ftr8

Uus kasutaja, liitus Tripiga 10 aastat tagasi

6 meeldimist
2 postitust
21 kommentaari
Viimased kommentaarid

Hei! @maree, olen ise ka praegu Gruusias (seiklen Batumi-muu Adžaaria-Poti-Kutaisi kandis) ja võin kinnitada, et maski kandmine on kohustuslik ka väljas. Trahv võib ulatuda kuni 2000 larini (hetkekursi järgi 500€). Linnapildis näivad kohalikud nõudest päris korralikult kinni pidavat, eriti naised, paljudel meestel on mask lihtsalt lõua alla tõmmatud. Tihedama liiklusega tänavatel on maskid tavalised, mereäärsel promenaadil või maakohtades külades on maske vähem. Samas ei julge turistina päris nii, nagu kohalikud, käituda ja maski maha jätmisega riskida - siiski oma välimuse (naha- ja juuksevärv ja riietus, alati kaasas olev kaamera) pärast kõrgendatud tähelepanu all.

@marpa33, vabandust eksituse pärast, muidugi ei sõitnud AirBalticuga, vaid lendasin. AirBaltic nõudis ka ise PCR-testi, aga saan aru, et ka Lätit autoga läbides on seda vaja (vt. https://covidpass.lv/en/, ka transiidi korral peab olema ette näidata 72 tunni jooksul tehtud negatiivne koroonatest). Neid, kellele test ninna topitava vatitiku ebamugavuse pärast ei meeldi, võin rahustada, et Synlabis (https://minu.synlab.ee/) saab proovi anda ka täiesti valutult, kurguloputamisvedeliku abil. Testi hind on jätkuvalt 58€, tulemused kohal kõige hiljem 24 tunni pärast ja vähemalt Riias ja Gruusias sobis Synlabist alla laetud ja mobiiltelefonist näidatud digitaalne tõend, nii et ei pidanud testi nii ajastama, et peaks tulemustega paberilehele järele minema.

Sõitsin möödunud reedel ehk 21. mail AirBalticuga Tallinnast Riiga ja sealt edasi nelja tunni pärast Wizzairiga Riiast Kutaisisse ja võin öelda, et järele proovitud: vaktsiin (ühesüstiline Janssen) tehtud 20. mail ja kuigi antikehade tekkeni võtab arsti sõnul umbes kaks nädalat, siis 21. mail Gruusiasse sisenedes piirivalvuritele sellest piisas ja eneseisolatsioonis olema ja kolmandal päeval PCR-testi tegema ei pea. Enne siialendu ja tagasiminekut siiski peab, see on lihtsalt AirBalticu nõue, et nende lennukile/läbi Läti minnes peab olema eelnenud 72 tunni jooksul tehtud negatiivne test ette näidata, ole sa vaktsineeritud või mitte (küsisin selle enne lendu AirBalticust järele ja vaktsineeritutele neil mingeid erandeid ei ole). Kes Gruusias kohapeal on ja testimiskohta otsib, siis siin saab valida endale sobiva regiooni ja linna ja leht kuvab vastavad asutused selles kohas: https://stopcov.ge/en/PCR .

Veigo soovitusele lisaks minu valik: Kutaisi lennujaamast sõitsin 15 lari eest (kurss on praegu 1€ = 4 lari) Georgianbusiga ilma Kutaisi kesklinna läbimata otse Batumisse (https://georgianbus.com/new; see firma spetsialiseerubki inimeste Kutaisi lennujaamast Tbilisisse/Batumisse/Kutaisisse sõidutamisele ning bussid väljuvad lennujaamast ~45 minutit pärast iga lennu maandumist). Meie sõit väljus 15 minutit hiljem ja tegime poole tee peal ühes teeäärses kõrtsis jalasirutus-, tualeti- ja tervitusveinipeatuse – igaühele oma :). Batumis pandi meid Radisson Blu hotelli juures maha, kus sai kasutada hotelli tasuta wifit, et Bolti kaudu takso* tellida ja bookingu kaudu broneeritud uude ajutisse koju sõita. Hotellid on praegu odavad – pandeemia võtab end küll vaikselt koomale, aga turismihooaeg ei ole veel alanud. Ahjaa, maski tuleb kanda nii avalikus sise- kui välisruumis, trahv keelu eiramiseni võib ulatuda kuni 2000 lari ehk 500€ni. Lohutuseks neile, kes kardavad, et nii hingata ei saa: Batumi linnapildis on osalusvaatluse järgi tavaline, et mask on lõua alla tõmmatud. 

