Paiksekene

Uus kasutaja, liitus Tripiga 8 aastat tagasi
0 meeldimist
1 postitust / 3 kommentaari
0 (0%) külastatud sihtkohta:
Viimased kommentaarid

Kuna KL-i saabumise puhul on lennuajale lisatud +1, kuid Arlandasse jõudes mitte, siis sealt see segadus tekkiski:)

Viieliikmelise seltskonnana olime Lucial 6-21 jaanuar.
ÖÖBIMINE
10 ööd põhjas, Gros Isleti külje all (http://www.holiday-rentals.co.uk/p180331?cid=E_OWNERINQUIRY_DB_O_20101010_propertyurl_text_LPROP), 4 ööd lõuna pool, Mamikus (http://paradisestlucia.homestead.com/). Majutust otsides oli peamiseks kriteeriumiks hind, võimalus meid ära mahutada ning söögitegemise võimalus (et võimalikult odavalt läbi saada ja raha pigem vaatamisväärsustele jätta).
Esimene oli selline suht mõnus kortermaja, mille kortereid välja renditi. Korteris 3 tuba (2 magamistuba), 2 vannituba-WCd (suurema seltskonna puhul sealsete palavate ilmadega ülimõnus), köök (pika-suure elutoa ühes otsas). Täielik oma olemine, head söögitegemise võimalused, rand mitte kontimurdvalt kaugel. 4ndal päeval võtsime auto kuna soovisime ka saart ja teisi randu näha. Kodulehel reklaamiti küll 4 inimese majutust, kuid meile muretseti ülisuur õhumadrats - mahtusime väga hästi ära.
Teine koht oli meie jaoks nn pool-kodumajutus - maja ühes otsas oli perenaine, kes igati aitas aja sisutamisel, jagas praktilisi soovitusi (mida, kuidas, kus teha-näha), organiseeris meeldejääva elamusterohke matka ning tutvustas kohalikke roogasid(öömaja läheduses üks väike söögikohake, kus ülihäid kohalikke roogasid pakutakse; moosid; tervitusjoogid). Seal saime natuke rohkem Lucia hingeelu kohta teada. Toad on suht pisikesed, kuid hubased. Arvestama peab koerte ja sisalike olemasoluga (toas nad muidugi ei käinud ja sisalikest said meie igapäevased kaaslased, kellest raske lahkuda).
Ööbimiskohad otsisime juba novembris vist välja, kuid kui keegi minna soovib, siis soovitan täitsa kontrollida vabade kohtade olemasolu.
TRANSPORT
Kui algul öeldi meile, et bussid liiguvad vaba graafiku alusel ning neid hääletada tuleb, olime hämmingus. Saarel olles selgus, et bussid liiguvad üsna tihedalt. Nagu eespoolgi mainit, siis tõepoolest on neid teedel riburadamisi, üksteise järgi näha. Bussid peatuvad nii seal, kus peatus ette nähtud on, kui seal kus soovitakse, sh hääletamise peale. Päris tihti nägime ja olukordi kui hääletaja oli teisel pool teed kui buss ja ilusti jäädi seisma. Arvestades mägiseid teid ning kohalike harjumust nendel sõita, on tempo üsna suur ja nõrgema organismiga inimestele võivad kurvid-tõusud liiast olla. Juba taksosõit lennujaamast põhja oli minule natuke karm. Soufieri läksime juba rendiautoga ja omas tempos.
Teed. Põhimaantee, nn saart läbiv 6, on üsna hea läbitavuse-kvaliteediga. VÄiksemad teed on aga eriti mägedes üsna kitsad (vastutuleva auto korral peab tihti laiemat kohta otsima, tagurdama jne), teeäärtes on kõikjal sügavad kraavid. Ülisuurte tõusude-languste-kurvide tõttu kütusekulu tõesti suur ja aeg ühest kohast teise jõudmiseks pikem kui siin arvata võib. Esimestel päevadel oli küll natuke raske vastupidises liikluses sõita, kuid saime päris hästi hakkama:)
VAATAMISVÄÄRSUSED
