kayafree

Uus kasutaja, liitus Tripiga 9 aastat tagasi


31 meeldimist
2 postitust
110 kommentaari

Viimased kommentaarid

Sinu poolt valitud korteril on asukoht päris hea. Alguses tahtsin öelda, et pigem kallis, aga vaatasin, et juuni keskel ongi hinnad kallimad, kui alguses. Ise 31.05 minemas ja ööbimist otsin Plaça Catalunya-le võimalikult lähedale. Kui metroo plaane ja ööbusside plaane vaadata (lapsega ilmselt oluline), siis tundub, et seal suur liiklussõlm ja kõige mugavam igale poole liikuda. Ööbimist võid vaadata ka airbnb.com. Soovitan majutuse broneerida võimalikult kiiresti, 2 nädalat tagasi oli valik palju parem kui praegu, vähemalt mulle tundub, et valik kahaneb päris kiiresti.

Girona-Barcelona-Girona pilet on 25€. http://www.sagales.com/

AB puhul oleneb, kus elada, Tallinnast on mõttetu (ülipikk ümberistumine Riias või Pariisis, tihti ka jätkulend järgmisel päeval).

Väike täpsustus esmalt. Konkreetsel juhul pole tegemist hilinemisega, vaid tühistamisega (C-581/10;C- 629/10). Vahetegu on oluline, sest hilinemise korral pole õigust hüvitisele, tühistamise korral on. Kui lend hilineb üle 3 tunni, siis on tegemist tühistamisega ning tekib õigus hüvitisele.

Teine teema on see "tehnilise rikke" teema. Esiteks, on olnud küllaltki palju juhuseid, kus öeldakse, et oli tehniline rike, kuid tegelikult oli asi hoopis muus. Teine, veelgi aktuaalsem teema on see, et tehnilisi probleeme tuleb pidevalt ette. Siiski ei ole need alati "erakorralised asjaolud", mis vabastaks vastutusest. Näiteks, kui tehniline rike seisneb milleski sellises, mida saab korda teha tavapärase parandamise või hooldamisega, siis pole see erakorraline asjaolu. Erakorraline asjaolu on nt see, kui avastatakse mingi defekt, varjatud puudus vms, mis pole tavaline (ja mida pole võimalik ette näha).

Tarbijakaitse on ka "esindusorgan" ning minu teada saab asju ajada ka läbi Eesti tarbijakaitse, kes siis kaebajat esindades edastab asja vastava riigi pädevale asutusele. See võib olla hea lahendus inimesele, kellel on keele barjäär vms.

Ja väike huvitav vahemärkus ka hilinemise vs tühistamise teemal, mis tegelikult näitlikustab seda, et vahetegu on oluline. Reisijad jõudsid sihtkohta rohkem kui 3 tundi hiljem. Lennufirma keeldus maksmast hüvitist, kuna lennuki rattad puudutasid maad 2 tundi ja 58 minutit hiljem. Euroopa Kohtu otsuse kohaselt loetakse lend saabunuks siis, kui avatud on vähemalt üks lennuki uks ning reisija saab sealt välja minna. Kuna reisijad said välja minna siiski hiljem, kui rattad puudutasid maad, siis oli tegu tühistamisega ja reisija sai hüvitist (C-452/13).

Olen ise Arkadias ning paaris keskuses veel käinud ning mind on alati üllatunud teemad odavusest. Ise julgeks pakkuda, et ehk mingi 10% on hinnavahe, kui sedagi. Eelmine aasta maksid Hilfigeri teksad nt üldse 5€ rohkem, kui Eestis. Brändi kaubad on sama hinnaga, mis meil, New Yourker vms on ehk tiba odavam, aga see vahe on nii marginaalne. Ma ise tegelikult kohe huviga jälgisin. Nt Zara kleit, mis Eestis oli 40€ maksis seal 38€.

