kivirik

Uus kasutaja, liitus Tripiga 7 aastat tagasi


85 meeldimist
0 postitust
163 kommentaari

Viimased kommentaarid

Mõned meie reisifirmad on Smartlynxi lennule oma grupi inimeste jaoks kindlad istekohad broneerinud ja check-in´is neid vahetada ei saa, juba on nende istekohanumbrid piletil. 

Novatours ja Tez Tour on lahtiste kohtadega, check-in paneb istekoha paika, võimalusel saab seal kaubelda enesele sobivamat. Samas TEZ Tour annab võimaluse enne reisi online kaudu ise valida nii toit kui ka istekoht  https://www.tez-tour.com/et/tallinn/airFlights.html?categoryId=41&articleId=50001832

Raske uskuda, et Novatoursi kliendina lennates ei saa Smartlynx online kaudu toitu ja istekohti lennukisse ette tellida. Mis ajast?

Novatoursi lehelt lennukitoidu ettetellimise kohta:

https://www.novatours.ee//lisateenused/ettetellitav-toit-lennukis

Väidan, et krediidiinfo, inforegister, taust jt kasutavad jooksva aasta käibe (?) näitamisel maksuametist saadud käibedeklaratsioonide esimesi ridu, mis näitavad maksustatava käibe summasid (mõnel on seal "tänu" pöördmaksustamistele oluliselt suurem maksustatava käibe summa kui tegelik müügikäive)  ja kaugeltki mitte müügikäibe summasid, mida ei ole neil kusagilt võimalik saada enne kui firmade aastaaruanne on valminud ja äriregistrile esitatud. Ei tasu igasuguste portaalide analüüse ja prognoose puhta tõena võtta.

Varemaltki pahandatud https://trip.ee/foorum/uldfoorum/viru-reisid-2

Madal hind ei õigusta reisijatevedu remontivajava bussiga. Lõpuks läheb logu bussiga sõit ja selle parandamine võõrsil kallimaks maksma kui kogu reis väärt oli.

TEZi ja Novatoursi pakutavate hotellide valik on lai, kuid valiku pead tegema ise. Olen alati pakutavaid hotelle eelnevalt googeldanud ja tripadvisorist kommentaare lugenud ning alles seejärel hotelli paika pannud. Nii mõnestki hea asukohaga hotellist oleme loobunud, kuna kirjelduste järgi oli neis personal halb, söök halb, toad halvasti koristatud jne. Vaatasin kevadel ka Patrase piirkonnna hotelle, kuid valisin puhkusereisiks hoopiski teise riigi. Kreeka mandril ja saartel pelgalt 4* ja AI ei ütle mitte midagi. Kui hotellis on rohkem kohti ja kliente, siis vähemalt toit on mitmekesisem ja vahel ka ülihea. Alkoholiga on igas hotellis omad piirangud, enamasti vaid kohalik rüübe on tasuta. Võrreldes teiste Vahemereäärsete kuurortitega on Kreekas tõepoolest hotellide tase oluliselt halvem kui mujal, eriti just tubade sisustus ja san-sõlmed.

Smartlynxiga lendamise eelis on see, et saad otselennuga sihtkohta, kuhu tavalennud otse ei vii, ja transfeer viib sinu enese poolt valitud hotelli. Uued lennukid on laia istmevahega ja teenindus meeldiv. Hooajal praktiliselt iga päev mitu lendu päevas, pole ime, kui mõni lend võib hilineda.  Enesel pole mitmete-setmete aastate jooksul ükski lend väljumisega hilinenud.

AÜE-s on sama mis Veigo piltidel, üks kõrghoone ajab teist taga, vähemalt paljud neist on väga huvitava arhitektuuriga. 

Abu Dhabis on spetsiaalselt ehitatud U.A.E. Heritage Village, kus saab ülevaate kuidas sealmail varemalt elati.

