wookles

Uus kasutaja, liitus Tripiga 7 aastat tagasi
4 meeldimist
0 postitust / 9 kommentaari
0 (0%) külastatud sihtkohta:
Viimased kommentaarid

Kindlasti peab vahet tegema, milline on su rutiine elu ja milline on ekstreemne reis. Ei saa öelda, et kui sa lähed katsetama siis Sa tegelikult oledki selline. Autoreisija kommentaaridest jäi mulje, et tegu on väga materiaalse inimesega. Johhaidii võttis sõnad suust, kui küsis, et kas igale teenele peab mingi vastuteene olema. Elu ei tohiks põhineda sellistel põhimõtetel. Siiras heategu eeldabki seda, et sa teed seda ja ei oota midagi vastu. Vastasel juhul on tegu juba ärilise suhtega. Sellist suhet võib vaadelda ka kahepoolselt positiivsena. Mõlemad saavad kasu, üks saab abi ja teine saab hea tunde, et sai kedagi päriselt aidata. Muidugi ma ei mõtle, et inimesed peaks seda alatihti ja igapäevaselt kasutama. Mis see reis minus muutis, oligi see, et kui ma nüüd näen mõnda reisijat siis proovin talle igatepidi abiks olla. Mitte ainult materiaalselt, vaid ka informatsiooniga jne.
Tiiteldada kõik naissoost hääletajad prostituutideks on ikka väga räige üldistus. Inimese väärikus sõltub ikka väga palju eneset ja on väga individuaalne. Ja jällegi ma näen siin, et autoreisija näeb, et iga toidupalukese eest peab midagi vastu saama.
Tegelt keerleb siinne diskussioon hoopis reisistiili eetilisuse üle. Eetika on juba nii suhteline ja filosoofiline valdkond, et õiget vastust siin ei ole. Lõpuks võibolla kõik taandubki südametunnistusele. Aga kindlasti ma taunin igasugust materiaalselt maailmavaadet.
Paciocca, teene saamist, ilma midagi vastusaamiseta panebki su alandlikkuse proovile. Kui sa ei suuda mitte midagi tasuta vastu võtta, oled sa uhke. Üldiselt peatakse alandlikkust vooruseks ja uhkust mitte. Muidugi ei saa üldistada ja kõik oleneb konkreetsest situatsioonist. Minu reisil puudus igasugune pealekäimine või tungiv soov abi saada..Pigem aitasid mind inimesed sellepärast, et nad ise seda tahtsid, peale seda kui ma olin rääkinud, et kust ma tulen ja kuhu ma lähen. Inimesed võivad olla väga lahked ja kui sa nende lahkust eirad, võidakse seda pidada uhkuseks ja otseseks solvanguks.

Jah, pean nõustuma, et vahel tundsin küll ennast ühiskonna parasiidina, aga üks kord elus ju võib. Nagu kirjutasin varem siis see oli taotuslik..Mitte, et mul kodust raha kaasa polnud võtta vms. Uudishimu oli nii suur, kas niimoodi on võimalik reisida. Muidugi, hakkab mingi hetk eneseväärikuse pihta. Lihtsalt mõni inimene otsibki enda piire ja tahab teada kui palju neid on võimalik painutada. Selliste kogemuste läbi õpib ennast väga hästi tundma. Flora kirjutas, et seiklemise juures ei saa eneseväärikust ja rahakotti koju unustada. Ma arvan, et seikluse teebki seikluseks erinevad ekstreemsed olukorrad. Neid ekstreemseid olukordi võib-olla igasuguseid. Minu reisi puhul oligi just see, et eneseväärikus ja rahakott jäid koju. Teisel korral läksin juba rahaga ja siis olid reisimotiivid juba midagi muud.
Kasutaja "autoreisija"-ga ei nõustu üldse. Just niimoodi õpidki tundma päris kohalikku elu, mitte turistidele ettesöödetud kultuuri...Kui tuled rahaga, suhtutakse sinusse paratamatult kui klienti. Ollakse näiliselt väga viisakad. Olen ise kunagi teenindussfääris töötanud ja tean seda tunnet, kuidas kliendiga suheldes on konstantne naeratus näol, pidev viisakuse ja sõbralikkuse näitlemine. Oma mõtetes aga mõtled ikka väga halvustavaid mõtteid kliendi kohta. Lõppkokkuvõttes võibki täiesti vale mulje jääda inimestest..Kui tuled siira murega siis saad tegelikult aru, kui abivalmid võivad inimesed olla. Saan aru, et Eestlased ei pruugi seda mõista. Kord juba ollakse sellise suhtumisega, et teise mure on tema mure ja pole minu asi. See reserveeritus ajab minul südame pahaks.