Ise soovitan Arkadiat. Varu terve päev ning pane mugavad jalanõud jalga. Samas ei tasu sealt midagi erilist oodata (ma ise nt lootsin, et ka mingeid alternatiivsemaid poode, kui tavaline kiirmood), kõik samad poed mis meil Eestis (üks odav kingapood on, mida meil pole). Palju oli ka Poola disainerite ja tootja poode (nagu meil Baltika grupi poed, hinnad ka analoogsed).

Peterino, kus need kohad siis on, kuhu sa soovitaksid reisida? Lennureisi teha ei saa, see pole ju ohutu, Vene hävitaja võib alla tulistada.

ID kaardiga saab EL liikmesriigi kodanik reisida nii Euroopa Liidus, kui ka Euroopa Majanduspiirkonnas. Norra kuulub teatavasti viimasesse. Seega mingit seaduslikku alust ID kaardi nõudmiseks kindlasti pole. Eelnevalt kõik asjalik juba kirjas. Aga jah, arvestades Oslo hindadega, soovitaksin ka kas enne kõhu täis süüa või midagi kaasa varuda. Mul kulus väiksele lõunale 40€.

Ilmselt aitaks ka see, kui kirjutaksid sinna Fin-Est facebooki kummuuni (kui sa seda juba teinud pole).

Kuidagi naljaks tundub, et selliseid küsimusi esitatakse siis, kui hotell juba valitud.

See 50€ hotell on ju per nägu ehk siis 100€ per tuba (kui just ükski ei minda, ei lugenud seda siit kuskilt välja). Selle raha eest on saaduvust 4-5* korralikult.

Mina korraldan alati ise, ei näe mingit põhjust, miks peaks reisibürood kasutama (v.a juhul, kui regulaarlendudel on nii kallid hinnad, et ise reisides läheks oluliselt kallimaks). Odav oleks ilmselt Praha ja Budapest, samas otselende pole ja neid kiire ümberistumisega variante ei paista ka mais olevat. Samas oleneb ka, kust te reisi alustate? Ehk sobiks nt Berliin? Vaata seda pakkumist, erinevalt tavapärast AB "kampaaniast" kus reklaamitud hinnaga on pea võimatu midagi leida, on see päris hea pakkumine: https://cherry.ee/airbalticu-edasi-tagasi-piletid-valitud-euroopa-pealinnadesse

Ekskursioone jms vaata: http://www.viator.com/

Punkel, sa oled seda rääkinud päris palju kordi, erinevate teemade all. Ma olen suga nõus, miks? Sest ma ise olen selles konteksti samasugune reisja nagu sina. Näiteks, kui pean minema laevaga Soome, siis tähendab see minu jaoks sööki Rootsi lauas või mujal, kindlasti joon ära ka c.a 20€ eest veini, sest aega on ju vaja millegagi sisustada. Mul on selle kohta ka päris hea näide tuua. Nimelt lendasi TLL-RYG-WAW Ryaniga ning lennupiletid maksid kokku 24€. Oslos oli lühike ümberistumine, vaid 2 tundi. Siiski jõudsin selle lühikese aja jooksul lennujaamas ära süüa ühe burgeri 13€ ning juua ühe õlle 12,5€ (0,33l). Kokkuvõttes maksis minu söök/jook rohkem kui lennukipiletid (samas oli mul vaja üheotsa piletit ning LOT otselend maksis 380€, seega oli hinnavõit ikkagi üüratu, aga see pole praegu teema). Seega, saan aru millest sa räägid. Siiski tuleb siin sisse üks väga suur AGA. Igasugused söögi/joogi kulud ei ole tingitud vääramatust jõust, vaid need on igaühe enda otsustada. Mul tekiksid laevaga minnes suured kulud, sest esiteks, ma saan seda endale lubada, teiseks olen äärmiselt mugav inimene ja kolmandaks ei loe ma reisile minnes raha (kui pean raha lugema jätan enne minemata ning kogun juurde). Ja siit tulebki põhimõtteline vahe, inimesed, kes ei alusta reisi Tallinnast lennukiga, püüavadki võimalikult säästlikult hakkama saada. Paljudel juhtudel ei saa või ei taha need inimesed süüa Rootsi lauas. Enamus inimestel, kes soovivad säästlikult hakkama saada, on piiratud eelarve, seega nad ei tekita endale selliseid kulusid. Asjaolu, et sina, mina või keegi kolmas sööb/joob lennujaamas, ei anna alust väita, et teised inimesed seda ka teevad ja samu summasid kulutavad. Kui inimene soovib reisida odavalt, siis ehk see tuleb sulle üllatusena, aga paljud võtavad endale kodust võileivad kaasa ja söövad neid. Lisakulu on 0. Bussipiletite kulu sadamast lennujaama oskab ka igaüks arvutada.

