna, jõudsime nii 19 paiku ja kuna parkimine õnneks alates kella 19-st tasuta, siis saime auto enda arust suhteliselt kesklinna ära parkida. Kuna me polnud plaaninud Bergamosse minna, siis meil GPS-is ühtegi kohta ei olnud sees, kuid nälg juba näpistas kõvasti, olime vaid pikendatud hommikusöögiga ju terve päeva ära elanud. Tuiasime ja tuiasime mööda tänavaid ja olime juba lootuse kaotanud üldse kuskil normaalselt süüa saada, kui juhuslikult silmasime suvalises kangialuses silti Osteria de la Aneti (Via pinamonte da brembate 10, Bergamo). See osutus jumalikuks paigaks jumaliku toidu ja suurepärase teenindusega - sõime polentat juustuga, niisama polentat, jõime vett ja majaveini (milleks oli kergelt kihisev prosecco!)2 erinevat sorti ravioolisid, linguinisid kivipuravikega, prosciuttovaliku, siis mingi lihatoit oli veel+ sai ja võtsime ka kohvid, laud oli nagu äke ja arve tuli 82 EUR, mille kelner/omanik ümardas 80-ks!!! See oli kogu reisi parim toiduelamus, ma oleks peaaegu läinud Itaaliast nii ära mõeldes, et nad lihtsalt ei taha seal turistidele süüa anda, et hoiavad oma hea toidu ja head toidukohad kiivalt endale, teenindajad uimerdavad, ei oska keeli ja ei taha/oska hästi teenindada jne jne. See õhtusöök seal juhuslikult leitud nurgataguses osterias muutis kõik. Ägisesime kui hämmeldunult ukse peal arrivederci soovisime, seda poleks osanud oodata! Auto pidime lennujaama Hertzi parklasse tagastama kella 23.30-ks täis paagiga. Peale õhtusööki oli kell ca 9-10 vahel ja hakkasime otsima bensukat, kus auto ära tankida. Mis sa kostad, makaronimaal on alates 19.30-st kõik bensukad automaatjaamad. Kuna sularaha oli vähe, mõtlesime, et proovime kaardiga maksta. Võta näpust, isegi rahvusvaheliste kettide bensukad ei aktsepteeri midagi muud kui oma keti krediitkaarti - ei VISA, ei MASTERCARD, ei MAESTRO- ükski meie pangakaartidest, ei deebet- ega krediitkaart olnud nende masinate jaoks hea. Otsustasime siis ikkagi oma viimase sula ära anda ja juhtus see, mida oodata poleks osanud - masin sõi ära 50 EUR ja andis välja tšeki, millel kirjas, et kütust ei saa tehnilistel põhjustel väljastada. Siis sõitis bensukasse üks tsikliga tšikk, kes ütles, et oh, selline asi on tavaline - tulge kell 8 hommikul ja saate kas raha tagasi või kütust. ME EI SAANUD TULLA KELL 8 HOMMIKUL TAGASI- meil läks ju hommikul lennuk! Ei õnnestunud meil seda tšekki kell 10 paiku õhtul ka kellelegi maha ärida, kuid kütust oli ju jätkuvalt vaja. Otsisime pangaautomaati, milledest esimene ka minu kaarti ei aktsepteerinud. Mina isiklikult hakaksin juba paanitsema, kogu see reis oligi liiga hästi kulgenud... Kui me poleks autot täis paagiga tagastanud, siis iga liitri eest, mis nad ise tangivad, oleks pidanud maksma 2.79 EUR + teenustasu 18 EUR, st autorent oleks võinud minna 185 EUR kallimaks! See pole väga väike raha, vähemalt mitte meie jaoks... Lõpuks leidsime Deutche Banki automaadi, seal kehtisid ikka tsiviliseeritud maailma reeglid - sain oma arvelt raha välja võtta ja kindluse mõttes tankisime auto paagi väikeste rahatähtede kaupa täis, et sama jama puhul kaotus jälle nii suur ei oleks. Niiet kooliraha siis 50 EUR sellelt reisilt kuludesse kanda :) - ei tohi suure rahaga tankima minna! Rendiplatsile jõudsime õigeks ajaks, ka buss parklast lennujaama täiesti toimis kell 11 õhtul. Vedelesime hommikuni lennujaama kivipõrandal, üritades end viiekesi ühe jope ja paari kampsuniga katta. Bergamo lennujaama ametnikud on nii "toredad", et kella 1 paiku suletakse väljuvate lendude saalid nn "koristamiseks" ja kogu lennujaamatäis rahvast peab põrandal kügelema, sest saabuvate lendude terminalis on toolikohti väga vähe. Ka kõik kohvikud jm butiigid-putkad on öösel ca kella 5-ni kinni ja kui sa magada enam ei saa/suuda, siis teha ei ole seal kohe MITTE MIDAGI. Selles asjas peab järgmiseks korraks midagi välja mõtlema - mingi fliisi kotti panema vms. Lennukileminek ja kojusõit sujus ja kui Bergamos oli veel kella 12 ajal öösel 30 kraadi sooja, siis piloodi reipa teadustuse ilusast ilmast Tallinnas rikkus ära teade 12 soojakraadist. Reisiga olime iseenesest kõik rahul, järgmisel korral oleks jälle targem ja teeks mõnda asja teisiti, kuid üldjoontes läks kõik korda

