Enne sòitu pole kùll vaja midagi sisse vòtta, pigem oleks vaja koera autosòiduga harjutada. Kòiksugu preparaadid, vòivad looma pigem àrevusse ajada ning jàrgmine kord on suur srtess nii midagi sisse vòtta kui autosse istuda! Kui ussikuur on juba tehtud siis uut vaja pole aga Itaalias on meil sùdameussi oht ( filaria) ning mere ààres vòi Lòuna pool on ka lahmanioosi oht, mille vastu mùùakse spets sààsevastaseid kaelarihmu. Itaalias on teoreetiliselt kohustuslik hoida koerad autos turvaliselt, kas spets turvavòòga kinni, puuris vòi vòre taga, praktikas peab olema eriti kits politseinik, et lahtise looma pàrast probleemi teha.
Peatusi ei pea isegi iga nelja tunni tagant tegema kui koer on sòiduga harjunud. Meie kuts magab terved pàevad kodus maha, samamoodi magab ka autos ja kui vaja vàlja saada siis hakkab nihelema, ringi taaruma vòi kidisema. Tavaliselt viriseb laps tunduvalt enne.
Itaalias on Pòhjas enamus randades koertel keeld, juunist edasi suvel vòib tekkida jamasid koeraga randa minemiseks, kirikusse ka koeri teoreetiliselt ei lubata aga kui saab sùlle vòi kui on kotikoer siis saab alati sisse vòtta. Ning tuleb hoida meeles, et Itaalias on juba nùùd nii soe, et auto kuumeneb pàikse kàes tapamasinaks autosse jàetud koera jaoks!
Sòògikohtades oleneb kohast ja oleneb koerast, amstaffiga ei lasta kuhugi sisse ja emad tòmbavad hùsteeriliselt lapsi koera eest àra aga vàikse ja nunnu taksikoeraga kàin ma igal pool ja saan kiita ja koer pai.
Kusjuures osad lennufirmad lubavad kuni 5 kilo salongi kaasa võtta. Meie lendame ka kogu perega pidevalt Eesti ja Itaalia liinil ning kòik pereliikmed alati kaasas, nii laps kui peni! See pole üldse mingi vaidlus, MIKS keegi looma või lapse kaasa võtab. EL välja pole me veel lennanud, Euroopa siseselt piisab sellest, mis eelnevalt mainiti.