Ise käinud Euroopas sarnasel reisil 2 korda. Mõlemal korral umbes nii 30 päeva.
Euroopas väga ei olegi kohti mida vältida "ohu" pärast. Muidugi Ida-Euroopat peetakse ohtlikumaks kui Lääne-Euroopat, aga ka Eesti on Ida-Euroopas. Niiet ohtlikumaks ei saagi minna kui hetkel siin Eestis elades.
Öömaja pakuvad vahel autojuhid, aga mitte tihti. Kui lähed üksi siis kergem kohalikega ka tuttavaks saada ja eriti Itaalias, Hispaanias, kus võid vabalt spontaanselt öömaja leida. Muidugi ei tohiks tohiks unustada sellist imelist asja nagu couchsurfing. Ise küll kasutadanud ei ole, aga soovitaks kindlasti. Ma lihtsalt sain juba niigi palju koguaeg inimestega suhelda (elasin furgoonis 2 nädalat), autodes tundide kaupa vestelda jne. Lõpuks sai sotsiaalsest elust kopp ette ja mõni päev üksinda uitamist oli kosutav. Muidugi magada sa saad väga huvitavates kohtades, kui sa seda otsid. Näiteks magasin ma Firenze vanalinnas ühe maja katusel. Läksin enesekindlalt kohalikuga koos sisse ja katuseuks oli ka minu õnneks lahti. Üldse kui linna peaksid jääma ööseks ja öömaja veel ei ole siis kortermajade koridorid on hea lahendus. Suhteliselt privaatsed ja rahulikud. Südamerahus saad hommikuni magada ilma, et öösel keegi tülitaks. Alles hommikul ajab sind mõni kohalik üles ja on üllatunud. Siis proovid olla võimalikult siiras ja räägid, et reisid lihtsalt häälega ja proovid hosteleid vältida. Tavaliselt pakuti mulle sellise jutu peale hommikusööki. Kunagi kellegiga mingit konflikti ei tekkinud. Mida positiivsemalt Sa suhtled teistega, seda raskem on neil negatiivselt vastata.

Reisisin suure seljakotiga. Väga palju riideid ei ole mõtet kaasas tassida, vaid pigem leida võimalusi pesemiseks. 2 paari jalanõusi soovitaks. Ühed lahtised ja teised kinnised. Magamiskott ja sellele vihmakate. Telk polegi nii tarvilik.
Orienteeruvat summat ei ole. Minu esimene reis toimus ilma rahata ja põhimõtteliselt ainult pass taskus hakkasin liikuma. Tegin sellise reisi taotuslikult. Tahtsin proovida, kas saan hakkama ja peab ütlema, et üksi päev ei pidanud tundma nälga. Kõige pikemalt olin veidi nälajas umbes nii 3-4 tundi, aga ka sellele olukorrale leidus lahendus. Ilma rahata on palju huvitavam reisida. Öeldakse, et kellel janu, sellel jalad. Erinevad puudused olid otseseks ajendiks inimestega suhtlemiseks. Sellepärast pidingi koguaeg inimestega kontaktis olema. Selle läbi õppisin tundma erinevaid kultuure väga lähedalt. Pean silmas sotsiaalsfääri. Näiteks Poolas oli selline huvitav tähelepanek, et 7-8 inimest 20, kellelt teed küsisin, helistasid oma emale või isale, et informatsiooni küsida. Keskeltläbi olid nad kõik 20-30 aastased. Üheskis muus riigis sellist asja ei täheldanud, kui ei teatud, öeldi otse, et ei oska juhatada. Muidugi see võib-olla juhus, aga kes seda teab.