Meie Toskaanareisi neljas päev viis meid mägilinnadesse Volterrasse ja San Gimignanosse. Olin kodus kõvasti turistiteatmikke lapanud ja trip.ee-d lugenud ja kuskil oli kõrva-silma jäänud, et Volterra on selline väike linnake, suurt seal vaadata-teha pole, lihtsalt et selline kõrgel mägedes asuv ülivana etruskilinn. Nii ütlesingi, et sinna palju pole vaja planeerida, tunnist piisab. Oh jah, kuidas ma ikka puusse panin selle ajaplaneerimisega sel reisil :) Ennastki ajab mu optimism naerma. Tagantjärele tarkus on see, et ju vist oli isu nii suur, et tundus, et suudame kõik selle, mis pakutakse, ka alla neelata, kuid tegelikult ilmselt ei hoomanud millimallikatki sellest, mis saada oli. Et siis - planeeri üks linn päevas, mitte rohkem! Vahvates Toskaana suurlinnades nagu Firenze või Siena võib isegi rohkem aega vaja olla... Meie kaugus Volterrast oli ca 42 km, aega võttis kohalejõudmine üle tunni. Linn asub kõrgel mäe otsas, sinna viivad shikaanidena keerlevad teed, kus tempo väga madal ja autosid jorus palju, eriti, kui ees on mõni veokas. Möödasõite eriti ei harrastata, ka kohalikud sõidavad mõistlikult ja ettevaatlikult. Sellist kamikadzde surmasõitu, nagu Kreekas igal pool võis näha, meie Itaalias ei kohanud. Olime selle üle väga üllatunud, sest hirmud olid hoopis suuremad. Linna sisenedes kohe nägime paremal järsakuserval parklat, parkla lõpus oli putka, kus tuli osta parkimise päevapilet, mis maksis 5 EUR. Hakkasime trepist üles mäetippu ronima, seal asus kindlus. Kindluses asub praegu riiklik vangla ja seetõttu ei tohi seda ei pildistada ega midagi. Imelik, eks - linn turiste tuubil täis ja keskaegsete võlvide all vaid paarkümmend meetrit neid kõrgemal jalutavad mafiosnikud ja/või sarimõrvarid... Paar sammu linnas ja olime Toskaana parima väljapanekuga etruskimuuseumi juures. Majas mitu korrust, igalühel tohutult soppe ja saale täis fantastilisi marmorkujusid ja leide nii etruskidest, roomlastest kuni keskajani välja. Muuseumis läks 2 tundi ja ega ei jõudnud kõigesse süveneda, oleks tahtnud tagasi minna. Ostsime sellise pileti, millega sai külastada 3 asja, lisaks etruskide muuseumile ka linnamuuseumi ja pinakoteeki. Pilet maksis vist 6 EUR/inimese kohta. Ütlen juba ette ära, et linnamuuseum, mis on täiesti fantastiline koht ja kus saab kindlalt kunstimürgituse, kui Pisa toomkirikus veel ei saanud, oli meie piir. Pinakoteeki enam ei jaksanud minna. Mulle tundus, et ma ei suuda mitte ühtegi maali sel päeval enam vaadata... Ostsime mõned alabastersuveniirid ja kõndisime kuni linnamüürini välja ja hakkasime tagasi tulles lõunasöögikohta otsima. Keset linna leidsime ühe varjulise osteria, kus ma tellisin mingi valmismenüü - primi, secondi ja vein, mees tellis pappardelle al Cinghiale - pasta metsseahautisega, lapsed ja nende onu tellisid pizza Hawaiana - kohutav valik loomulikult! Kes siis tuleb Itaaliasse havaipärast pitsat sööma :D Koos kohvide, vee ja jootrahaga läks meie seekordne lõuna 80 EUR. Hind oli soolane, kuid samas, toit oli maitsev ja kõhud saime enam-vähem täis. Reisil ongi vist põhiline, et inimestel kõht täis oleks, siis ei lähe keegi kellegiga tülli ja ei hakka tujutsema jne jne. Tuleb ära tunda, millal on inimesel tegelikult probleem ja millal tema eest räägib tema tühi kõht... Volterrast startisime San Giminano poole nii kella 3 paiku päeval. Kahe mägilinna vahemaa on 30 km, no aga alla tunni me küll kohale ei jõudnud. Sinna jõudes saime paduvihma kaela. Istusime mõnda aega parklas autos ja vaatasime, kuidas turistid autodesse-bussidesse plagasid. San Gimignanos läks parkimine 4 EUR. Mingil hetkel otsustasime ikka linna jalutada, parklast samuti vaja mööda treppe üles ronida, sest linn müüri sees ikka mäe otsas. Kuna vahepeal vihm jälle ägenes tormasime esimesse ettejuhtuvasse kirikusse - St Agostino. Kirik on täis suurepäraseid maale ja freskosid, lisaks on seal ka tegev mungaklooster. Veetsime seal kindlasti vähemalt tunni! Ja kui vihma poleks sadanud, me poleks sinna sattunud, milline suurepärane juhus! Isegi arvestades kunstimürgitust.. Ronisime ka Torre Grossa (54 m) tippu. Pilet oli jälle ühine linnamuuseumiga ja maksis 5 EUR, linnamuuseumis üha uued ja uued maalid ning freskod, üha kuulsamad ja kuulsamad nimed... Kui Eestis on võibolla 1 maailmakuulus teos, mida siis kõik vahtimas käivad, siis Toskaana igas külas ja linnas on sündinud mõni maailmakuulus kunstnik või kujur ja kaunistanud oma loendamatute teostega kodukirikud ja aadlipaleed. Need mastaabid on hoomamatult erinevad... Jalutasime selle keskaegse Manhattani tänavatel, vaatasime käsitöölisi, kes oma butiikides töötasid, nautisime meeleolu. Võibolla ma kordan ennast :D, aga - aega jäi väheks, oleks veel tahtnud käia ja näha! Koju sõites hakkas GPS esimest korda naljatama ja sattusime tagasitee asemel edasi, jõudsime Certaldosse. Sellest polnud midagi, kasutasime juhust ja külastasime ühte toidupoodide kettidest seal - Coop`i. Üldse olid meil toidupoed nagu Conadid ja Carrefourid ja Lidlid ja Coopid kõik GPS-i sisse pandud ja sellest oli suur kasu reisi ajal. Pimeda hakuks jõudsime jälle oma pessa Cecinellas tagasi. Samal õhtul oli meie noorimal lapsel tõsine tragöödia :-) - hommikul pestud pesu olime õue toolileenile kuivama jätnud ja mingisugused silmale praktiliselt nähtamatud punased ämblikud olid tema riided asustanud. Ta neid enne ei märganud, kui oli tuppa viinud. Oh jah... Pool ööd mässasime nende ämblikega, asi lõppes sellega, et ta reisi lõpuni oma voodis ei maganud...

