õrnööbik

Uus kasutaja, liitus Tripiga 8 aastat tagasi
0 meeldimist
0 postitust / 1 kommentaari
0 (0%) külastatud sihtkohta:
Viimased kommentaarid

Aitäh Olavile ja Eikele

Ma vaatasin siin foorumipostitused üle ja kaalusin pikalt, kas meil omalt poolt on üldse midagi lisada sest Olavit ja Eiket on siin juba mõõdutundetult kiidetud. Ausalt öelda ei olnud meil nende poole plaaniski pöörduda, age meile saadeti teavituseks mõeldud kokkusaamisele millegipärast ainut vene keelt kõnelev tütarlaps, mis iseenesest ei olnudki probleem, aga neiu lihtsalt meile peale toidupoe kättejuhatamist midagi mõistlikku soovitada ei osanud, sest oli plaan saart omal käel avastama minna ja omal käel autoga ringi sõitmisest see neiu nüüd küll suurt midagi ei teadnud. Niisiis otsisime nende “reisipuhveti” üles ja see oli meie reisi esimene õige otsus. Esiteks saime me Olavi käest ainukese mõistliku kaardi, mille järgi ka ringi sõita annab ja teiseks ei säästnud ta ei aega ega vaeva, et meile kolmeks päevaks marsruut koostada. Peab ütlema, et ta pole suurem asi müügimees (või on ta siis väga kaval müügimees:D:D:D) sest nende korraldatud eesti keelsete saaretuuride kohta pidime me ise talt infot välja kiskuma ja kuigi me pole küll absluutselt bussiekskursiooni tüübid, lasime me puhtalt ahnusest ja marsruudist ennast ära ahvatleda. Sõitsime ühe autopäeva asemel nende korraldatud saaretuurile ja see oli meie teine õige otsus, sest nende “Tuhatnelja Tenerife Teedel” annab tõepoolest just tervikliku pildi. Ja tõmbas mõnusalt hamba verele ka, kui Eike näitas, et sinnapoole jääb maailma lõpp, aga sinna me ametliku ekskursiooni käigus sõita ei tohi. Järgmisel hommikul me omaarust kõigepealt sinnapoole muidugi kimasima hakkasimegi, aga kohale jõudsime nibin-nabin õhtuks, sest teel oli niipalju ahvatlusi…:D
Eredaimad elamused saimegi me mõlemast maailma lõpust – üks jääb Maska taha, kus majakas on – Punta Teno ja teine peale loorberimetsi – Taganana. Seal saime me ka korralikku vihma selga, mis sellega kuidagi eriti hästi kokku sobis. Keset päeva läks pimedaks, ähvardavad kaljud, lained mürisevad kuskil all – ehtne maailma lõpp! Autopäevadest jäi meil algselt plaanitud kolmest alles kaks ja teise päeva pühendasime (jälle Olavi soovituse järgi) kohalikele linnakestele, mis peale lennujaama pealinna poole sõites ookeani äärde jäävad. Kui me pimedas Los Americasse tagasi jõudsime, siis oli tunne, nagu oleks tulnud hoopis teiselt saarelt, see tuledemeri ja tuhat hotelli mäeküljel mõjus kuidagi eriliselt – kahe tsivilisatsiooni piiri oleks nagu ületanud. Ma ei oska seda tegelikult kirjeldada. Väga sürr.
Kokkuvõtteks. Kes päevitada ka tahab, minge saaretuurile. Kes tahab Tenerifet näha, võtke auto ja teadke, et ühe päevaga ei jõua te midagi – kaks on absoluutne miinimum, kolm on juba ok. Võis siis kombineerige need, nagu meie tegime. Me nägime palju, aga saime ka aimu, kui palju jäi nägemata. Seega veelkord suur aitäh ja hasta la vista järgmisel või ülejärgmisel aastal, Olavi ja Eike ja vastupidavust teile ja palju edu uue puhveti avamisel – Te olete õigel teel!
Ja terviseid kõigile kliimapagulastele – te olete seal vahvad!
J&P