Head reisi! :)

* Bolt toimib nii Tbilisis kui Batumis; saan aru, et  juhtidega tingimine on põnev sport, aga kui oma keeleoskuses piisavalt kindel ei ole ja/või lihtsalt kiirelt kohale tahaks jõuda, siis soovitan!

Mina sõitsin trammiga, õnneks polnud tee pikk ja oli argipäeva hilishommik, nii et palju rahvast ei olnud, aga mõtlesin samamoodi, et siin on väike ebakõla. Samas ei keela keegi poole isolatsiooni pealt ka riigist lahkuda ja ka see ei pruugi otseliinil isolatsioon - lennujaam toimuda.

Tegin 1. oktoobri hommikul kell 9:30 lennujaamas testi, tulemused ilmusid digiloos järgmisel hommikul kell 5:30. Sõnum teise testi aja valimise võimaluse kohta tuli seitsme päeva möödudes, aga alles kell 14:00, kell 14:20 olin juba Lauluväljakul testimas, enne mind oli ainult üks inimene. Selle testi tulemused tulid järgmisel hommikul kell 4. Nii et reaalsuses oli kogu isolatsioonist vabanemise protsess 9 päeva. Samas, ikkagi parem kui "üldine periood" ehk ilma testimata ootamine, sest sellisel juhul tuleb olla karantiinis, st täielikus eneseisolatsioonis. Kui lennujaamas testi teed, pead tulemusteni olema täielikus karantiinis, aga negatiivse tulemuse korral seda ainult ühe päeva. Esimese ja teise testi vahepeal võib mõõdukalt rahva hulgas viibida -- käia vajadusel tööl ja poes. Ilma testimata ei tohiks sedagi.

Enne oma 20. septembri lendu olin sama kuulnud, aga Tbilisi lennujaamas kohapeal selgus, et Synlabi tõend sobis küll. Kuskil pead selle testi igatahes ära tegema ja suurt hinnavõitu ei ole.

Käidud. Lendasin 20. septembril läbi Riia Tbilisisse ja 1. oktoobril sama teed pidi tagasi. Lennuk Riiast Tbilisisse, AirBaltic, mis lendab praegu ainult kaks korda nädalas, oli täis, kuulsin nii eesti, läti kui gruusia keelt. Tbilisi lennujaamas ootas kadalipp kehatemperatuuri kontrolli, koroonatestide ala ja passikontrolliga. Olin valmis end testida laskma, aga piirivalvur juhatas kõik eestlased hüüdega otse passikontrolli. Järjekorras seistes sain aru, miks: kaasmaalasi oli tõesti palju, tegemist oli pensionäride turismigrupiga ja igaühel Synlabi logoga paber näpus. Kell oli nelja paiku hommikul ja mul ei olnud mingit tahtmist tagasi testialasse minna, et siis pärast testi uuesti passikontrolli järjekorras seista, nii et otsustasin õnne proovida: võtsin sülearvuti lahti ja avasin .pdf-faili oma reede õhtul Synlabist kätte saadud koroonatesti tulemustega, millel selges eesti keeles kirjas "negatiivne". Passikontroll vaatas üle, et nimi testitulemuste paberil ja passis omavahel klapivad ja uskus, kui ütlesin, et "negatiivne" tähendab eesti keeles negatiivset ning lasi mu riiki sisse. Ilma liikumispiirangute/karantiinikohustuseta. Mõned päevad hiljem helistati eesti numbrile, mille riiki saabudes ette antud ankeeti märkisin, pärimaks järele, kas kõik hästi. 