smariale- ma arvan, et saate hamba verele ja hakkate kogu aeg reisima! Ostke endale GPS, seda läheb ikka vaja, oled sa oma või rendiautoga. Tasulised teed on kiired ja kui aeg surub ja on konkreetne sihtpunkt, siis pigem maksta see raha ja saada kohale kui hoida see mõnikümmend euri kokku ja loksuda tundide kaupa. Kui aga ajaga pole väga kitsas, siis soovitan pigem kasutada sinist teed (st mittetasuline kiirtee) ja kui tahate lihtsalt seigelda ja aega küll, siis võtke pruun tee - ka korralik asfalt, kuid kitsam ja käänulisem ja läheb igast külast läbi. Üldse on minu mõte see, et minnes võiks võtta kiirtee ja sihtpunktist tagasi tulles otsustada kellaja ja enesetunde järgi, kas suudate veel loksuda ja avastada või tahaksite ruttu kohale jõuda ja puhata. Ei tohi ära unustada, et autojuhtimine on raske töö ka sellises olukorras, kus olud on tuttavad, saatigi siis veel võõras riigis, lõunamaal, mägedes... Minu mees ütles, et järgmise reisi teeme sellisesse kohta, kus ei ole vaja rendiautot võtta :D Et tema tahaks ka juba hommikul chilliga alustada, mitte päev otsa pabistada, kas keegi kriimustab ära, kas parkisid ikka õigesti, ega kiiruseületamise eest trahvi ei saanud, ega valesti ei sõida, kas ikka kütust jätkub jne jne.

Reisi kolmas päev - tripp Elbale. Elba saar oli esimene asi, mis mu mehele pähe torkas, kui ma talle oma Toskaana-ihalusest rääkisin. Ilmselgelt see ülejäänu- küpressid ja vanad majad ja päevalilled ja muud kohustuslikud Toskaana elemendid ei avaldanud talle nii suurt mõju kui võimalus saarele ka minna. Eks sellele aitas kaasa ka see, et eelmisel aastal käisime koos Kreekas ja 3 päeva Androsel oli midagi hoopis-hoopis erinevamat kui Ateena ja Thessaloniki. Saarel kõik erilisem - inimesed, mäed, rannad, külad. Aeg paistab seal käivat hoopis mingis teises tempos. Elbale mineku päev oli ka üks vähestest, mis sai varakult paika pandud - mõtlesime nii, et kui teisipäeval saabume, siis kolmapäeval võtame veidi vabamalt ja neljapäeval läheme Elbale, sest reedel on saar sise- ja muid turiste täis. Järjekordselt oli see väga õige otsus, sest neljapäeva õhtul ära tulles nägime saabuvaid praame, mis olid puupüsti täis ja lahkuv praam nii tühi-nii tühi. Tuletas Saaremaale sõitu meelde. Cecinast Piombinosse on 50 km kanti, Piombinost Portoferraiosse Elbal ca 30 km, 1 tund sõitu. Praamid lähevad iga tunni aja tagant ja pilet autole ja 5 reisijale oli 93 EUR/1 ots. Pileti ostmisega mingit probleemi ei olnud, jõudes Piombinosse vilksatas tee ääres erinevate laevafirmade reklaame, meie olime varem netist vaadanud, et tihedaima graafikuga ongi vist Moby Lines ja esimese kontori juures pidasime kinni ning ostsime piletid ära. Seal sellist konkreetset sadamahoonet vms ei olnudki, lihtsalt kaid. Pidime ikka küsima, et kuhu järjekorda sõita, kuid iseenesest läks pealesõit viperusteta ja mahasõit ka. Laeval oli ikka 2 visiiri, nii et tagumik ees maha ei pea koperdama. Olime plaaninud, et kuna Elbal on üks vahva kõrge mägi Mount Capanne (1018 meetrit), siis sinna tippu peaks kindlasti minema ja siis peaks kindlasti ujuma minema, sest Vahemerd veel proovida polnud ju saanud ja kuskil peaks sööma ja Napoleoni muuseumi peaks ju ära vaatama ja koju läheks kella 6-se praamiga, siis jõuaks veel valges tagasi ja saaks mere äärde Cecinas minna. Nojah, plaanid ... on head, aga elu teeb omad korrektiivid. Ostsime igatahes saabudes tagasisõidu piletid ära ja alustasime keerutamist mägedes, et jõuda Marcianasse, linna, mis asus täpselt selle tõstukiraja kõrval. Kohale jõudes oli ikka süda päris paha - teed olid väga-väga kitsad, järsud ja käänulised, vaated maalilised. Enam ei julgenud öeldagi, et vaadake seda või seda, sest äkki autojuht vaatab ka... Kohale jõudes selgus, et tippu viib tavaline mäetõstuk, oled sellises lahtises raudkorvis, ei mingit õhutrammi nagu Santorinil, kõlgud seal tuule käes 800 m ja kogu see lõbu maksab 18 