Samas jääb arusaamatuks, kas inimesed söövad ainult reisil olles? Mina söön kodus ka, seega lisakuluks seda ei pea. Kui sinu jaoks ei ole 100-200€ mingi summa ning oled nõus seda mugavuse eest maksma, siis on ka inimesi, kelle joaks on see summa nädala palk. On ka neid, kes ei hinda mugavust nii kõrgelt, samuti on ka neid, kelle jaoks ei ole nt 10 tunnine ajakulu väärt 200€. Kujutame nüüd ette olukorda, et inimene teeniks päeval x 200€. Aga ta võtab selle vabaks, et minna laevaga Soome, et hoida kokku 200€ lennuki arvelt. Jah, see oleks idiootne. Aga enamus reisivad vabast ajast ehk ajast, millal nad reaalselt mingit raha ei teeni. Kaotada võib küll ajas, kuid kuidas seda mõõta? Kas kui inimene laevale mineku asemel magaks vabal päeval 10 tundi kauem (või vaataks telekat), siis mis on sellise aja rahaline väärtus?

Vabandan teema risustamise eest.

Sinu viimasest lausest võib välja lugeda, et ootad soovitusi riikide näol ning plusse ja miinuseid. Endast pole sa aga mitte midagi kirjutanud. Soovitada võib mida iganes, aga universaalsed soovitused ei pruugi ju sulle sobida. Näiteks, olen ise viimasel ajal vaadanud erialase praktika võimalusi välismaal. Kuna õpin magistris, siis on kooli kaudu (erinevate programmide/projektide näol) on suhteliselt lihtne "löögile saada" ning praktika võimalusi pakuvad kõik riigid Euroopas. Aga see on puhas teooria. Valdan inglise ja vene keelt. Seega sellised riigid nagu Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Austria, Šveits, Portugal jne jäävad välja, sest seal on praktiliselt võimatu leida kohta, mis ei eelda saksa/prantsuse keelt. Ja sellega ongi pooled riigid automaatselt välistatud. See peaks kehtima ka kõikide tesite, sh ka sinu puhul. Miks kasu sa sellest saad, kui keegi soovitab sulle just neid riike, kus ilma teatud eeldusteta pole võimalik midagi teha? Mida tähendavad sinu jaoks plussid ja miinused? Minu kui juristi jaoks oleks selles kontekstis määrav, milline on riigi õigussüsteem ning mis arengud/tendentsid seal toimuvad, millest mul õppida oleks. Kus saaks maksimaalselt kogemusi, mida hiljem rakendada? Samuti oleks mulle pluss, kui riigist x oleks otselend või kiire ümberistumisega lend, mis ei maksa üle 200€. Mõne jaoks tähendavad plussid ilusat ilma ja tundub, et sinu jaoks ka naeratavaid inimesi. Sa ei saa oodata tagasisidet teemale "tahaks kuhugi minna, aga ei tea kuhu, tahaks midagi teha, aga ei tea mida". Tee kõigepealt endale selgeks, mida sa teha tahad, mis kriteeriumid on sinu jaoks kõige olulisemad. Võimalik, et see on sul juba selge, sellisel juhul, miks sa siia sellest kirjutanud ei ole?

Lendasin hiljuti TLL-RYG-WAW ja pidin Oslos uuesti turvakonrolli läbima.