Pisikeseks probleemiks nii minnes kui tulles oli transport lennujaama ja linna vahel. Vältimaks mõttetut ootamist ja teadmiseks neile, kes on harjunud öise linnaliinibuss 137ga kesklinnast lennujaama saama: liigub küll päevane 37 (esimene kesklinnast ooperi juurest 7:13, viimane kell 22:38, laupäeval-pühapäeval 22:13, 40 minutiga lennujaamas), aga öösel tuleb siiski takso võtta. Hinnavahe on numbreid vaadates meeletu (linnaliinibussiga saab 0,5 lariga, taksoga 25ga), aga tegelikult on keset ööd 18 km eest ~6€ maksta naljamäng. Kui saabudes/lahkudes ei taha larides arveldada, siis Gruusias toimib väga hästi ka Bolti (endine Taxify) rakendus. Taksosõidu koroonaaegne limiit on 2 reisijat, mõlemad tagaistmel, aga sõitjad juba leidnud taksojuhtide seas on levinud tegu taksosilt auto katuselt ära koristada ja siiski 3-4 reisijat peale mahutada. Politsei ei saa sellisel juhul midagi teha, sest tegemist oleks justkui eraautoga. Samuti ei pea sellisel juhul taksos maski kandma, kuigi võib. Avalikes siseruumides on see kohustuslik. Restoranis maha istudes võib maski ära võtta. Taksojuhid olid kusjuures ainsad, kelle seas koroonaeitamist/-skeptilisust kohtasin, teistel olid ikka maskid ees, kuigi tavaline oli komme katta maskiga ainult suu, jättes nina vabaks.

Öömaja osas soovitaks enne netist (airbnb või booking.com) paar (varu)varianti välja otsida. Hiljutised kommentaarid on garantiiks, et koht töötab. Kohapeal võib samuti õnne proovida, aga paljud majutuskohad on hetkel pausi teinud või üldse lõpetanud, ilma et silt uksel sellele kuidagi viitaks. 10€ eest saab kesklinnas juba väga viisaka apartemendi mille juurde kuuluvad köök, vannituba, rõdu, kiire wifi ja vajadusel hoolitsev, aga mitte liialt pealetükkiv omanik. Tbilisi linn on wifiga väga hästi varustatud, internetti saab kasutada nii pea igas söögikohas kui kesklinna suurematel tänavatel tasuta "Tbilisi loves you" võrgus . 

Seda tõesti, et kuigi riik on majanduslikult väga kehvas seisus, turismitööstus on tagasi 2005. aasta seisus, lari kurss on euroga võrreldes langenud ~3,75ni (13. märtsil, kui pandeemia välja kuulutati, oli see veel 3,09), on inimesed sõbralikud nagu ennegi.

Tbilisi tavaliselt (vene) turistidest kihavas vanalinnas on inimesi vähe, aga kuna kohalikud on just juulis-augustis-septembris kestnud puhkustelt naasmas, on linn taas ellu ärkamas ja isegi ööelu üle ei saa kurta. Ööklubid nagu Khidi ja Bassiani on küll suletud, aga baarid (rahvusvahelisematest ntks Dive ja Canudos) ja ülejõe loomelinnak Fabrika kihavad noortest, kes on kevadisest komandanditunnist ja sotsiaalsest isolatsioonist tüdinud. Aga ka Gruusias tõstab pead koroonaviiruse teine laine. Minu sealviibimise ajal kuulutati Musta mere äärne Adžaaria (mille alla kuulub ka Batumi) punaseks tsooniks, milles asuvate linnade vahel keelati ära isegi ühistranspordi liikumine. Nüüd lisandus murekoormale muidugi ka Armeenia-Aserbaidžaani sõda, kus Gruusia ametlik poliitika on neutraalsus, mida heidetakse samas mõlemalt poolelt ka grusiinidele ette... Igati keeruline olukord.