EUR/nägu. Mul läks jällegi ainult neid korve vaadates süda pahaks ja õnneks lapsed ka ei hakanud nuruma, nii läksidki mehed üles ja meie jäime alla kohvikusse jäätist sööma ja sisalikke pildistama. Sisalikke või gekosid on tohututes kogustes ja igal pool. Õhtuti ilmusid nad meie veranda valgusti peale end soojendama ja päeviti silkasid vaata et varba vahelt läbi. Ootasime ja jalutasime ja olime juba päris tüdinenud ja nälg hakkas ka näpistama, kui lõpuks mees helistab, et "k.. itaallastel hakkas lõuna ja järgmine puur tuleb alla alles 1,5 tunni pärast". Egas midagi, ronisime mööda mäekülge ehitatud treppi meie peade kohal kõrguvasse Marcianasse ja istusime esimese kohviku esimesse lauda. Kuigi me tellisime jälle(!) pastat, siis seekord olid portsjonid suured, toit pidi keele alla viima ning lõuna kolmele koos mahlade ja veiniga läks maksma (koos jootrahaga) 30 EUR. Marciana oli selline linnake, kus igal sentimeetril lihtsalt tahtsid pilti teha, need detailid, need igivanad majad ja kirikuke, need 50 cm laiused vicolod, need vohavad lilled. Jumalik! Tagantjärele tundub, et see 2 tundi, mis me täiesti plaaniväliselt seal saare mägilinnakeses uitasime ja sõime, andsidki üldse kogu reisile selle päristoskaana maitse. Fotoka aku sai seal tühjaks. Telefonide galeriid on meil lastega igatahes Marcianat otsast lõpuni täis. Lõpuks kui mehed alla said, olid väga rahul, et üles läksid, kuigi sealt nii ruttu alla ei saanud, kui tahtsid. Vaated olid hunnitud, kogu saar oli nagu peo peal! Jalgsi oleks võinud ka mööda mäekülge alla tulla, kuid kuna seal teed ei ole ja hooned mäe tippu on ehitatud helikopterite abiga, siis plätadega nad alla ei saanud tulla, pidid ootama. Mäe otsas olid nad ka meile supelranna välja vaadanud, edasi suundusimegi sinna - Fetovaia külakese randa. Mäeveerule olid end klammerdanud majakesed, sinna vahele kuskile lookles ka maantee, keerasime alla mere poole ja avastasime, et ega vist siin parkida küll kuskile pole, igal pool sildid ERAVALDUS. Igaks juhuks läksin ühe poisi käest küsima, et kus ja kas parkida saab ja mis maksab, küsin, et kas inglise keelt räägid, see vastu a tõ parusski gavariš? Nu kanešna gavarjuu! Nu a võ atkuuda? Iz estooonii, Nu kaneešna, blandinki takiie! Ja sraazu smotrel, što zemljaki! Parkige siia ja siis rannas näidake piletit, saate tooli ja.. Poiss oli Venemalt kunagi jalga lasknud, juba mingi 5 aastat Elbal elanud, rääkis italiaanot nagu kulda, parkimispiletite müügiga pidi end ikka ilusti ära elatama... Vot selline elu on mõnel.. Kade hakkas :D Merevee ülim soolasus oli lastele suureks üllatuseks - ja eks see Läänemeri ongi Vahemere kõrval ju nagu allikavee maitsega. Soolane vesi teeb mere puhtaks ja läbipaistvaks, proovisime ka snorgeldada, esimest korda elus, oli väga vahva. Uus lemmiktegevus mul nüüd! :D Teised muidugi peale punetavate sakslaste ja eestlaste ei ujunud, see vist tavaline. Vesi ei olnud külm, selline tavaline eesti merevee temperatuur. Normaalne, see-eest päike on ju kuum. Chillisime paar tundi rannas ja sõitsime Portoferraio poole tagasi, et jõuaks veel midagi enne laevale minekut näksida ja midagi vaadata, aga see oli tühi lootus - jõudsime linna siesta ajal ja süüa ei saanud kuskil, lõpuks leidsime ühe kohviku, kust kohvi ja jäätist tankisime. Muuseumidesse ei jõudnud, sest ajagraafik oli meil päeval uppi läinud, aga no mis siis ikka. Ma oleks veel mööda neid linnu ja külasid kolanud,jäi kripeldama ja juba teist päeva pidin tunnistama - aega jäi väheks! Elbale võiks minna kasvõi nädalaks, ikka oleks midagi teha - ujuda, matkata, snorgeldada, vanu linnu ja külasid uurida, teha ümber saare laevareis klaaspõhjaga paadis, kolada vanades kindlustes... Sinna peab tagasi minema! Koju jõudes kordasime eelmise päeva õhtusööki omaenda täistopitud külmkapist + saime veel jumalikku pastat prosciutto ja hotelli poest ostetud ökotomatikastmega. Questa dolce vita!