Ma peatusin Balatoni ääres 24 juuli (Horvaatia reis) ning siis oli küll ööbimiskohti väga palju. Broneerinud polnud midagi, vaatasime kohapeal jooksvalt. Võtsime maja, 3 tuba, suur terass, grill, ühesõnaga kõik oli olemas ja maksime 50€. Sinnakanti need hinnad olid, ma ei ütleks küll, et seda palju oleks, pigem vähe, arvestades asjaoluga, et summa võib jagada 4 inimese vahel. Muidugi oli ka apartmente, kus väikse toa eest taheti 60€, aga sellist pakkumist ei tasu kindlasti vastu võtta. Vanemad käsid augustis ning neil ka ööbimiskoha leidmisega probleeme polnud. Oma kogemuse põhjal kaldun arvama, et kui just pikemaks ajaks mingit spetsiifilist kohta ei otsita, siis ei tundu broneerimine eriti mõistlik. Need, kes on vaevunud veebis teenust reklaamima, küsivad selle eest ka rohkem raha.

Kus see ülbe vastus veel on? Minuarust selgitati sulle väga hästi, et sellisel kujul ei saa keegi sulle mingit ülevaadet andma hakata. Sinu küsimus on sama hea kui küsimus "tahaks reisile minna, kuhu? Sulle tehti väga hästi selgeks, et pead rohkem infot lisama, et keegi sulle vastata saaks, aga sa ei saa vist ikka aru? Ok, selgitan siis veidi.
Esiteks küsiti otse, mida tähendab "külastama"? Kas pead silmas lihtsalt külastamist või soovid mõisas ka ööbida? Millegipärast vastust ikka tulnud. Teiseks, kas tead, mis on Prantsusmaa pindala? Kas eeldad, et siinsed kasutajad on hiromandid, kes teavad, kuhu täpsemalt lähed? Prantsusmaal on 17 veini rajooni, ma ei tea, kui palju on igas piirkonnas istandusi, kuid kindlasti on neid üüratult palju. Kolmandaks on päris suur vahe, kas räägime punasest või valgest veinist, erinevaid veine tehakse erinevatest viinimarjasortidest. Meie ei tea, mille vastu täpsemalt sa huvi tunned. Siinne foorum eeldab, et inimene on enne küsimist vähemalt mingisugusegi kodutöö ära teinud või siis suudab vähemalt edastada infot oma KONKREETSETE soovide/huvide kohta. Kuidas sa ise vastasiksid küsimusele, "soovitage majutust Hiinas"?

Reisilemb ei vaevu isegi pingutama enam, kas saaks veel rohkem läbipaistvam olla?

Erkky, sul on selles osas on sul muidugi õigus, aga ma ei pidanudki silmas seda, et nõude peaks esitama pankrotimenetluse raames. See oleks tõesti idiootsus, sama hästi võiks kohe raha lihtsalt põlema panna :D Aga olgu, ma ka rohkem ei risusta.

Tagatisest. Ma ei tea, kas nende tagatis on panga või kindlustusfirma oma, aga tagatis ei ole mingi raha, mis kuskil seisab (ja mille võib ära võtta, kui tagatis aegub), vaid tagatis on sisuliselt sama, mis on kindlustusleping. Kindlustatud riskiks on see, et kui firma ei suuda oma kohustusi täita, siis peab kindlustusandja (või pank) firma kohustused täitma. See, et tagatis aegub, et muuda siinkohal mitte midagi. Toon näite. Kui sul vabatahtlik liikluskindlustus (kasko), siis on ka leping tehtud mingiks konkreetseks perioodiks, näiteks aastaks. Kui teed täna avarii, aga kasko saab ülehomme läbi, siis tänane avarii on kindlustusperioodi sees, ehk siis raha tuleb välja maksta. Tagatise arvelt saavad raha tagasi kõik, kes nõude esitavad, küsimus on aga summas. Võib eeldada, et nõuded ületavad tagatise summat. Tagatis jagatakse proportsionaalselt nõude suurusega. Võtame lihtsustatud näite. Tagatis on 32 000€, aga võlgu ollakse kokku 100 000€. Kujutame ette, et võlg jaguneb 3 isiku vahel. Seega:
Isik 1, nõue summas 4 000€ - 4%, ehk siis tagatise arvelt makstakse tagasi 1280€
Isik 2, nõue summas 90 000 - 90% - ehk siis tagatise arvelt makstakse tagasi 28 800€
Isik 3, nõue summas 6 000 - 6% - ehk siis tagatise arvelt makstakse tagasi 1920€

