EloX

Uus kasutaja, liitus Tripiga 6 aastat tagasi
10 meeldimist
2 postitust / 34 kommentaari
0 (0%) külastatud sihtkohta:
Viimased kommentaarid

Aga sügisel, kaua seal sügisel rannailma on? Kas oktoobri teine pool - november on liiga jahe juba? Rannailma all ei pea silmas iga päev tunde rannas peesitamist. Pigem, et nädalase reisi jooksul paaril päeval tunni või kaks peesitaks ja et saaks mõne korra ka vees käia. Ülejäänud aja pühendaks pigem vaatamisväärsustele ja heale toidule. Soe õhk, päike ja merevesi oleks pigem puhkust toetavad tegurid. Aga siiski olulised.
Siin teemas on eespool hoiatatud, et restoranid jm kohad avatakse alles munadepühade paiku. Aga kaua nad sügisel avatud on?

Aitäh, Alar! Vastan su küsimusele, miks tahaks jätta osa pagasit raudteejaama hoidu. Läheme hotelli küll. Aga on selline mõte, et järgmisel päeval kolada Pariisi peal ja seda on parem teha, kui suuri kohvreid pole vaja järel vedada :) Aga hotellist peab ju juba kell 12 välja minema. Jah, tihti nad on nõus pagasi admini juurde hoiule võtma. Aga siis peaks enne Reimsi rongile minekut veel hotellist läbi minema ja see tähendab, et hotell peaks olema logistiliselt heas kohas. Seetõttu tundus, et võib-olla oleks suurema osa pagasi raudteejaama jätmine mõttekas. Juhul, kui me saabuks lennujaamast samasse raudteejaama, kust järgmisel päeval Reimsi edasi sõidame. Aga nagu ma su vastusest aru saan, siis mitte.

Lisan oma küsimuse juba olemasolevale teemale. Kui on plaan olla saabumisel üks õhtu ja järgmine pool päeva Pariisis ning siis sõita TGV-ga edasi Reimsi, kuidas oleks kõige mõistlikum talitada? Kas see rong, millega me saaks saabumisel CDG-st Pariisi, sõidab samasse raudteejaama, kust järgmisel päeval läheb Reimsi rong? Mis raudteejaamast alustavad sõitu Pariisist väljapoole suunduvad rongid? Juhul, kui Pariisis on mitu raudteejaama, millisest väljuvad Reimsi rongid? Minu mõte oli selles, et oleks hea saabuda samasse raudteejaama ja jätta enamus pagasit sinna hoiule.
Aga milline raudteejaam on kesklinnale lähim, kuhu CDG-st saab?

Meie läheme veebruaris Finnairiga Bangkokki. Pilet 490 €. Ostsime bookinghouse.ee kaudu. Vaatasime ka Skyscanneriga, kuid üllatuslikult pakkus Bookinghouse odavamaid pileteid. Veedame Bangkokis kolm päeva ja edasi Phuketisse. Oleksime eelistanud mõnd vähem "mainstream" kohta, kuid mujale olid siselennud tunduvalt kallimad.
Tekkis uudishimu, mis mõttes Tais shopata? Kas seal on mõni asi odavam, või on seal huvitavaid kaubamärke, mida siin pole? Kust neid sel juhul otsima peaks?

Kas on ikka kindel, et Splitist Dubrovnikusse läbi Bosnia maakitsuse saab ID-kaardiga? Passi pole vaja? Üks tuttav ütles teadva näoga, et ei saa, Bosnia pole ju EL, ja ajas mu närvi.

Ilus vaadata, aga ma ei leia enam üles riikide kaupa foorumipositusi. Mulle see väga meeldis, et vanas foorumis oli võimalik teemasid riikide kaupa valida. Mõlgutasid nt plaani reisida Indoneesiasse, võtsid Indoneesia teemad ja lugesid. Aga nüüd ma kas ei oska uues foorumis teemasid maade kaupa sorteerida, või polegi seda võimalust enam?