Kas kellelgi on kogemust, kas lennujaamas testitakse ninaneelust viiruse olemasolu või vere kaudu antikehasid? Kui kaua esmase testi tulemusi ootama peab (tunnid või päevad)?

Koroonaviiruse ja reisimisega seostuvate korduma kippuvate küsimuste vastused leiab siit:

https://vm.ee/et/koroonaviirus-2019-ncov

Lätis vahemaandumise tingimused: 

"Seoses Eesti nakkusnäitaja kasvuga hakkas 12.09 kehtima uus kord ning Eestist reisijad peavad Lätti sisenemisel jääma eneseisolatsiooni. Läti lisas Eesti kõrgema riskiga välisriikide nimekirja. 

Läti territooriumile on võimalik ilma eneseisolatsiooni nõude täitmiseta siseneda järgmistel juhtudel:

...

• riigi transiidina läbimiseks (Lätis tohib viibida maksimaalselt 12 tundi, ööbida ei tohi);"

Lendasin 20. septembril läbi Tallinnast läbi Riia Tbilisisse, 7-tunnise vahepeatusega Riias. Kui tavaliselt sisustan selle aja lennujaamast linna sõitmise ja mõne vaatamisväärsusega tutvumisega, siis seekord olin terve aja lennujaamas. Transfeeritsoonist ei väljunud ja kedagi ei huvitanud. 

Tbilisis küsiti, kas tulen Riiast, oleksin võinud sellele jaatavalt vastata ja kedagi poleks täpsustused huvitanud. Aga ütlesin ära, et tegelikult alustasin reisi Tallinnast -- nii Eesti kui Läti on Gruusia jaoks "rohelised riigid" ja mul oli paar päeva varem Tallinna tehtud negatiivne koroonatest ette näidata. 

Ülehomme lendan Tallinnasse tagasi ja kavatsen Tallinna lennujaamas lasta tasuta koroonatesti teha.

Sest samal lehel: "Alates 1. septembrist on võimalus negatiivse COVID-19 testitulemuse korral riskiriikidest (nakatumiskordaja üle 16 ja punasega tähistatud või riigid, mida pole nimekirjades eraldi mainitud (...) tulles minna tööle juhul, kui see on vältimatult vajalik ning riiki saabumisel tehakse viivitamatult viiruse test ja testi tulemus on negatiivne. Kuni testi tulemuse teadasaamiseni peab inimene vältima täielikult kontakte teiste isikutega. Negatiivse testitulemuse korral tuleb seitse esimest päeva oma liikumisvabadust piirata  ehk äärmise vajaduse korral võib käia küll tööl ja näiteks poes, kuid vältida tuleb mittevajalikke kontakte. Mitte varem kui 7 päeva pärast esimese testi tulemuse saamist tuleb teha teine test ning kui ka see on negatiivne, saab jätkata tavapärast elu. See tähendab, et inimesele ei rakendu pärast kahte negatiivset testi 14-päevane liikumisvabaduse piirang."

Võid sahkerdada ja öelda, et tulid Riiast, aga kasutegur on väike, eriti, kui tõesti haigeks oled juhtunud jääma. Päev testitulemusi oodates, nädal natuke rahulikumat elu (tööl ja poes võib käia), kordustest ja vabadus.

