Minu arust sellel talvel on uskumatult häid hindasid pidevalt Kanaari saarte poole olnud. Võimalik, et need torkavad eriti silma seetõttu, et suure kombineerimise tulemusena õnnestus endal koolivaheajaks tekitada perele ca 250 eurot nägu piletid, seega otselennud 100 euro kandis kriibivad hinge. :D Ehk et kui koolivaheaegadest sõltuvuses ei ole, siis hoia veel veidi silmasid lahti ja reageeri kiiresti. :) Roheneemesaared on ka väga mõnus koht, aga kipub kallim olema (samas nägin ühte viimase hetke pakkumist ka sinna täitsa mõistlikul hinnatasemel).

Kui rahaline pool on oluline, siis Heathrow on kõige odavam zone 1-te jõudmiseks, sest sinna saab metrooga (see küll jah võtab kauem aega kui rong, aga samas 20 naela näo kohta säästa on ehk seda poolt tundi väärt). Gatwickist on kõige mõistlikum rong, Luton ja Stansted puhul võtke pigem airport shuttle buss - kulub tsips rohkem aega, aga säästate pere pealt mitukümmend naela. City Airport on linnas sees, aga sinna meie Euroopa nurgakesest eriti ei õnnestu maanduda.

Soovitan ka Science Museum'i minna - seal igas vanuses lastega vahva. Natural History Museum on samuti lahe, aga kui aega vähem, siis teeks pigem Science. Mõlemasse planeerida vähemalt pool päeva, isegi ehk veidi rohkem - suured majad ja tegemist rohkesti.

Big Ben remondis jah, aga midagi ikka näeb. Sinna sisse turistid ei saanud ka enne (ainult Londoni residendid said, ja selleks pidi ikka nii mõnestki rõngast läbi hüppama).

Buckinhgami paleed läbi raudaia vahtida, mitusada meetrit tühja kruusaplatsi vahel, oli suhteliselt mõttetu. Kui tahta kuningliku eluga tutvuda ja luksuse üle ahhetada, siis on hulgaliselt muid paleesid ja losse, kuhu saab ka sisse minna. Kõige ägedamad on väljaspool Londonit (Hever, Arundel, Windsor on tunni-pooleteise rongisõidu kaugusel), aga mitmed on ka Londonis (Hampton Court, Ham House, Kensington Palace).

Mais-juunis on piisavalt soe, et planeerida ka lihtsalt mõnusaid jalutuskäike mõnes pargis, kui suurte majade seest või väljast vaatamisest ära väsite. Kew Gardens'it kiidetakse väga, aga kuna piletid sinna sisse saamiseks on väga kallid, siis niisama tšillimiseks võib ükskõik millise muu pargi võtta (Hyde, Regent, Richmond, ...). Peaaegu kõigis on ka laste mängiväljakud ja jätsiputka. :)

Esmalt lihtsalt väike diskleimer, et kas hetkel on mõtet sinna õnne otsima minna, kui Brexit veel jätkuvalt segadust külvab?

Aga teemast ka. Absoluutselt kõige esimene asi ja kõige alus on elukoha leidmine ehk ametliku aadressi hankimine. Ilma selleta ei saa midagi. Kuna teil praktiliselt mingit jälge UK-s ei ole, siis soovitan proovida õnne eraisikutest rendileandjatega Gumtree portaali abil, sest ükski agentuur teile elamiskohta ei rendi. Eraisikud on valmis rohkem mööda vaatama faktist, et teil kohapeal mingit ajalugu pole, juhul, kui te inimestena toredad ja usaldusväärsed paistate. Selle jaoks, et personaalselt kustumatult positiivset muljet jätta, peate aga juba kohapeal olema ehk olge valmis ennast lühiajaliselt hotellis, sõbra-sugulase juures, Airbnb's sisse seadma. Kui läheb hästi, leiate koha nädala-paariga, aga peate olema valmis ka oluliselt pikemaks otsinguks. Suurem osa rendileandjatest ei ole nõus üldse rendile andmagi, kui teiega isiklikult kohtunud pole - ja neist, kes on nõus, soovitan kauge kaarega ümber käia - tõenäosus mingisse jamasse sattuda on seal suur.

Olge valmis ka ise raskeid otsuseid tegema ehk kohtadest ära ütlema näiteks kui rendileandja tundub kahtlane, kui ta ei taha öelda, millises registris tagatisraha registreerib (see peab igal juhul olema registreeritud ametlikus rendideposiidi registris) või kui endale tunnistate, et tegelikult on koht tõeline mülgas - nt räigelt hallitavad seinad, süstlad koridoris või suurem hulk sotsiaalmaju (council estate) ümber selle. Ilmselgelt peate kompromissile minema ehk iga piirkond ei pruugi olla nii hull, kui selle renomee (me alustasime Croydonist, mille peale iga korralik valgekraest britt näost kahvatub, aga tegelikult polnud seal nii hullu midagi - kui välja arvata fakt, et seal elatud aasta jooksul murti tänaval viide majasse sisse, sealhulgas kahjuks ka meie elamisse, ja et alumise korruse narkosõltlasest tütarlaps pidas igal nädalavahetusel sõpsidega reive - no õnneks jäi ta peatselt rasedaks ja viimastel seal elatud kuudel nautisime õnnist rahu).