Me käisime eelmisel suvel Horvaatias, olime kaks päeva ka Krk saarel. Itaalias olen kolm korda käinud: Toskaanas, Sitsiilias ja Kirde-Itaalias (Milano, Garda järv, Dolomiidid, Veneetsia). Sel aastal läheme jälle Horvaatiasse, seekord lõunasse, Splitti ja Dubrovnikusse.
Aga ma ei saa su küsimusest päris hästi aru. Mis mõttes Krk sarnaseid kohti? Loodust mõtled, või kuurordimelu? Kui viimast, siis vist terve Vahemere äär on palistatud sarnase promenaadiga, kus teises servas on restoranid.
Kui ma võrdlen Horvaatiat ja Itaaliat, siis Horvaatia on märgatavalt odavam. See oli meil eelmisel aastal meeldiv šokk, et kõik oli umbes sama kallis, kui Eestis, või odavamgi. Itaalias olid veinid palju paremad. Kultuuri ja vaatamisväärsusi on ka Itaalias rohkem.
Minule meeldib käia erinevates kohtades. Sinu asemel ma seega läheks kas sinna Riminisse või ka Bari on Aadria mere ääres tore koht. Riminisse minnes veedaks paar päeva ka Veneetsias.
Aga on ka teistsuguseid inimesi, kes käivad igal aastal samas kohas.

Aitäh, killuk :) Ma just mõtlesin, mida me selle saare peal kaks päeva teeme. Nüüd on vähemalt paar tundi sisustatud veinikeldris. Jäin sinu postituse peale ka korra mõttesse, et mis linnast jutt. Õnneks leidsin ka ise, et jutt käib Bolist ja õnneks just seal ongi ka meie öömaja.
Zagrebi kanti kahjuks ei sattu, nii et Tomac´i kodukeldris jääb meil käimata. Kindlasti aga joome seda kusagil õhtusöögi kõrvale. Panen endale kirja ka sinu loetelu headest veinidest ja proovime neid ka tellida. Äkki veab siis sel suvel paremini ja õpime ka Horvaatia veine hindama.

Meie avastasime oma eelmise aasta reisil, et Horvaatias saab restoranides tellida vaid kohalikke veine. Meile paraku Horvaatia veinid eriti ei meeldinud. Nii et kuigi oleme muidu veiniinimesed, jõime sel reisil rohkem õlut. Alles eelviimasel õhtul avastasime kohaliku mulli Tomaš, mis maitses väga hea! Nüüd loen, et Hvaril oleks saanud selle istandust külastada. Läheme sel aastal jälle Horvaatiasse ja valisime just Hvari ning Braši saarte külastamise vahel. Valisime Braši. Kahju, oleks teadnud, et Hvar on Tomaši kodusaar, oleks ilmselt sinna läinud. Aga eks siis proovime selle Stina hoopis ära:)

Mina soovitan teile Hispaania lõunarannikut, Costa de Sol. Lend Malagasse. Kui lapsed hullavad niikuinii basseinis, siis ennast kannatab ehk ka merre kasta. Kui muidu olete karastatud ja Eestis ka juuli algul +19 kraadises vees suplete.
Ma olen ise mai algul käinud põhja pool Hispaanias, Kataloonias, Tarragona kandis. Isegi seal suplesin natuke.
Aga võite ka kuhugi mujale vahemeremaade lõunaossa ennast sättida. Kuhu aga saate odavamaid lennupileteid. Kreeta, Sitsiilia, Bari (Itaalias). Muidugi peate arvestama, et see ei saa olema selles mõttes rannapuhkus, et vesi on vannisoe ja veedategi päevi päikesevarju all lesides. Kui lepite sellega, et lapsed hullavad basseinis ja karastatud täiskasvanud kastavad end viieks minutiks merre, siis te ei pea pettuma. Minu meelest mai algus on ideaalne aeg Vahemere äärde reisimiseks. Ei ole veel liiga palav.

Selline küsimus veel, et kas praamipiletid tuleks ka enne ära broneerida/ osta, või riskida ja minna lihtsalt sobival ajal väljuva praami sappa? Kas augustis on Horvaatias saartevaheline liiklus nagu meil jaanipäeval Saaremaal? Jutt käib ka auto ülesõitmisest, mitte ainult inimestest. Ainult inimesed, usun, mahuks ikka peale.
Väljumisgraafikud ja piletihinnad leidsin kenasti üles, aitäh dohale :)