Seega mida vähem ületavad võlad nõuet, seda rohkem oma rahast tagasi saab. Asi toimub nii, et kõigepealt tasutakse võlad firma rahast, aga praegu võib küll eeldada, et firmal mingit raha pole, seega jääbki üle vaid nõuete rahuldamine tagatise arvelt. Nüüd, jäi silma, et keegi ütles, et Tarbijakaitse hakkab nõudeid oma suva järgi jagama. Ei ole nii. Esmalt määrab Tarbijakitse tähtaja, mis ajaks peavad olema nõuded esitatud. Siis kontrollitakse kõiki inimeste puhul, kas firma ikka oli neile võlgu (eh kas nõue eksisteerib). Siis jatakse tagatis (nagu mu eelneva näite puhul).

Erkyy, kindlasti ei ole nii nagu sa räägid. Selleks, et juhatuse liige vastutaks ei pea ta tegema midagi kriminaalset, vaid ta peab rikkuma oma kohustusi. Ma ei hakka selle üle pikemalt diskuteerima, kui sind huvitab, siis loe ise (3-2-1-79-05; 3-2-1-150-09 jne).
Likviidsuse probleem võib muidugi olla, aga ma ei räägigi konkreetsel rahavoolisest, vaid bilansilisest maksejõuetusest (ise olen küll veendunud, et nende puhul esinesid mõlemad). Päris nii ikka asi ei ole, et raha pole, kuskilt juurde ka ei tule, aga klientide raha võtame ikka vastu. Ma ei hakka pikalt rääkida maksejõutuse tuvastamisest, keda huvitab, see loeb ise (nt 3-2-1-188-12). Ja kohtumenetluses ei ole sellist asja, et lihtsalt ütlen, et tahtsin juurde laenata, oma väiteid peab ikka tõendama. Aga see selleks, mina tahtsin vaid vastata mõne inimese küsimusele ning viidata, et probleemide korral on võimalusi raha kätte saamiks küll, see kuidas keegi neid võimalusi kasutab, on juba igaühe enda asi. Selge on aga see, et c.a 1000€ võlga tagasi nõudma hakata ei pruugi mõtekas olla.

Reisidiilid.ee ei müü ise reise, vaid annavad viited, kuidas ise oma reis vastava hinnaga korraldada.

Tirts, see poole päris korrektne. Ka juhatuse liige võib vastutada oma isikliku varaga. Selle eelduseks on:

  1. juhatuse liige ei ole oma kohustusi täitnu korraliku ettevõtja hoolsusega. Korraliku etetvõtja hoolsus tähendab:
    1.1 otsus peab olema tehtud heas usus
    1.2 juhatuse liige ei tohi olla otsuse tegemisest isiklikult huvitaud;
    1.3 otsus tuleb teha piisavalt informeerituna;
    1.4 juhatuse liige peab uskuma, et otsus on ettevõtte parimates huvides.
    Käeoleval juhul on selge, et ilmneb kohustuse räme rikkumine ning selle tõendamine pole keeruline. Lisaks ilmneb tõenäoliselt veel üks rikkumine selle näol, et firma ei esitanud pankrotiavaldust. Teatud juhtudel on see kohustuslik ning selle info põhjal võib küll oletada, etettevõte oli maksejõuetu, kuid tegutses edasi.