Kui rendileping sõlmitud, siis võtke ühendust kohaliku bourough council'iga, et ennast aadressile elama registreerida. Selle peale saadavad nad teile council tax bill'i postiga koju - see on see paber, mis on kõige A ja O, hoidke seda kulla hinnaga!

Council tax bill ja aadress näpus saate hakata ülejäänud asju otsast harutama:

1. Registreerida mehe NI numbri intervjuule (see võib madalhooajal olla nädala pärast, kõrghooajal kuu pärast). Lastele peaks NI numbreid saama lihtsalt avalduse alusel (ei mäleta, kas selle jaoks pidi vanematel NI olemas olema või ei, mul oli tol hetkel juba endal olemas).
2. Taotleda Child Benefit (selle jaoks tuleb postiga saata taotlus) - seda läheb vaja ka koolikoha taotlemisel.
3. Minna pangakontorisse pangaarvet avama (ei mäleta, kas ka teist utility bill'i ja/või NI numbrit oli vaja või ei - võimalik, et oleneb ka pangast, seega tasub otse neilt küsida).
4. Kapata kogu paberipatakaga kohalikku council'isse ja esitada kooli vastuvõtmise avaldus. Seal peab märkima eelistatud koolid - tasub interneti abil tuvastada, milline on hea kool ja kus on kohti. Taktika on panna oma piirkonnast 2 Outstanding kooli ja 1 Good kool, kus on ajalooliselt alati kohti olnud - äkki joppab ja saab väga heasse kooli, aga kui ei, siis vähemalt viisakasse. Alla Good markeeringu ära koole üldse kaalu (seal pole nagu Eestis, kus tase on ühtlaselt kõrge - koolide vahel on suured erinevused).
5. Paberipatakaga kappate ka lähimasse või meeldivaimasse perearsti vastuvõttu ja ütlete, et soovite ennast sinna regada. Avaldus tuleb muidugi paberil täita ja otsuse vastuvõtmise kohta saate ka postiga. Kui olete nimistus sees, siis saadavad nad kõik vaktsiinide meeldetuletused ise ja midagi eraldi ise ei pea jälgima. Tasub arvestada, et sealne vaktsineerimiskalender on Eesti omast erinev ehk kui Eestis tehakse näiteks MMR (leetrid, mumps, punetis) ühe- ja 13-aastaselt, siis UKs tehakse teine sutsakas juba 3-aastastele ehk kui laps on vanem, siis tehakse esimesel võimalusel järgi - kui soovid, võid kohe peale nimistusse saamist selle jaoks arstiga ühendust võtta, sest meile hakkasid need meeldetuletused alles peale perearsti vahetust tulema. Ilmselt mõned jälgivad patsiente rohkem kui teised.

Koolimineku pärast ei maksa üldse põdeda. Absoluutselt igal aastal alustab igas klassis kooliteed paar täiesti umbkeelset last. Minu lapse koolis oli 69% lapsi, kelle emakeel ei onud inglise keel. Neil on kõik süsteemid ja tugistruktuurid selle jaoks olemas, sh klassis õpetaja abi(d), laste grupeerimine ja ülesannete andmine kõigis tundides vastavalt tasemele ning lisamaterjalid. Poole aastaga on suhtlustasandil inglise keel olemas ilma mingi mureta. Kõik õppematerjalid ja tarvikud on kooli poolt.

Veel diskleimereid. a) Minu kogemus on Londonist, kus elasin kolm aastat koos partneri ja primary school vanuse lapsega. b) Suurbritannia on KÕIGE VIIMANE koht, kuhu mina läheks lastega perega. Kui ei taha just sigida ja toetuste peal elada, siis lapse kõrvalt ei ole sul võimalik seal tööle minna enne, kui laps 11-aastaseks saab. Kool kestab 9-15 ning mõlemas otsas pead personaalselt lapse üles korjama, ise ei tohi nad enne 11 eluaastat kuskile liikuda. Lapsehoidja palkamine on nii kallis, et sulle jääb sellisel juhul ainult töörõõm 8 tunnist ning paar tundi commute pealekauba. Kindlasti on töökohti, kus saad 4 tundi päevas käia, aga väga ma selle peale ei panustaks. Kui oled valmis olema stay-home-mum järgmised 10 aastat, kui mehe palk seda võimaldab ja kui endal karjäärialaseid ambitsioone ei ole, siis võid ju proovida. c) Sinu elukvaliteet seal saab tõenäoliselt olema halvem - eluasemekulud on röögatud, puudub igasugune sugulaste tugi laste kasvatamiseks ehk social network, saastetase on üle mõistuse Eestiga võrreldes, turvalisest kooliteest võid vaid unistada ja suurematel avalikel üritustel (või Londoni kesklinnas jalutades) kaalud alati, kas potentsiaalse pommi/püssimehe/noa oht kaalub seal osalemist üles. Aga no samas - enne kui ära käid ei saagi sageli aru, kuivõrd hea lapsi Eestis ikka kasvatada on. Parim koht maamunal!