Aastavahetuse reisiga ongi see häda, et lennupiletite soodukaid oodata pole mõtet. Kui minna mingil muul ajal ja kindlat sihtkohasoovi pole, lihtsalt tahaks keset talve kuhugi sooja kohta, siis võib vabalt lasta ennast suunata ka lennupiletite sooduspakkumistel. Tuleb mõte, et läheks nt järgmise aasta jaanuari teises pooles kuhugi. Hakkad vaatama ja kui pakutakse Cancuni, reisid Mehhikosse. Kui pakutakse Ho Chi Minhi, reisid Vietnami. Mingi tõukejõud peab ju olema ja soodsad lennupiletid sobivad väga hästi, kui sisulisi eelistusi pole.
Sri Lanka peale olen ma ka mõelnud. Teine koht on Tai, ikka seepärast, et seda esimeseks pikemaks reisiks soovitatakse. Mitu tuttavat on viimasel ajal Vietnamis käinud, ka kiidavad. Pigem vaataks Aasia poole, sest nt Kariibidel käinud tuttavad ütlevad, et korra ju võis käia, aga tagasi ei läheks. Ja hinnad olevat seal kõvasti kallimad, kui Aasias.

Ma olin eelmise aasta kevadel samasuguse ebamäärase valiku küüsis. Tuli tunne, et sõidaks sel aastal lõpuks aastavahetuseks soojale maale. Kuna ma pole Euroopast väljas käinud, siis ei teadnud, kuhupoole minema hakata. Kõik tundus ühtmoodi huvitav ja samas tundmatu, et kuhu ja mis seal ees võiks oodata. Vaatasin lihtsalt Skyscanneriga lennupiletite hindu paarikümnesse Aasia ja Lõuna-Ameerika/ Ladina-Ameerika sihtkohta. Tegin ka siia teema, mille kohta samuti sain märkuse, et pole piisavalt konkreetne:) Lõpuks ei suutnudki midagi otsustada ja jäigi minemata, hoog läks üle. Arvan, et võiks aktsepteerida ka selliseid üldisemaid teemasid a la "kui ma pole Euroopast välja saanud, kuhu soovitate sõita esimeseks kaugemaks reisiks ja miks? minu reisieelistused on sellised ja sellised, lapsed on X ja Z vanad/ või lapsi pole". See oleks ju siinsetele reisigurudele hea võimalus igaühele just oma lemmiksihtkohti promoda :)
Hetkel vaikselt jälle mõtlen, et äkki tuleval aastavahetusel teeme selle reisi. Aastavahetus, kuna laps käib koolis ja põhikooli viimane klass. Hoian siinsetel heade hindade rubriigil silma peal, kuigi siiani on seal küll kevadised piletid olnud. Vahel toksin midagi ka Skyscannerisse. Eks näis, kas sel aastal jõuame plaanidest ka tegudeni.

doha, me käisime eelmisel aastal juuli lõpus Horvaatias, küll põhja pool. Lendasime Rijekasse ja peatusime Krk saarel ning Zadaris. Palju inimesi oli küll, kuid see on häiriv vaid vaatamisväärsuste juures. Meie reisieelistustest, siis meil on plaanis Dubrovnikus sukelduda, selle kindlasti bronnime eelnevalt ära. On ka plaanis süüa palju mereande heades restoranides, kus ka kindlasti eelnevalt lauad kinni paneme :) On ka plaanis öömajad peagi bronnida. Praegu küll on bookingus valikut küll ja veel. Sellepärast siin küsingi, Makarska või saared seal lähedal, et kuhu bronnida? Mind huvitaks eelkõige, kus on ilusam ja huvitavam. Kui saared on huvitavamad, siis oleme valmis ka paarkümmend eurot rohkem maksma.
Kas seal Bosnia piiril saab ikka ID-ga läbi, või nõutakse passi? Mul nimelt seda viimast hetkel pole.

Olen lugenud Horvaatia teemasid, et väga kiidetakse Makarskat ja soovitatakse sinna minna. Mis seal nii erilist on? Läheme Horvaatiasse nädalaks augustis. Lendame Splitti, sealt kohe Dubrovnikusse ja sealt siis hakkame paari päeva pärast tagasi Spliti poole liikuma. Oleks Dubrovnikus 3 päeva, kusagil tee peal 2 päeva ja Splitis 2 päeva. Olen siinse jutu põhjal ka kaalunud Makarskat. Aga ikkagi, et mis seal nii erilist on?
Olen vaadanud ka saari, Stari Grad ja Brac, mis on umbes Makarska kohal. Et võib-olla peaks hoopis saartel need kaks päeva veetma? Kuidas seal laevaliiklus on, kas Makarskast saartele saab tihti ja kaua sõit aega võtab? Millega saartel liikuda, kas oma autoga üle minna? Nii väikesed need saared ei tundu, et seal jalgi liigelda. Mida soovitaksite, kas võtta ööbimine Makarskasse või saartele? Kui Makarskas, kas siis jõuab ühe päeva ka emmal-kummal saarel veeta ja millega seal liigelda?
Kas Bosnia-Hertsegoviina jupikesest läbi sõites on vaja dokumente ka näidata? On seal mingi piirikontroll ka, peaks seal ajakuluga arvestama?