Google aitab https://www.google.com/search?q=cyprus+beaches&rlz=1C1RUCY_etEE815EE815&oq=cyprus&aqs=chrome.2.69i59j69i57j69i59j0l3.7805j0j8&sourceid=chrome&ie=UTF-8

Vali Paphose kandi rannad ja näed fotodelt mis seal on. Randade TOP10 on reastanud esimeseks Paphose lähedal oleva Aphrodite kalju juures väikese kiviklibuse ranna, ise jätaks selle rannana viimaseks, eriti lastega olles. Ujud ümber kuulsa kaljutüki ja muud pole seal midagi teha. Kõige ilusamad valge liivaga rannad olevat hoopiski põhjapool türklaste aladel. Lõunas kreeklastel aga Ayia Napast Larnaka poole. Tuntuim, laiem, ilusam, pidusem on Nissi Bay Beach, kuid sealt edasi Larnaka poole liikudes on Nissi lähedal veel mitmed ilusa valge liivaga rannad ja lasuursinise veega meresopid, mis ka lastele sobivad. Ka suur veepark on lähedal. Samas mitmete hotellide juurest saab vaid spetsiaalsetest treppidest merevette ujuma, väikelastel poleks seal midagi teha. 
Larnaka kesklinnas on suur ja lai mullakarva rand madala merepõhjaga, nagu mööda musta kinnitallatud niisket ja kõva mulda käiks, kuid lastele sobiks. Larnakast Paphose poole on samuti tumeda liiva või kiviklibuga rannad.
Otsi Googlist oma seltskonna jaoks sobivaim.

Kas tasuks minna, see oleneb iga reisija enese vaatenurgast. Tropeas olen lausa nädala baseerunud. Väike armas linnake, mida merevesi on siit- ja sealtpoolt vahvalt uuristanud. Kõrvuti asuvad nii ülesvuntsitud paleed kui ka armetud hurtsikud veelgi armetumate elanikega. Mõni mäepealne restoran oli eriti hõrgu toiduga, mõnest einelast käisid kaarega mööda. Samas siblisid ringi kanad-kuked ja kitsed. Turistikas ja kohalik elu kulgesid käsikäes. Meri oli puhas ja ujutav. Sadamast sai sõita Sitsiilia lähedal asuvatele vulkaanilistele saartele. 

Napoli ja Sorrento kandis baseerudes Tropeasse edasi-tagasi pikka sõitu pigem ette ei võtaks. Napoli, Pompei, Amalfi rannik, Sorrento, Capri, seal on oluliselt enam vaatamist.

Olen Smartlynxi lendudega, 180 eestlast pardal, käinud suht väikestel Kreeka saartel, kus terve reisi aja ei saanud sel väikesel saarel ei oma hotellis ega ringi reisides ühegi eestlasega kokku. Samamoodi võiks öelda, et eestlasi polnud seal reisides üldse näha, küll aga oli poolakaid näha ja kuulda. Riia lennujaamast läheb lende igasse ilmasuunda. Tõenäoliselt suur mass lendajaist on seal siiski lätlased. Palangas olime väikeses hotellis, kus vaid autode numbrimärkide järgi sai aimu kes kust riigist tulnud on. Inimestel lihtsalt ei ole rinnas silti ega otsa ees märki kust pärit, lihtsalt ühesugused rändajad.

Filmis "Pank" oli selline tekst: "See on Eesti. Siin head ei mäletata ja halba ei unustata". Nii kahjuks ongi. Enesel on Smartlynxiga olnud vaid väga head kogemused. Kõik on alati toiminud plaanipäraselt ka siis, kui nad on kasutanud teiste firmade lennukeid.  Konkreetse lennujaama check-in  paneb paika kuhu lennukis istud ja kelle kõrvale, nii et oma soov tuleb avaldada lauas kas siin või võõrsil ja kui võimalusi on, siis tullakse alati vastu.

Loodus on mõlemas kena, kuid erinev riigikord annab tunda. Pikemat aega ilma sõdadeta eksisteerinud Tai Kuningriigis kulgeb elu rahulikult, lõbusalt, inimesed on sõbralikud, erinevaid massaažipakkujaid igal sammul. Vietnami Sotsialistlikus Vabariigis juhib riiki endiselt kommunistlik partei, sellest ka aastakümneid sotsialismi rüppes elanud kohalikud hoopiski teistsugused kui tailased. Selline väike asi, et kui Tai turismipiirkondades suletakse putkad ja söögikohad siis, kui viimane öine turist magama läheb, siis Vietnami turismipiirkonnas pandi oma poekesed kinni kell 22 ja kogu lugu.  