No näed, juba ongi aega :) Teise päeva sisu selgus vahetult enne reisi- käisime Pisas ja Luccas. Tegelikult me ei plaaninud klišeelikke turistikaid külastada, kuid lõpuks ikka otsustasime, et Pisas peab ära käima, võibolla ei ole enam kunagi selleks võimalust, eriti, kui maailm laupäeval otsa saab (vihje mingile vanamehele USAS, kes kuulutas, et 21.05 toimub siis maailmalõpp);) Samas, kuna meil oli ju puhkus, siis tahtsime hommikul ikkagi uimerdada ja lapsed tahtsid basseini minna, kuid see avati kell 10 alles ja nii me saimegi minema alles lõuna paiku. Sõitsime mööda mereäärset teed, mitte kiirteed ja see on Eesti mõistes tegelikult ka kiirtee, sest on 2 sõidurada ühes suunas ja 2 teises ja rajad üksteisest eraldatud, kuid raha selle eest ei võetud. Vaated oleks olnud head, kui... teepiire poleks autoakna kõrgusel olnud :D Midagi ikka nägime ja see mida nägime OLI ILUS! Ühesõnaga: raha eest on rohelised teed ja teised (sinised, punased, midaiganes) ei ole. Pisas oli meil GPSiga otsitud parkla, sõitsime sinna, see oli muide tasuta! Nagu siin tripis varemgi on kirjutatud, mustad mehed ümbritsevad sind Pisas kohe, kui hakkad saabuma Imede põllu areasse. Pisasse jõudes tuleks kõigepealt minna piletikassasse ja otsustada, mida vaadata tahate - üksikpiletid 4 EUR, kaksikpiletid (2 muuseumi) 6 EUR, Pisa torn 15 EUR. Kui ostma lähete, müüakse torni kellaajaline pilet - sisse saabki kellaaja pealt ca 40 in korraga ja järjekord oli meil 1,5 tundi. Selle siis kulutasime Toomkirikus ja Baptisteeriumis. Kui lapsed oma onuga üleval käisid, üritasime me all suveniire leida aga kahjuks kõik ikka Hiina toodang. No ühe viltuse tassi siis ikka ostsin endale mälestuseks ja teise tütrele kingituseks a 6-7 EUR. No ja need maailma levinumad ja leimimad suveniirid - fotod sellest, kuidas me torni püsti hoiame, said ka ikka ära tehtud:D. Nagu varem öeldud, sõime jäätist ja jõime vett, õhtusöögini oli aega, kui Pisas lõpetasime, otsustasime ikka Luccasse ka sõita, "see ju nii lähedal, mingi 35 km". Nojah, läheduses asumine on Toskaanas väga suhteline. Sõitsime sinna ikka mingi 1-1,5 tundi. Kui kohale jõudsime olime väga näljased. Tasuta parklat ei leidnud, ca 2,5 tundi parkimist läks 2 EUR. Jalutasime vanalinna sisse, vaatasime Napoleoni väljakut ja otsisime söögikohta. Lõpuks leidsime mingi osteria, võtsime ainult igaüks mingi pasta ja läks 70 EUR/5 inimest. See oli paras pettumus... Toit oli küll hää, kuid seda oli ikka vähe mis vähe selle raha eest. No ega ma väga ka vinguda ei saa, oleks võinud ju edasi otsida, kuid lapsed olid ikka nälgas juba ja ise ka väsinud mis väsinud. Kuna koju oli ka ikka veel süüa ja värki vaja, siis otsisime GPS-ga lähima Carrefouri (õnneks see oli kella 9-ni lahti, muidu seal toidupoed max 8-ni)ja täiendasime oma varusid. Luccast läbihüppamine jäi ikka kripeldama, kuna jõudsime sinna liiga hilja ja mitte midagi ei näinud, kuigi olin endale hulga märkmeid teinud, mida seal vaadata - linnamüür ja toomkirik ja amfiteater ja... Sõime kodus veel ühe korraliku itaaliapärase söögi - kõiksugu mozzarellad ja provoloned ja grana padanod ja caciottad ja prosciuttod ja salamettod ja see nende leib, või siis õigemini sai on ju palsamiäädika ja hea õliga selline maius! Ja tomatid! Ma arvan, et sõime paar karpi iga päev lihtsalt niisama ära. Ja jogurt! Sellist Eestis ei saa. Näod, kaelad ja käed suutsime kärssama ajada selle ühe päeva päikese käes olemisega, kahjuks ei õnnestunud reisi ajal hankida Burnshieldi, nii et teistele õpetuseks - jätke puuderkreem maha ja pange kosmeetikakotti hoopis Burnshield.