Kui toimub ettevõtte pankrotimenetlus, siis esitab nõude juhatuse liikme vastu teie asemel pankrotihaldur. Kui nõuet ei saa rahuldada etevõtte vara arvelt, siis tulebki esitada nõue juhatuse liikme vastu (koos hagi tagamise taotlusega, et isik ei saaks ennast vaeseks teha, kui ta seda juba vastavaks ajaks teinud pole).

Selgitaks veidi olukorda, mis puudutab avalduse esitamiset seoses reisi tühistamisega. Juriidiliselt on sellise kirja koostamise näol tegu lepingust taganemisega. Kuna lepingust saab taganeda vaid avalduse esitamisega, soovitan vastav kiri kindlasti saata, vastasel juhul pole te lepingut lõpetanud. Nüüd mis puudutab leppetrahvi. Esiteks ei saa sellise asja eest üldse leppetrahvi nõuda (leppetrahv on summa, mida makstakse lepingu rikkumise eest, klient, kes on ostnud reisi, ei riku lepingut sellega, et ta soovib reisist loobuda). Teiseks keelab seadus selge sõnaga sellised kokkulepped (ehk siis kokkulepe, millega taganemine seotakse leppetrahvi maksmisega, on tühine. Ehk siis, kui lepingu punt on seadusega vastuolus, siis on selline punkt tühine). Seega ei tasu karta mingit leppetrahvi nõuet, kuna selleks puudub igasugune õiguslik alus.

Kokkuvõttes. Antud olukorra puhul oleks äärimisel rumal jääda lootma, et äkki ikka reis toimub. Ootama jäädes võib end leida olukorrast, kus päev enne reisi saadakse teada, et reisi ei toimugi ning puhkus on raisus. Mida varem lootmine lõpetada, seda enam jõuab ehk uued plaanid teha. Seega soovitaks lepingust taganeda ning raha tagasi nõuda. Mida varem lepingud lõpetatakse, seda varem saab tegutsema hakata, kas siis maksukäsumenetluse või tsiviilkohtumenetluse kaudu (juhul, kui raha tagasi ei maksta), mida varem saadakse kohtuotsus, seda varem saab esitada selle kohtutäiturile täitmiseks. Mida varem esitatakse otsus kohtutäiturile täitmiseks, seda suurem on lootus raha saada (kohtutäitur viib menetluse läbi ajalises järjekorras, esimesena esitatud nõue täidetakse esimesena, viimasena esitatud nõue aga viimasena ning mida "viimasem" oled, seda suurem on tõenäosus, et võib rahast vaid unistada). Selline toimingute jada tagab minu hinnangul kõige paremad võimalused raha kätte saamiseks (juhul kui vabatahtlikult ei maksta, osad väidavad et neile maksti, aga samas pole teada kes nende kasutajate taga on. Lisaks on selge, et käibevahendite arvelt raha kõigile ei jagu, seega ei tasuks ka raha pikalt oodata).

See teemaalgatus on lihtsalt piinlik. Algataja sõnavõtud on muidugi veel hullemad. Samas, eks ka negatiivne kogemus ole kogumus, vähemalt sain teada, et:

  • teatud osa eestlastest on kõntad;
  • kellelgi ei peaks teemaalgataja kohta midagi kobiseda olema;
  • eestlased on pealekaebajad ja kadedad:
  • eestlaste seas leidub palju idioote;
  • palju on inimesi, kellel peeglist lambanägu otsa vaatab.

Tänud, väga informatiivne. Ega sul mõnda reisi müüa pole? Väga tahaks kohe. Ausalt, kaebama ei lähe.

Jookide jaoks on automaat ja kakao on ka olemas. Ise peab võtma. Arv piiratud vast pole, keegi ei jälgi, kui palju jooki võtmas käid. Automaadis on kõik tüüpilised kohvi joogid ja tee. Ma ei usus, et midagi ise kaasa võtma peaks, arvestades reisi kestvust. Puutetundlik ekraan on ka olemas.

Mõte on muidugi kena, aga kuidas oma reisi finantseerite? Kui just elamiseks raha olemas ei ole, siis tööle saamine on seal küll suhteliselt ebatõenäoline.