Küsimus on umbes selline, et palju maksab üks punane auto? 

Olen käinud, kena kõik. Jalutamiseks kilomeetreid rannaäärset kõnniteed vahelduvate lahesoppide ja liivarandadega, veespordi asjad. Suur veekeskus on lähedal. Igasuguseid baare on randades. Kulutamine sõltub pigem inimese vajadustest ja eelistustest, millal ja millega kohale minna, kas ise organiseerida kõik või osta meie reisikorraldajatelt pakettreis otse Ayia Napasse, millise hinnaklassi hotell valida, kas söökidega või ilma jmt. Ayia Napa on hinnaklassilt pigem kõrgem kui mujal Küprosel.

Tubli muidugi, kuid Samaria 5-eurose pileti peal on kogu raja kirjeldus km-postidega ja seal on raja pikkuseks putkast-putkani märgitud 12,8 km. Lõpppunktist edasi mereni on umbes 3 km lageda taeva all ühetasast munakiviteed, mille võib läbida ka mikrobussiga. Raja pikkus 18 km on vist turistide peletamiseks välja mõeldud. 18-12,8=vahe tegelikkusega 6,4 km on liialt suur vahe. Meie läbisime raja putkast-putkani, pidev langus, ei ühtki väsitavat tõusu, täiesti normaalse tempo, väikeste söögi-joogi puhkepauside, looduse imetlemise ja pildistamisega 4 tunniga, jäi aega meres ujumiseks kuni laevani. Mida kauemaks ühele kohale puhkama jääd, seda raskem on sealt edasi minna, jalad lähevad raskeks, tekivadki komistamised ja kukkumised.

Tiit-Reiside kodulehelt: "Eesti Turismifirmade Liidu liige aastast 1995. Oleme reisihuvilisi teenindanud juba alates 1991 aastast."

Olen nendega paarkümmend aastat tagasi käinud Itaalia ringreisil. Sel "kaugel" ajal korraldati siit sellistesse piirkondadesse üksnes edasi-tagasi bussireise. Kõik sujus väga ladusalt ning oli vägagi hästi organiseeritud ja giidid tasemel. Ühe ja sama omanikuga senini tegutsev firma on ilmselt ka tänasel päeval usaldusväärne.


Mis vanadesse nõuka passidesse puutub, siis kodumaa jaoks olid ühed passid ja välismaale sõitmiseks teised ja ka erinevat värvi CCCP välispassid, mis vene ja prantsuse keeles. Mul on alles punaste kaantega tsiviilkodaniku välispass ja siniste kaantega teenistuslik välispass. Viimane anti välja vaid tööalasteks lähetusteks, et välisviisa saamine oleks lihtsam. Kes tahab teada kuidas vene ajal üle riigipiiri sisse-välja sai, sõitku Iisraeli ja korrutagu kogemus kümnega.

Meenub üks tudengiaegne bussireis Eestist Krimmi. Sõit kulges mööda Pihkva-Kiiev-Odessa-Simferopol suht joonsirget maanteed. Kahel pool teed olid topelt hekid või õigemini küll kõrge võsa. Sõitsime kuniks läks pimedaks, lõime oma telklaagri hekkidevahelisele alale lahti, hambad pesime kusagil suvalises lähedal asuvas ojas ja hommikul varavalges sõitsime edasi. Ühel õhtul tundus hambapesuvesi veidi imelikult haisevat, hommikul valges nägime, et lehmalaut lähedal. Kiievis ööbisime südalinnahotellis peatänaval, kuid mujal telkides. Nõuka ajal ei olnud probleem rahas, vaid asjade ja teenuste kättesaadavuses. Midagi ei olnud avalikult saada, kuigi kõik oli kusagil olemas. Krimmi lõunarannikul telkisime Dvigateli suvilate kinnisel territooriumil. Nõuka ajal olid kõigil suurematel ettevõtetel kusagil heas kohas oma suvilad, ka nö. päris eesti omadel isegi Gruusias, näiteks Salme külas. Oktoobri lõpus oli Krimmis väga soe, ka merevesi soe, kuid ööd jahedad. Õhtul oli külas vabaõhukino, ainult seinad ja ekraan, kell 21 oli ümberringi kottpime. Dvigateli naised ütlesid, et nemad lähevad kinno tekiga. Kui film on ühe seeriaga, võtavad kaasa ühe teki, kui kaks, siis kaks tekki. Filmi alguses oli õues +25 kraadi ja meie läksime oma suvekleitidega, poole tunni pärast külmetasime nii et vähe polnud.