Praeguse seisuga Eestist Gruusiasse saab (Airbalticu, Lufthansa või Air France'iga lennates ja just ühes neist eelmainitud RIX, MUC või CDG ehk Riia, Müncheni või Pariisi lennujaamas ümber istudes) ja eestlane automaatselt karantiini jääma ei pea (juhul kui 2 nädala jooksul mujale reisinud ei ole ja ankeedis muu ka korras on). Endal sel nädalavahetusel minek ja muretsen Eesti kasvavat koroonakordajat vaadates ja Kadimari postitust lugedes, et äkki rakendatakse Gruusiasse saabudes ja testi vastuseid oodates, teades, et tulen riigist, kus teine laine jõudu kogub, ikkagi mingeid piiranguid. Päris karantiini ei panda, aga äkki tahavad mind testi tulemusteni isoleerida, või vähe leebemalt, nagu Eestis, et pärast esimese, lennujaamatesti negatiivseks osutumist võid ettevaatlikult liigelda, aga päris vabalt ringi käimiseks pead teise, nädal hiljem tehtava testi tulemused ka ära ootama. Või kui ka pannakse karantiini -- Gruusias valitakse karantiinihotell (kuulu järgi pigem hostel) sinu eest, aga kulud pead ikkagi ise katma -- kui teaks, et pean kaks esimest ööpäeva karantiinis veetma, ei hakkaks praegu ööbimist topelt broneerima :D.

@Kadimar, mida nende 2 päeva jooksul, kus vastust ootasite, teha võis ja mida mitte? Ehk kas kästi hotellis konutada või lubati kohalikega distantsi hoides linna/loodusesse ka?

22. augustil täitsin https://onlineform.ryanair.com/ie/en/cash-refund ankeedi ja 29. sain raha tagasi. Lend pidi olema aprilli alguses, kui ära jäeti, taotlesin kohe raha tagastust, pakuti voucherit, lasin mõned kuud lihtsalt olla kogu lool ja hakkasin 21. augustil uuesti uurima, mis toimub.

Kes chatboti ja ootejärjekorraga mässata ei viitsi, siis äkki tasub ka otse selle avalduse kaudu vautšer kuu peale saata ja raha küsida:

https://onlineform.ryanair.com/ie/en/cash-refund

@vatse, saksakeelses kirjas rõhutati ka "in bar", mis tähendab sularaha... Huvitav, jah, mida see reaalsuses tähendab.

Sain täna, 28. aprillil Ryanairilt uue kirja ( 21. märtsil saatsin raha tagastamise taotluse, 17. aprillil sain voucheri), milles on korratakse, et voucher kehtib 12 kuud ja seda võib kasutada tuleviku reisiplaanideks. 

Aga! 

Vabatõlge saksa keelest: Juhul kui kehtivuse lõpukuupäevaks voucherit ära kasutanud ei ole, saate kogu raha sulas (?!) tagasi, kui voucheri ainult osaliselt ära kasutate, saate valida, kas saate ülejäänud raha väärtuses uue voucheri või selle raha tagasi.

Eelnevalt kirjutanutega samas paadis -- saatsin 21. märtsil raha tagastamise taotluse, 17. aprillil sain voucheri. Voucherit tutvustaval infolehel on lõik, kus hoiatatakse, et kui tõesti voucherit ei taha, võib ka raha taotleda, aga seal kuhugi klikkida ei ole. Läbi krediitkaardi vaidlustamiseks on ainult üks saksakeelne e-mail 28. märtsist, kus teatatakse, et raha tagastamise taotlus on vastu võetud ja palutakse raha tagastamise osas kannatust. Mul on tegemist ainult 50€ suuruse summaga, mõtlen, et äkki tõesti kulub voucherina aasta jooksul ära, selmet raha tagasi saamise võimaluse leidmiseks närve kulutada...

@Marikas99, minul oli tavaline kõige odavam Berliin-Tallinn-Berliin edasi-tagasi pilet, ilma pagasi või prioriteedita. Seoses lennu tühistamisega pakuti  21. märtsil kas piletite ümber vahetamise võimalust või raha tagasi. Kirjas oli ka konkreetne link, mis viis eeltäidetud avalduseni, kus pidin ainult klikkima, kas tahan ainult ühe otsa või mõlema eest raha. Pangakontole midagi veel jõudnud ei ole.

Kirjutan oma positiivse kogemuse natuke pikemalt lahti. 

Minul oli plaanis lend Berliin Schönefeldist (SXF) Tallinnasse ja tagasi, 7. aprill - 13. aprill. 