Käisime Sitsiilias sügisel 2012, seepärast paljut pole enam meeles. Meie tegime saarele ringi peale, Palermo-Agrigento-Sürakuusa-Taormina-Cefalu-Palermo. Ainsana olime kaks ööd Taorminas.
Taormina on vist Sitsiilia idapoolse ranniku kuumim kuurort, vähemalt keegi mulle nii väitis ja selle järgi sai sinna ka ööbimine võetud. Hea on teada, et kolmnurkses Sitsiilias on igal rannikul erinev meri nii nime poolest, kui ka ranna poolest - juhuks, kui soovite ka rannamõnusid nautida. Niivõrd, kuivõrd seda aprillis teha üldse saab. Idarannikul loksuva Joonia mere rand ja põhi on kivised. Ei ole suured kivid, on selline ühtlane ümaraks lihvitud kruusapuru. Näiteks Cefalus ehk Türreeni mere ääres oli liivarand.
Võite öömaja võtta nii idarannikule kui põhjarannikule, Etnale pole pikk maa ka põhjaranniku kuurortitest.
Taormina on muidu tore elav kuurort, just rand oligi seal suurim probleem, sest linnake ise on mäe otsas (igast hotellist ja restoranist avanevad hingematvad vaated Etnale) ja randa saamine parasjagu keeruline. Ja kui randa jõuad, siis lähim rand on hotellide erarand, aga rahvaranda pikk matk mööda kitsa sõidutee äärt.
Meie Taormina hotelli enam ei mäleta, aga üldiselt on see nii väike linn, et asukoha poolest peaks kõik sobima:) Mis küll oli, et tegime autoga mitu pikka ringi ümber terve linna (ja mäe), enne kui kohale jõudsime, sest tee läheb seal ühesuunalise serpentiinina ja kui õigest tänavaotsast mööda sõidad, siis enam tagasipööramise võimalust pole. Edasi mäest üles, teisest küljest alla ja otsast peale.
Suurim keskus idapoolses Sitsiilias peakski vist olema Catania. Ilus linn oli veel Sürakuusa, väga ilus katedraal on seal.
Hea toidu leidmiseks soovitan otsida restorane TripAdvisorist. Toidu suhtes peab arvestama kohaliku siestaga. Enne lõunat tasub mingi kolmnurkne võileib vms asi ära osta, et mitte nälga jääda.
Kui ma nüüd mõtlen, siis meie teiste reisidega võrreldes on Sitsiilist kahvatumad mälestused. Loodetavasti teil läheb paremini. Kõige eredamalt ongi Etna meeles, ja Agrigentos oli meil elu parim hotell - aga Agrigento kanti teie ilmselt ei satu.

Meile meeldis eelmise suve Horvaatia reis nii väga, et läheme ka sel suvel sinna. Oma eelmise suve reisi muljetest kirjutasin ka teemas "Juulis Horvaatiasse". Seekord läheme teise piirkonda, Rijeka asemel lendame Spliti. Kuna on alles veebruar, siis plaane eriti veel teinud pole. Paar küsimust siiski juba on. Kui keegi satub lugema ja oskab vastata, olen tänulik.
Minek on augusti viimasel nädalal nädalaks ajaks. Tõenäoliselt oleme 3-4 esimest päeva Splitis ja siis sõidame lõuna poole, Dubrovnikusse. Näiteks peatuks ühe päeva kusagil tee peal (siin on Makarskat kiidetud) ja kaks päeva Dubrovnikus.
Milliseid Spliti ümbruse randu soovitaksite?
Kas keegi oskab soovitada ka sukeldumisklubi Splitis või lähemas ümbruses? Või hoopis Dubrovnikus?
Vaadates restoranide asukohti Spliti kaardi peal tundus, et restoranid ei paiknegi seal mere ääres promenaadi ääres. On küll ühes piirkonnas koos (vanalinn?), aga mere ääres eriti pole restorane. Kas Splitis promenaad on?
Kuna lennuajad on nii, et maandume varakult ja ära lendame ka hommikul varakult, siis hakkasin mõtlema, võib-olla peaks saabumispäeval hoopis kohe Dubrovnikusse sõitma ja olema pikemalt hoopis seal. Ja siis viimased paar päeva Splitis, kust hommikul mugavam kohe lennukile minna. Kumbapidi teie soovitaksite? Liikumiseks ilmselt rendime auto.
Meie jaoks on kõige olulisem ohjeldamatult häid mereande süüa, nende pärast tagasi lähemegi. Teiseks sukeldumine ja kolmandaks, aga enam mitte nii oluline, et natuke rannamõnusid võiks ju ka nautida. Aga muidu lihtsalt chillida ja nautida.

