T. o.

Uus kasutaja, liitus Tripiga 8 aastat tagasi

2 meeldimist
1 postitust
2 kommentaari
Viimased kommentaarid

Oeh, ma vaatan, et asi tüürib asja algsest tuumast tõepoolest juba üsna kaugele... Aga noh, eks ma olen ise süüdi ka, et nii dramaatiliselt kirjutasin. :) Aga katsun siin küsida konkreetsemalt: kui on valida Soome, Saksamaa ja Suurbritannia vahel, siis millist neist eelistada? Vahepeal kõrvutasin omavahel ka Kanadat ja Austraaliat. Kumba neist kahest eelistada?

Alustuseks vabandan uue teema tegemise pärast. Siin foorumis on analoogilisi teemasid juba püstitatud, aga kuna olen antud foorumi kasutamises uus ja kogenematu, siis tuligi see siia uue teemapüstitusena. :) Loomulikult ei arva ma, et mujal on „pudrumäed ja piimajõed“; et mind seal avasüli vastu võetakse; et mujal ei oleks poliitilise- jm elu väärnähtusi; et igaüks, kellega seal kokku puutun, on maailma kõige sõbralikum, toredam jne inimene (samas kui meil siin on kõik must ja mäda ning kõik siinsed inimesed on õelutsevad mammonakummardajad) jne. Mul on kahju, kui mu kirjutatust selline mulje jäi. Ka ei arva ma, et niipea, kui asukohamaal midagi valesti on, tuleb ilmtingimata oma seitse asja kokku pakkida ja mujale rännata. Vastupidi – leian, et oma maad ja rahvast tuleb hoida ja kaitsta ning et inimest seob oma isamaaga püha side. Aga siinsed protsessid, kui neile arvestada veel juurde globaalsel „malelaual“ toimuv, jätavad vähe lootust, et siinmail on enam võimalik midagi muuta... Aga olgu, jäägu see minu isiklikuks arvamuseks - kes tahab, võib omada teistsugust arvamust. Aga tegelikult ei mõtlegi ma, vähemalt esialgu, ilmtingimata jäädavalt lahkuda, vaid alguses lihtsalt proovida (nagu ma ka oma eelmises postituses kirjutasin), kuidas elu mujal mulle sobib ja sedagi vaid pärast hoolega läbimõeldud minekuplaani - ei soovi ju ka n-ö vihma käest räästa alla sattuda. Mulle on varem soovitanud välismaal elamist proovida inimesed, kes ise on seal elanud, öeldes, et hea on vähemalt ajutiselt Eestist ära saada. Mina aga olen neisse soovitustesse suhtunud seni tõrjuvalt, kuna hoolimata kõigest väärtustan ma patriotismi, nagu ma eespool ka juba mõista andsin ning pealegi olen ma ka võrdlemisi vaevaline kohaneja. :) Aga eespool mainitud protsessid ja minu eelmises postituses viidatud lahkunute jutud on minus viimasel ajal siiski esile kutsunud tõsisema huvi mõnda teise riiki minemise vastu. Kes teab - ehk tuleksin pisaraid valades ja kahetsedes meie pühale Eestimaale tagasi. Aga samas - kui ei prooviks, siis jääks ehk hiljem sisemusse midagi kripeldama. Mul endal on sihtkohamaa suhtes teatud eelistused muidugi juba välja selekteeritud, kuid mõtlesin, et küsin siin ka targemate ja kogenumate käest nõu, soovitusi ja kogemusi erinevate maade osas, kelle seas on ehk ka selliseid, kes on elanud või elavad praegugi enam-vähem samadel kaalutlustel, nagu ma kirjeldasin, mujal. Teatud kommentaarid minu eelmisele postitusele (nimesid ma ei nimeta ja kedagi ega midagi esile ei too - kel on arukust taibata, küll see ise taipab) aga paraku kinnitavad minu seisukohti siinse elu-olu kohta. Samas tänan kõiki asjalike nõuannete ja soovituste andjaid, aga ka neid, kes mu teooriaid kinnitavad! Ja head uut aastat! :)