Meie pere esimesest Itaalia reisist siis veel: Sõitsime 17.05.11 Ryanairiga Tallinnast Milano Bergamosse, piletid ostsin millalgi märtsis 73.60 EUR/per inimene (seal sees 2 äraantavat pagasit tagasi tulles a 15 EUR). Pole see Ryanair nii hull midagi, kui kõik korralikult läbi lugeda ja asjad õigel ajal teha, siis tegelikult pole mingeid jamasid. Kuulujutt, et seal lennukis on nii kitsas, et üldse olla ei saa ja et isegi WC on tasuline, ei vasta tõele. Üle 3-tunnise sõidu puhul võibolla jääd kangeks, aga kuni sinnamaani on kõik enam-vähem OK. Reisikindlustuse tegin läbi iizineti, sealt lihtsalt valisin parima pakkumise, läks 9 EUR/per nägu. Autorent oli suurim peavalu, magasime maha magusa pakkumise, lootes et tuleb veel parem... Algusest peale oli selge, et Hertz läbi Ryanairi on soodsaim, samuti olime koheselt ära otsustanud, et teeme kindlasti ka superkasko. Mees tegi siis endale mingi Hertzi misiganes kasutajakonto, seda numbrit küsiti ja loodetavasti sellest oli ikka siis kasu ka, kuigi otseselt sellest nagu aru ei saanud... Aprilli alguses, st 1,5 kuud enne meie tegelikku rendiperioodi, olid veel soodsad pakkumised, kuid nagu mainitud, ootasime liiga kaua. Siit järeldus - rentige ca 2 kuud enne, saate ilmselt parima hinna. Tahtsime rentida Ford Focust (bronnisime ära ka), kuna Fiesta oleks 5 inimesele ja pagasile väikeseks jäänud. Bergamos Hertzi büroosse minnes - kohe lennujaamas, väga mugav - pakkus onu vilunult meile upgrade ainult 5 EUR eest päevas - voila - Alfa Romeo Giulietta - tuttuus, suur, läikiv, uue auto lõhn, läbisõit 6000!!!! Muidugi võtsime, pärast ei jõudnud neid ära tänada, kuidas me oleks mägedes selle Focusega sõitnud... Tõesti, see oli meie parim kiirotsus, kuigi vaatasime mehega mõlemad üksteisele otsa ja hirm oli sees, et nüüd saamegi juba oma esimese tünga :) Õnneks nii ei läinud. Auto rent 7 päeva - 458.23 EUR, seal sees on ka superkasko. 7 päeva jooksul võtsime kahel korral paagi täis - kokku läks 140 EUR, maha sõitsime 1650 km. NB, auto saad rendist täis paagiga ja pead tagastama ka täis paagiga, vastasel juhul on trahv ca 250 EUR. Sellega seondus ka meie reisi suurim nn äpardus, aga sellest millagi hiljem. Saime lõuna paiku kiirteele, kuna meil oli ekstra selleks reisiks GPS ostetud (eelmise aasta Kreeka õpetas, et ikka ilma ei tule kuidagi välja) ja mu mees oli kõik võimalikud sihtkohad juba kodus sinna sisestanud ja marsruudid valmis teinud, siis sõitsime täiesti sujuvalt põhjast poolde Itaaliasse, õigel ajal vahetasime kiirteid jne jne, ca 4 tundi. Vahepeal teagime Autogrillis ühe peatuse, ostsime kolmveerand pizza Margheritat 5 peale - läks 12 EUR, vett läheb päevas ca 6 liitrit, 1,5 pudel maksab 0.70-1.70, sõltuvalt, kust ostad. Kohe Bergamost sõitsime kiirteele, sealt saad masinast sellise väikese pileti (nagu parkimispilet), enne Cecinat lõppeski tasuline kiirtee ära, mahasõites küsiti 30 EUR. Tsipa enne 8 jõudsime Cecinasse, tormasime Lidlisse, ostsime kotitäie toitu ja hügieenivahendeid - käsipagasis ju šampooni ja palsamit ja dušigeeli üle ei too :) ja veini oli vaja, sest algas puhkus ja lapsed (ja ise ka) tahtsid süüa ja ... Oma hotellikompleksi jõudsime ka GPS abiga (La Cecinella, asub suvituslinnas Cecina Mares, 800 m merest, jumalik liivarand, männimets, basseinid). Selle leidsime ka lihtsalt internetist surfates, kuna kriteeriumiks olid Toscana ja meri ja hind, siis nii me ta leidsime. Turistide Villagio - peamaja restorani ja spaga, bassein, pood, medpunkt, tenniseväljakud, laste mänguväljakud, vibutamine ja majad - igas 2-4 korterit, ühekorruselised, eraldi sissekäigu ja katusealusega, parkimine tasuta. Korteris (villetta trilocale- st kolmetoaline)oli üks magamistuba suure voodi, kahe riidekapi ja tooliga, teine magamistuba 2 voodi, öökappide ja riidekappidega, elutuba-köök kahekohalise diivanvoodi, 2 kapi ja öökapiga. Köögis oli kraanikauss (soe vesi), kappides sahtlites kõikvõimalikud potid-pannid-nõud, 4-auguga pliit, presskann kohvi jaoks. Prügi tuleb seal sorteerida - see oli väga erinev näiteks Kreekast kus kõik ühte patta läks. Vannitoas WC, bidee, kraanikauss, dušš. Vett soojendab päike, meil küll sooja veega eriti probleeme polnud, kuigi meid oli 5 inimest. Korter OK, puhas ja korras. Poest tuleb ise osta ka nt sool ja pipar ning nõudepesuvahend, sest seda seal polnud. Kompleksis on pesumasinakeskus, mis töötab müntidega, aga meie seda ei kasutanud, saime ise oma vajalikud asjad kausis ära pestud käe vahel. Märtsis maksin ettemaksu ära 150 EUR, siis saime mingi varase ostja sooduka, kokku läks 6 ööd 443 EUR, st ühele inimesele 14,8 EUR/öö. Sinna minnes tuleb anda checkinnis 200 EUR sulas deposiiti, see pannakse ümbrikusse ja kleebitakse kinni, sinu nimi peale ja seifi, siis välja chekkides saad selle kätte, kui kõik OK on. http://www.lacecinella.com/default_en.asp saime just enne receptionitüdrukute lahkumist oma apartmendi võtmed napilt kätte ja kokkuleppe, et ajame raha- ja muud asjad mõnel teisel päeval korda. Sõime-jõime, panime riided kappi ja läksime veiniga randa. Klaasi ei tahtnud randa võtta, et äkki teeme katki, siis võtsime roostevaba kohvikannu (teate küll, selline väike, moka keetmiseks), jõime sealt veini ... Chill.... Vot selline esimene päev. Kui aega saan, kirjutan teistest päevadest ka.

