Eks ma siis jagan ka natuke oma kogemusi ja nõuandeid.

Käisin samuti sellel Eesti Maaülikooli infopäeval, Paavo näitas oma slaide ja rääkis farmist, kui kõige ülimast ja paremast kohast, kus hea suvel raha teenida. Eks me kõik olime lõpuks väga õhinal, näeb UK, elamis- ja töötingimused ning kõik muu tundus olevat üsna usutav. Sai siis piletid ära ostetud ja kohale lennatud ja kus siis hakkasid üllatused tulema. Meid pandi elama- kutsun neid ''ship conteiners''. Ei suutnud oma silmi ära uskuda, kui nägin neid kahte nari imepisikeses 'toas'. Ehk siis nelja inimese ruum. Teisel poolel siis samuti kaks nari olid nn ''köögiga ühendatud''. Polnud kuhugi oma asju panna need poolteist kuud, elasin põhimõtteliselt oma kohvris ja paljusid asju isegi hoidsin voodis. Riided olid jubedalt niisked pidevalt ja sellist koppehaisu täis. No külmast öösiti ma ei räägigi. Nagu UK ilmatingimustega kõik kursis on, ainult siis kui ei sadanud, oli enamvähem OK magada. Üks hea nali oli ka nende kalakonteinerite koristamisega. Hakati mingi kontrolliga ähvardama, et kui elamist ei korista, siis visatakse välja või ei pääse tööle maasusid korjama. Noh vabandust väga aga kui puhtaks ma pean selle urka küürima? Nn ühiskondlik ''dušširuum ja tualett'' olid ka konteineritest mitukümmend meetrit eemal, kuhu pidid hommiku vara enne tööle minekut kella 5 ajal jalutama, et nägu ja hambaid pesta. Aga seevastu meie ''Beverly Hillsi''(nagu meie neid kutsusime) residendid, said kõik oma toimetused väikses häärberis ära teha ja ei pidanud ''tööklassiga'' kokku puutuma. Ma ei tea ühtegi supervisorit, kes oleks nendes jubedates kalavagunites elanud samal ajal, kui ise ka seal olin. Pluss need kiiremad ja paremad korjajad, keda ülistati ja hoiti. Luksusvilla oli vaid bulgaarlaste ja rumeenlaste päralt. Mida ma muidugi ei heidagi ette, sest tänu sellele, et eestlased minu ümber olid, tundsin end turvaliselt ja palju lõbusam oli ka. Sellest on nüüd päris mitu aastat möödunud kui mina seal olin, ehk on elamistingimusi parandatud ja nüüd on kõik nagu üks happy family. Maasikakorjamisest polegi mul eriti midagi lisada, makstakse miinimumi kui üle ei korja, need kes muidugi kiired, saavad raha vastavalt oma kastide arvule kätte ja paljudel ulatus see isegi päevas 100 naelani välja. Kui ma õigesti mäletan, siis keskmine tunni kastide arv oli 3. Ütlen ausalt, mõnikord oli seda ikka väga raske täis teha, olenes täiesti vaost ja põllust. Ma ise sain ka ühe korra day off'i. See oli päris alguses, kui asi selge polnud. Võtab ikka natuke aega, et sisse harjuda, eriti need kes pole varem maasikakorjamist teinud. Mõnikord samas on ka lihtsalt halb päev. Juhtus mitu korda nii, et trolly läks ümber, kõik maasikad maas ja teha pole enam midagi. Kast või kaks läinud, raha samuti. Suhteliselt väsitav on see trolly tassimine üle vagude ja teisele põllule. Trollyga sõites maasikad rapuvad, lähevad lömmi, päikese käes on veel eriti hull. Mina olin küll esimesed nädalad täitsa stressis, tahtsin farmi vahetada ja sealt Rosemountist minema saada. Lihased olid nii kanged, et ei saanud nädalaid ei istuda ega astuda. Vaatamata sellele, olen ma ise suhteliselt rahul. Kui see rotivagun välja arvata, siis ma nautisin seda suve šotimaal. Kõik tuleb ju ainult kasuks ja kui selle aja seal vastu peab, siis võib igaüks enda üle uhke olla. Igal pool on neid arusaamatusi ja probleeme tuleb ikka ette, selle eest pole kellelgi pääsu.