triinuli - pileti number algab 960-ga, esimene lend EA, teine British Airways. Stopover ja BA osa ongi see, mis murelikuks teeb (pole täpselt aru saanud, kas saab terve pileti raha tagasi või arvestatakse mingi mõtteline EA osa sealt). Ostetud Expediast, aga väidetavalt on neil jälle "ära keelatud" ise raha tagastada, ainuke võimalus EA kodulehel.

Õnneks on nüüdseks ka minu piletid EA kodulehe tagatuppa jõudnud. :) Vähemalt mingi selgus majas, saab uued piletid ära osta.

Aitäh, Mia, info jagamise eest!

Mind saatis Expedia ka kukele, ümberbroneerimist ei toimu ("ära keelatud EA poolt") ja tagastamise taotlemine on minu enda mure. Positiivse poole pealt - UK kõnekeskuse ooteaeg oli meeldivalt lühike.

Kurtmise peale, et minu piletit EA koduleht ei tunnista, öeldi et nende süsteemis paistab kõik korras ja siis üritasid mind talutada läbi EA kodulehe lahtrikeste, mis ka neile "Ei leia" vastuse andis. Siis teatasid, et ega nad ka ei tea ja andsid Estraveli kontaktid. Estravel ütles, et nad olid abiks vaid kriisiajal, nüüd tegelevad oma klientidega ja sellise murega ei oska niikuinii aidatagi. Mingeid kontakte, kust lisainfot küsida, ei osanud anda. Ütlesid, et järgmine kontaktipunkt on tarbijakaitseamet.

Saatsin sinna emaili ja sain meeliülendava vastuse, et "vastatakse mitte hiljem kui 30 päeva jooksul". Elagu!

Ja selle kahe päeva jooksul, mil ma olen üritanud jälgi ajada, et kas on refund või rebook, on asenduslennud 30 naela kallimaks läinud. Ongi nüüd valik, et kas uued piletid kiiresti ära osta ja loota, et EA koduleht hakkab eelmisi lõpuks tunnistama, või üritada Expedialt rebook välja pressida. Viimane ei tundu siiski eriti tõenäoline. :(

Mul on Expediast ostetud EA koodiga pilet, millel ka jätkulend peal. Enne kui torman uusi pileteid ostma tahaks mingit kindlustunnet, kas pilet käib tagastuse või asenduse kategooria alla, sest EA kodulehe süsteem piletit ära ei tunne.

Expedia alles ärkas ja saatis masspostitusena kopi-paste EA kodulehest, aga minu emailile konkreetse broneeringu kohta pole vastatud.

Kas keegi on Expediaga protsessi läbi teinud, mismoodi nad kalduvad neid olukordi lahendama? Või peaksin Estravelit piirama hakkama, et e-pileti numbrit kontrollima? Ehk on kellelgi soovitusi?

Asudes lennundusmaastiku pärapõrgus Tartus ja seetõttu lennates ainult airBalticuga (EA ühendused on naljategemine või ärireisija mõnitamine, oleneb mispidi vaadata) on ka meie asutuses probleem üles kerkinud. Eranditult kõikide lendude viimases punktis rebitakse väga hoolimatult pardakaart tükkideks (halvimal juhul on isegi istekoha numbrid poolitatud ja viimasel ajal on kõik lennud sellesama ühe kaardi peal). Kuna reisid on kõik struktuurifondide finantseeritavad ja ministeeriumi kontrollitavad, saame nüüd peatselt teada, kuidas ministeeriumi saksa täpsus vene idiootsusega sellele küsimusele läheneb. Meie pole oma elu keeruliseks teinud ja lähtume tavaloogikast, et mina kui reisija ei saa mõjutada teise riigi ettevõtte tegutsemismeetodeid, seetõttu väga probleemi ka ei näe. Alati saab küsida lennufirmalt kinnituskirja. Kui nüüd kümned reisijad hakkavad ametlikke kinnituskirju küsima lennufirmalt, siis küllap ka see rebimise komme ka peatselt ära kaob. :) Aga me muidugi loodame, et kirju ei pea küsima ja ka see pardakaardi dilemma laheneb samuti nagu konflikt teemal, miks välisriigi taksojuht pole tšekki väljastanud vastavalt Eesti seadusandlusele. :)