Diamond waterfalls(?) ja selle park - meile jättis väga nadi mulje. Kui läksime, oli vesi väga mudane/kahvatu. Kosk mitte väga kõrge ja üsna kitsas. Arvasime, et Eesti kosed tunduvalt ilusamad-võimsamad. Pargis olevad mineraalvannid soovitame aga säästureisijatel vahele jätta - vannid tee ääres, kus teised kogu aeg kõnnivad, olemuselt pisi-pisikesed basseinid, näiliselt tavalise veega. Me ei näinud neis ühtegi inimest.
Mamiku ööbimiskoha läheduses, sealse giidi Melviniga külastatud kosk oli aga imeline - küll madal, aga laiem ja väga ilusa sillerdava veega. Väheke ekstreemne rännak koseni tasus ennast igati ära:)
Kui tahta mõnda parki külastada, siis Diamondsi omast meeldis mulle isiklikult Mamiku Gardens tunduvalt rohkem. Seal ka ilus vaade Atlandi ookeanile, värvilised orhideed, metsarajakesed jne.
Vulkaan - vulkaani giidi-ekskursioon/ mõneminutiline jutt ei olnud midagi ülierilist. Aga eks see sõltub ka sellest, palju ise küsida osatakse ja palju varem vulkaanidega kokku on puututud. Kui kusagilt foorumist võib lugeda, et "drive in" ei eksisteeri, siis tegelikkuses ikka eksisteerib küll. Väike podisemine ja "Lõhnake" on pidevalt tunda-näha. Omaette kogemus oli ka väävlimudaga möksimine ja maa seest tuleva soojavee basseinis mõnulemine. Ettevaatust, et kätt basseini mineva sooja vee joa juurde ei pane! Väävlimuda kipub heledad riided (sh päevitusriided, rätiku - sõltuvalt materjalist vist) jäädavalt (?) oranžiks tegema!
Saare idarannik - võimsad Atlandi ookeani vaated, kaljud, lained...
Saare läänerannik - erinevad nii kollase kui vulkaanilise liivaga (musta värvi) rannad. Ujumiseks kõige mõnusamad. Snorgeldamiseks oli meie arvates parim koht Anse La Rayest natuke lõuna poole jääv, Di Kaye Village hotelli/Theoderine juurde jääv rand. Unelmaterannaks tembeldatud Marigot Bay-sse saab aga vaid raha eest - randa saamine eeldab väikest paadisõitu (hinnaks oli vist 5 USD inim kohta).
Omamoodi mõtlemapanevaks on saare lõunapoolsed külakesed, eriti Soufiere - enamus turiste viivad raha peamiselt vist põhja ja lõuna pool elatakse kohati äärmuslikes tingimustes.
Omamoodi nägemus-kogemus oli ka saare põhjatipp, täpsemalt siis Cas en Bas ja sealt mööda radakesi veel põhjapoole - hoopis teine maastik kui mujal saarel - kaktused, kergelt savanni tunne..
RAHA
Suuremates toidupoodides saab maksta USD-ga, tagasi antakse kohalik raha ECD. Arvutuse aluseks on ametlik kurss e sama, mis pangas. Väiksemates poodides-toidukohtades nägime, et kurssi ümardati (2,67 asemel 2,7). Turul ja tänava ääres võib proovida nii ECD kui USD hindasid - üldjuhul siiski ECDs odavam maksta.
PUUVILJAD
Jaanuaris olid väga head kohalikud greibid, banaanid ja kookospähklid. Kookospähkleid tarvitatakse nii valmiskujul (kuivanuna, pähkel on kestas sees ja kõva) kui toorena (värskena). Kohalikud pidavat peamiselt toorena tarbima. Ka banaane süüakse üldjuhul rohelisena.
Mida suve poole, seda rohkem on erinevaid puuvilju, ka teeäärtes. Hästi palju nägime mango puid.
TOIDUD-JOOGID
Päris huvitavad asjad on soolased banaanikrõpsud ja banaaniketšup (igast poest neid ei leia). Lastega reisijad võivad sügavkülma olemasolul poest võtta nn külmutamata jäätispulgad ja sügavkülma pista - tunduvalt odavam kui külmutatuid osta. Lihtne ja suht odav-maitsev on jooki teha pulbrijookidest (maitseid ning tootjaid-brände palju, kuid superturbo meeldis enam kui trix).

Prussakaid meie ei näinud. Küll aga on õhtuti looduses selline lindude-ritsikate-konnade möll, et algul raske magama jääda.. ja tagasi koju tulles harjumatult vaikne.