Marsuudist niipalju, et Austria-Itaalia on mõtekam kui läbi Sloveenja. Vähemalt ma olen seda teed kaks korda kasutanud. Muidugi hääletamisel on suur õnnefaktor ja kunagi ei tea missugune tee kiiremini oleks kulgenud. Kujutan ette, et kui Šveitsi plaaniksid minna siis võib suht keerukaks kujuneda, kuna seal nii mägine. Enda rekord on 4 päevaga Itaaliast Eestisse..kui kõik läheb sujuvalt ja ilma takistusteta on võimalik kolmega. Päeval autodega ja õhtul proovid rekade peale saada, sest need sõidavad öösel ka. Kindlasti tasub vältida tiheda asustusega bensiinijaamu. Ükskord olin kinni ühes, mis paistis nagu tavaline kiirtee äärne
tankla, aga kui kaarti vaatasin, sain aru, et ümber ringi on palju asulaid ja peatust teevad millegi pärast vaid kohalikud. Muidugi seda peaksid ka teadma, et kui soovid linnast läbi sõita ja autojuht sõidab vaid linna sisse siis lase ennast kindlasti enne linna maha panna kuskil tanklas.

Pisiasjadest veel niipalju, et Hollandis ära avalikus kohas maga. Keeravad kohe sulle trahvi selle eest 120 eurot. See piirkond on Euroopa kõige tihedama asustusega. Pindalalt veidi väiksem kui Eesti aga populatsioon on u. 16 miljonit. Raske on leida momenti, kus ei leiaks ühtegi hinge silmapiirilt.
Kui süda lubab, võid vahel sõita Itaalias ka rongiga. Ma pileti eest ei maksnud ja keegi trahvi ei teinud.

Olen kuulnud, et Burmasse ei saa viisat kui tulla maismaad pidi. Oleks vaja tarvis tulla idast, ehk Indiast või Bangladeshist ja väljuda Tai kaudu. Kas see info vastab tõele? Kellegil kogemusi?

Hääletamisel on väga palju positiivseid külgi..Minujaoks on üks põhilisemaid see, et ma saan hääletamisega väga lähedasse kontakti mind ümbritseva kultuuriruumiga..Suhtlen inimestega ka pikemalt, mitte ei oma vaid pinnapealset kontakti. Kui siin omakasust ja kerjamisest juttu oli siis ma küll seda nii ühekülgselt ei vaataks. Mõni päev kus olen palju hääletanud u. 700-1200 km päevaga tunnen ennast küll sotsiaalsest küljest täiesti tyhjaks võetuna ja täielikus kultuuri shokis...See on nii tavaline, et pealevõtja tahab sinu peal oma sotiaalset vajadust välja elada vms..Või mõni tahab lihtsalt oma argipäeva huvitavamaks teha..Kolmas tahab lihtsalt sinu, kui ränduri, filosoofiat kuulata. Põhjuseid on palju. Kasu on igatpidi mõlemapoolne.

Väga vale arusaam hääletamisest teil siis..Inimesed kasutavad hääletamist erinevatel põhjustel..raha võib olla vaid üks põhjustest.

Olen arvamusel, et kui põhiliseks eluväärtuseks on reisimine siis saab ka seda teha ilma rahata.

Hind oleneb jah rohkem kus kohas see linnas asub. Üldiselt tasub ka Hotellidest kysima minna. Tee natukene nägu, et võibolla tahad nende juures natukene ööbida ka siis nad hästi sõbralikud sinuga. Pakuvad tasuta netti ja nii. Muidu interneti punktides hinnad kuskil 1-3.50 tund. Ühes kohas nägin isegi 5 eurot tund. aga see oli täiesti keskklinnas ka. Turistidele mõeldud vms.

Prahas kasutasin ka apple esinduses macbooki üle poole tunni.