Kui juba Kuldigasse minna, siis tasuks ära käia ka Ventspilsis. Sadamalinna promenaadid, korrastatud tänavad ja pargid, huvitavad lehma-skulptuurid, lilledest kellad, kalad, linnud jne, super liivarand, tegevust jätkub kõigile. 

Riia linnal pole häda midagi. Sirge tee otse läbi linna, enne jõge paremale, üle silla ja peagi see kena Kuldigagi paistma hakkab. Muidugi võib ka suure tiiru ümber linna teha, kuid siis võiks Pärnu poolt tulles juba otse Bauskasse sõita, seal üle Lielupe jõe ja kohe paremale umbes 10 km ning sealt vasemale kena Rundale loss ning lossiaed üle vaadata ja sealt edasi Kuldiga peale mööda väga rahulikke teid.

NSVL ajal oli igasuguste lennu- ja rongipiletite saamine kuhugi kaugemale komplitseeritud. Suurem mass rahvast reisis nö. tuusikutega, mida töökohad ametiühingute armust eesrindlikele töötajatele jaotasid. Välismaale reisimiseks pidid saama tähtsale paberitükile vähemalt 10 eriarsti allkirja ja pitsati, et silmad, kõrvad, kopsud korras, suguhaigusi ei põe jne - nõuka inimene pidi olema välismaalaste jaoks täiesti terve ja moraalselt kindel! Reisikindlustus? Sellist asja ei mäleta, et oleks olnud. NSVL piires lennud olid huvitavad. Lendasime Tallinnast Adlerisse (Sotši). Vahemaandus oli Zaporožjes. Lennuk oli niigi täis ja maha suurt kedagi ei läinud, küll aga hakkas pardale tulema rahvast, kohad olid topeltmüüdud. Piloot kupatas enamuse maha, lastega ja väiksemakaalulistel reisijatel laskis üksteise süles reisida. Rongile või bussile saamiseks oli vaja nutikust, mitte tagasihoidlikkust. Kord sõitsime suure kahetasemelise vene lennukiga Moskvast Taškenti, ülakorrusel baarid jmt., alumisel lihtrahvas ridades istumas. Lennuk oli Moskva turult koju sõitvaid asiaate täis, igal kompsud (kilekotte polnud, padjapüüri moodi riidest kompsud) järelejäänud turukaubaga enda juures, lennuluba oodates tahtis hais ära tappa, alles õhku tõustes läksid konditsioneerid tööle. Taškendist Samarkandi oli meie piletitega lennuk juba rahvast täis, jäeti meid ühte trellitatud vahekäiku ootele, seega lennule ikkagi lähemale kui ootesaalis tunglejad. Tuligi kusagilt üks lendur, küsis palju meid on, läks otsis veel reisijaid juurde ning läksime oma kotikestega hanereas piloodi järel üle lennuvälja kuhugi lennujaama taha lõppu tema lennukisse. Tükk aega ootas lennuluba, kuid lennatud me saime. Mu mees on kunagi Siberi avarustest Leningradi lennanud lennukiga, millele kõik piletid olla välja müüdud, kuid suure kauplemisega said nad ikkagi sellele lennule ja lõpuks olid nad koos sõbraga selles suures lennukis reisijatest vaid kahekesi. Veel tuleb meelde, et Inturist müüs täiesti ametlikult rongipiletid Saksamaal sihtkohta, kus selleks ajaks juba 30 aastat tagasi olid rööpmedki üles võetud. No umbes nii, et tahan täna rongipileteid Tallinnast Mõisakülla ja müüaksegi. Tänapäeval on raske ette kujutada elu ilma mobiilita, 40 aastat tagasi polnud enamusel isegi mitte lauatelefoni kodus, internetist rääkimata. Kiireks asjaajamiseks kasutati telegramme ja miskit faksi-laadset.