Meie käisime üle-eelmisel nädalal, 19.mail, ei pidanud midagi ette broneerima, piletid autole ja 5 reisijale edasi-tagasi maksid 186 EUR. Sõitsime Piombinosse, esimesse Blue sildiga kontorisse ja ostsime piletid ära. Praam käib iga tunni aja tagant, viimane tuleb Elbalt tagasi kella 20 paiku

Meie 5-kesi ööbisime La Cecinellas, kahe magamistoaga apartmendis, hind oli 6 ööd 443 EUR http://www.lacecinella.com/

Pole küll villa, kuid äkki sobib, asub Cecinas, 800 m merest, ilus liivarand, männimets, http://www.lacecinella.com/

Tulime eelmisel nädalal Itaaliast, rentisime Bergamos auto, sõitsime Cecinasse Toskaanas, ööbisime seal 6 ööd ja sealt tegime väljasõite - San Gimignano, Siena, Volterra, Pisa, Lucca, Elba saar, viimasel päeval enne ärasõitu Gardaland. Reisiseltskonnas 3 täiskasvanut ja 2 last - 11 ja 13 aastased. Rendiautoks oli 2l diisel Alfa Romeo Giulietta, rentisime Hertzist. Meid ei kriimustatud mitte kuskil, ühel korral nädala jooksul nägime politsei kiiruskontrolli tee ääres, kuid vastusõitjad andsid märku ja seega vahele ei jäänud. Itaalia liiklejad meie meelest palju mõistlikumad kui kaasliiklejad meie enda tööteel Viljandi mnt-l linna minnes hommikuti ja õhtuti :) Pidime kütust võtma 2 paagitäit- kokku 130 EUR, läbisõiduks tuli... pean õhtul täpsustama, aga alla 3000 km. Mida järgmisel korral seoses marsruutide planeerimisega teisiti teeks - jätaks igale linnale terve päeva, st ei üritaks mitut linna ühte päeva toppida, siis pole aega millessegi süveneda ja sellest on pärast kahju. Näiteks San Gimignano on palju enam kui tornid - jumalikud kirikud, käsitöö töökojad, kunstnikud ja meistrid, muuseumid... Pisa torni pilet on 15 EUR -seda me ei teadnud, see ikka kallis aga asi seda 200% väärt. Üle tuleks kindlasti vaadata ka Pisa toomkirik, Baptisteerium näeb väljast küll vahva välja, kuid sisse ei pea ilmtingimata minema, eriti ei kaota midagi.. Hindadest: jäätis tänaval või gelateriades tavaliselt 2 EUR, vesi 1- 2,5 EUR pudel, kiirteeäärses Autogrillis vesi 2,5, kohv 1,7. Ärge küsige jumala eest Americano kohvi, saate kõntsa, mis juua ei kõlba. Toit kallim kui Eestis, piim nt (odavaim) 1,45 EUR/l. Normaalset söögikohta sa turistilinnade tänavalt ei leia (ja Toskaanas kõik asulad turistikad :), selleks, et teada, kus hästi süüa saab peab sul enne olema healt tuttavalt konkreetne aadress saadud, muidu maksad ränka hinda aga sööd mõttetut toitu, mida kodus poole odavamalt saaks jne, jne. Ma võin oma reisi konkreetse kuluaruande üles panna ja marsruudi ka kui kedagi huvitab. Näiteks ärge tehke seda viga, et vaatate, et kahe linna vahemaa vaid 30 km, et saate 30 minutiga kohale - arvestage, et mõlemad asuvad mäe otsas, siis liikumiskiirus olematu ja 30 km läbimiseks + parkimiskoha otsimiseks planeerige 1,5 tundi. Parkimise hinnad kõikusid, kuid üle 5 EUR me ei kulutanud kuskil. Meil läks üldjoontes kõik hästi, äpardusi oli vaid mõned üksikud, needki mitte nii fataalsed; inimese kohta tuli reisi kogumaksumus 558 EUR- selle sees kõik kulud- 5 inimese Tallinn- Bergamo Orio al Serio-Tallinn lennukipiletid, 2 äraantavat kohvrit tagasi tulles, 5 inimese reisikindlustus, ööbimine 2 magamistoaga apartmendis 6 ööd, autorent 7 päeva, kütus, superkasko 7 päeva, parkimiste ja vaatamisväärsuste kulud, 5 inimese toit ja 3 inimese vein :D, suveniirid, laevapiletid Elbale jne.