16. märtsil sain Ryanairilt kirja soovitusega, et lükaku ma reis edasi, piletite vahetamise eest tasu ei küsita (kui tulevikupiletid on kallimad, kui juba ostetud piletid, siis selle vahe oleks pidanud, nagu tavaliselt, ikka kinni maksma). Viimase punktina toodi välja, et uus ajavahemik võiks olla pärast aprilli. Eestis oli selleks hetkeks 1. maini eriolukord välja kuulutatud, aga Saksamaal võeti asja päris rahulikult, nii et ma ei hakanud uute kuupäevade valikuga kiirustama.

21. märtsil sain Ryanairilt kirja lennu tühistamise kohta. Anti kaks võimalust: 

  1. rahade täielik tagastamine;

või 

  1. lõppsihtkohta viiva lennu vahetamine alternatiivide vastu -- teine Ryanairi lend/muu lennufirma, rong, buss, rendiauto -- mis iganes kohale viib. Et sellega kaasnevad lisakulutused kinni makstud saaks, tuleks Ryanairiga enne ühendust võtta (telefonitsi või esinduses kohapeal) ja hiljem kõik kviitungid alles hoida. 

Kuna töötan Saksamaal, jätsin Ryanairiga pimesiku mängimise asemel koju puhkusele sõitmise plaani katki ja andsin piletiraha tagastamise avalduse sisse. Ei pidanud mingit .pdf-blanketti mööda netti taga ajama, link, mille kaudu avalduseni sai, oli väga mugavalt kirja juures olemas.

Takso on mugav, aga ilmselge luksus. Kui pisikeses ja ülekuumenenud, tihti üle 100 km/h kiirustavas marsas mitu tundi loksumine liiga karm tundub, siis 15 lari (~5 eurot) eest sõidutab Kutaisist (ka otse lennujaamast) Batumisse (ja tagasi) Georgianbus, mis hea õnne korral liigub suure bussiga (http://www.georgianbus.com/).Batumi / ბათუმი, suuruselt teine linn Gruusias, on eriti suvehooajal ilmselt põnevam kui Kutaisi, aga kallim ka. Must meri meelitab turiste ja tänu neile ärkab talvel üsna vaikne linn ellu ning kui vene keel suus, on igasugune asjaajamine imelihtne. Botaanikaaed, muuseumid, religioossed vaatamisväärsused, köisraudtee, lõbustuspark, restoranid, turud (kusjuures head toitu ja veel paremat (kodu)veini ei pea kaua ega kaugelt otsima). Kui lisaks ka loodus meelitab, siis Batumi ligidal on mitu kergesti ligipääsetavat rahvusparki. Majutuse osas aitab booking.com, aga ka airbnb on populaarsust kogumas.

UP! Ratas ootab jätkuvalt küüti Berliinist ükskõik millisesse Eesti paika.

Kasutasin möödunud kevadel skyscanner.com abi ja sõitsin Riiast Batumisse Turkish Airlinesiga. Tol hetkel kõige odavam ja kõige mugavam, sest luxexpress viis Tallinnast Riiga vaid 6€ eest. Marsruut: Riia-Istanbul, ümberistumine Türgis ja siis edasi Istanbul-Batumi.

Ümberistumine ehk õhtul kuue paiku saabumine ja järgmise päeva pärastlõunal edasi lendamine tundus hirmus, kartsin, et pean lennujaama pingil magama, aga uurisin natuke Turkish Airlinesi veebilehekülge ja sain teada, et Istanbuli jõudes tuleb lihtsalt lennufirma esindusputkasse pöörduda, oma ümberistumispiletit ja isikut tõendavat dokumenti näidata ja edasi korraldati kõik mu eest ära: pandi bussi peale, mis viis lennujaama ligidale Radissoni hotelli, kus sain oma toa (aga ei jäänud aega raiskama, sõitsin veel tol ööl Istanbuli avastama) ja järgneval hommikul kõhu täis, mispeale mind taas bussiga lennujaama viidi, kust pärastlõunal sujuvalt Batumisse sõitsin.