Lennanud SmartLynxi otselendudega igal aastal kord-paar ja nii aastaid, sest see on lihtsaim võimalus kiirelt ja otse sihtkohta saada. Mitte kordagi ei ole me lennud hilinenud ei minnes ega tulles. Suvel on neil reisid igapäevaselt, vahel ka mitu korda päevas väljalennud. Need vähesed hilinemised on ilmselgelt  ülevõimendatud, kuna on olnud niivõrd suur mass ühest kohast ühetaolise eesmärgiga reisijaid. Vaadates liinilende, mida on edasi lükatud, tühistatud jne, siis neid on oluliselt enam, võtke või Nordica, kuid neid ei panda nii kergelt suure kella külge, pigem nagu üksiku eraisiku enese probleem. Pole sel SmartLynxil häda midagi, mõnetunniseks otselennuks sihtkohta väga hea ning suurem enamus lende väljub ikkagi õigel ajal.

Arvan, et kohalikke olusid tundev inimene oskab soovitada parimat. Autorent Kreeta saarel https://kreeta.ee/autorent-kreetal/ 

Samaria kuristik ülalt alla jalgsi läbida (korraldajalt ostetud buss-laev-buss)  pole keeruline, kui inimene ükskõik kus pikalt käia jõuab. Igatahes ilu jätkub seal igal sammul. Samaria-piletil on kogu rada vee- ja WC-punktidega kirjas, rajal iga km tagant km-postid, söök ja veepudel peavad enesel seljakotis olema. Raja pikkus (langus) on 12,8 km,  edasi rannani umbes 3 km ühetasast munakiviteed, mille võib vähese raha eest ka mikrobussiga sõita.  Paksu tallaga jalanõud ning pea- ja õlakate peavad olema, kuna rajal võib olla lahtisi kivikesi ning päike on terve tee kuklas. 

Rethymnos oli turg Municipal Garden kõrval neljapäeval, kui meie just seal viibisime. Suur igapäevaselt tasuline parkimisplats vanalinna lähedal muutus üleöö suureks turuks, kus müüdi kõike juurikatest ja eluskanadest kardinateni.
Rethymno vanalinn oma tänavaterägastiku ja erinevate restoranidega on iseenesest vaatamisväärsus.

Enamusel reisikorraldajatest on lepingus reisi tühistamise tingimustes, et broneerimistasu ei tagastata kui reisini on jäänud kas 30 päeva, mõnel ka 45 päeva. Nad on juba teinud tööd, broneerinud hotelli- ja lennukikohad jmt, et saaksite puhkusele sõita ja see töö tuleb kompenseerida. Ainus võimalus oleks kellelegi oma pakett maha müüa või ikkagi sõita Bulgaariasse. Kui seal maikuus päike paistab, siis kõrvetavalt, ainult merevesi on külm ja õhtud jahedad. 

Rannikul ööbimisega on igas mõttes lihtsam. Hotellid mägedes tundusid olevat vaid ööbimise koht, kuhu viis sinka-vonka kitsas mägitee. Pimedaks läheb lõunas äkitselt ja pimedas seal mägedes küll sõita ei tahaks.

Enne reisi tasuks läbi lugeda https://kreeta.ee/  

Rethymnon oleks ööbimiseks hea, saare suht keskne koht. Kena ja õdus vanalinn, kaldaäärne kalarestoranidega, on jalutamis- ja ujumiskohti, autoga saab mägedesse sõita ja ülalt rannikut vaadata. Matkamiseks on hea Samaria kuristik kas ülalt alla läbida (tänavalt ostetud paketiga) või oma autoga sõites peaks hommikuse laevaga kohale sõitma, allosas edasi-tagasi matka tegema ja õhtuse laevaga tagasi auto juurde  https://www.samaria.gr/en/tips-crossing-samaria/