Olen äsjaselt Londoni-reisilt tagasi ja tahaksin veidike tagasisidet anda, saate seda infot ehk edaspidi kasutada. Kohalejõudmine oli väga sujuv, võibolla esmakordselt Londonisse minejale ning sellisele, kellel eelarve pingeline (nagu minul oli) väike tip - Heathrow Lennujaamas, 4. terminalis tuleb lihtsalt otsida undergroundi silt, eskalaatoriga alla sõita, osta kassast pilet (mina ostsin Oyster kaardi - kaardi deposiit 3£ + lasin sealsamas kassas raha peale kanda, 15 £ piisas neljal õhtul mitmeid mitmeid kordi metrooga sõitmiseks) ning platvormile minna. Kesklinna saamiseks valida Piccadilly line rong ja sõita. Sõit võtab ca 1 tund aega kuid kahtlematult odavaim, lihtsaim ja mugavaim viis kesklinna saada. Hotell oli Jolly St Ermins, suht-koht normaalne - valisin 6 korruse, st olen suitsetaja ja seal on suitsetajatele eraldi korrus. Väheke võiks ju norida- sest polnud tegemist odavklassi hotelliga - (kardinad veidi määrdunud, vannitoas mingi toru tilkus natuke jne) kuid üldjoontes suhtkoht hea hotell ja superhea asukohaga vähemalt minu vajadusi arvestades (metroojaama St James Park ja minu koolituspaiga kõrval). Toas oli kaks voodit, kirjutuslaud, telekas, mängupult, föön, veekedukann koos lahustuva kohvi, tee, suhkru ja koorega; vannitoas vann ja dušš, kätepesugeel, šampoon, seep ja dušigeel minipakendis, samuti oli numbris minibaar ning pükstepressija. NB Eestlastele on oluline, et internet ei ole harjumuspäraselt tasuta, vaid tuleb eraldi maksta all receptionis. Hommikusöök oli superlux - English breakfast oma tõelises headuses - peekon, vorstikesed, kala, küpsetatud juust, munapuder, tomatid, küpsetatud seened puuviljad, koogid, krõbuskilett, juurviljalett, võileivalett, pirukalett jne jne Iga päev käis koristaja ja tegi toa niimoodi korda, nagu ma oleks välja chekkinud ja kuna ma pole eriti hotellides ööbinud, oli see veidi imelik. Ühel päeval panin lingi külge "do not disturb" sildi ja õhtul oli ukse all pikk ja viisakas vabanduskiri, kuidas nad ei saanud mu tuba koristada, ja kui ma peaks abi vajama, et ma siis kohe kutsuks kedagi jne. See oli armas. Liftid ülitillukesed, kergelt vanaaegsed. Mida ma ise teeks täna teisiti, kui sama reis oleks vaja ette võtta: ma jätaks broneerimata viimase öö hotellis, sest kui tahta olla Heathrows 2 tundi enne lennuki väljumist (st kell 05.35) siis ainukesed võimalused Heathrowsse saamiseks on kas takso või Paddingtoni jaamast kell 05.10 väljuv Heathrow ekspress. Takso lennujaama on ebanormaalselt kallis (min 60£, aga ka 100£). Hotellist Paddingtoni saamiseks tuleb muide ikka takso tellida (16£) ning ekspressipilet maksis 18£.

2 tundi enne lennuki väljumist Heathrows 8vähemalt 4. termnalis) EI OLE PIISAV AEG! Ma pidin (omamata kogemust Heathrow lennujaamaga) peaaegu lennukist maha jääma - lennujaamas valitseb kohutav segadus, kohe liftist väljudes suunatakse sind koos pagasiga mingisugusesse ülipikka järjekorda, check-ini normaalses mõistes ei toimu. Sellest esimesest järjekorrast suunatakse iga inimene personaalselt edasi järgmisse järjekorda peale pikka ootamist, seal käivad täiesti juhuslikul alusel ringi mingid töötajad, vist klienditeenindajad, kes küsivad, kas teil pardakaart on olemas. Sa vastad, et kuidas, ma pole ju veel check-ini saanudki, mind aeti kohe mingisse järjekorda, no siis võtavad nad su dokumendid, kaovad nendega kuhugi ja tagasi tulles on neil sind check-initud. Siis jääd lolli näoga vaatama, et mis siis pagasist saab, vahepeal on sind juba suunatud baggage dropp-off järjekorda, su lennukini on 30 min, pardaleminek on alalnud, kuid sa pole veel pagasist lahti saanud ja pikk-pikk saba veel seista. Täielik hullumaja. Kui peaks veel olema soov enne tagasi müüa oma Oyster (nagu minul) või pagasit kaaluda (nagu minul), siis on tõenäosus maha jääda ülisuur!!! Ära võib samuti unustada mõtte kulutada mündid lennujaamas, sest selleks, ega WC-s käimiseks, ega kohvijoomiseks või poeskäimiseks aega ei jää. Turvakontroll võtab ära tikud, tulemasina (mida ei tehtud ei Prahas ega Tallinnas ega Ateenas ega Frankfurtis - minu viimasel aastal läbitud lennujaamad), samuti tuleb saapad ära võtta - seda samuti mujal ei ole nõutud; iga normist (Chezh Airlines 20kg) ületatud pagasikilo maksab 20£, mis ka ikka röövellik taks. Minu kokkuvõte- Oleks ma seda kõike varem teadnud, oleksin võinud säästa 1 hotelliöö pealt 1970 kr; - kusjuures hommikusöök jäi mul ju nagunii viimasel korral kasutamata; taksole ja Heathrow ekspressile kulunud raha 541 kr ning sõita viimase metroorongiga lennujaama, oleks saanud korralikult pagasit kaaluda, vajadusel rahulikult ringi pakkida, oleks aega olnud ka shoppamas käia lennujaamas, oleks nii raha kui närve kõvasti kokku hoidnud. Nagunii sellel viimasel ööl eriti magama ei julgenud jääda, sest kartsin sisse magada, nii et see oli mõttetu kulutus minu jaoks. Muide, kuna Londonist saabumine ja Prahast väljumine on väga lähestikku ja vaevu jõuab enne pardalemineku lõppemist õigesse väravasse, siis ei tasu ka loota, et oma pagas kodus kätte õnnestub saada. Igatahes minul läks see lootus tühja, minu pagas jõudis alles järgmise päeva Praha lennukiga. Hea asi on see, et Tallinna lennujaama pagasiteenindus toimetab hilinenud pagasi ise koju kätte. Aga muidu, muidu läks kõik hästi :) Häid jõule!