Meie oleme nüüd tagasi ja kirjutan natuke meie reisimuljetest.
22.juuli õhtul maandusime Rijekas ja kuuma oli 38 kraadi. See emotsioon lennukitrepile astudes ei unune kunagi, nagu saun ja lõhngi sarnane vürtsikas. Kuumus natuke rikkuski meie reisi, nt Trogiri külastus jäi seetõttu põgusaks, et pikalt ei suutnud jalutada.
Lennujaamast võtsime auto ja sõitsime Punatisse. Seal oli meil kolmeks ööks tuba mäe otsas asuvas võõrastemajas. Üldiselt Punat on nii väike linn, et seal pole ükski koht liiga kaugel. Ööbimised võtsime enne Bookingust. Täitsa usun, et kohapealt oleks saanud soodsamalt, kuid me ei tahtnud riskida ja aega kulutada kohta otsides. Õhtul jõudsime veel õhtust süüa ja natuke promeneerida.
23.juuli meespool sukeldus. Mina alustasin shoppamisega, sest kuigi ilmateade sai Eestis uuritud, seda kuumust lihtsalt ei kujuta ette ja tuli minna osta mingi kerge hõljuv hõlst, et see üle elada. Jalutasin natuke ja veetsin päeva rannas. Koht lavatsil varju all 40 kuna, 2 kuna münt tuli sisestada, et dushi all käia pärast suplemist.
24.juuli läksin mehega sukeldumisreisile kaasa. Õhtul tegime väljasõidu Baškasse, kus sõime väga maitsvaid mereande. Üldse mereannid on seal suurepärased, sõime neid iga päev kahe suupoolega ja no nii head! Pole selliseid toiduelamusi saanud teistes Vahemeremaades.
25.juuli sõitsime mägedesse, et olla hommikul varakult Plitvices kohal. Läksime tavalist teed mööda üle Senji. Kulus vist kaks tundi sõitu - enam ei mäleta täpselt. Rannikult eelmal oli hoopis teine pilt, nagu teine maa ja teine temperatuur ka. Silma jäid ühe-kahe kaupa karjamaal olevad lehmad ja sõnnikuhunnikud iga teise maamaja hoovis. Eestis on ju ühe-kahe lehma pidajad kadunud.
Otsisime üles oma öömaja ja peremees soovitas külastada ühtesid lähedal asuvaid koopaid. Kahjuks need olid kinni elektrikatkestuse tõttu. Ostsime siis kohalikust Konzumist ploome, õlut (Karlovatcko on parim) ja veetsime mõnusa laisa õhtupooliku võõrastemaja kreegipuude vilus. Pärast veel käisime õhtust söömas ja proovisime linnakese baarides erinevaid Slivovitše.
26.juuli külastasime Plitvicet. Hommikul oli sooja vaid 15 kraadi ja vastukaaluks eelnevale (ja järgnevale) kuumale sai seal lõdiseda. Samuti polnud mul kaasas korralikke jalanõusid. Tegin oma õhukese tallaga sussides matka siiski ära, aga pärast sääremarjad valutasid, sest jalg oli kogu aeg pinges, et puust radadel täpselt laua peale astuda. Nii et toekad jalanõud kaasa! Valisime 9 km ringi, olid võimalikud veel 2 km, 3 km ja 18 km. Esimene pool matkast oli mõnus, sest vastutulijaid veel polnud. Pärast tulid teisest väravast sisenejad vastu ja siis oli päris tüütu kohati. Oli ka lapsevankritega liikujaid seal. Meil kulus natuke üle 4 tunni. Keskel oli ka üks koht, kus saab süüa ja kohvi juua.
Edasi sõitsime Zadarisse. Seal jõudsime ka esimesel õhtul vanalinnale enam-vähem ringi peale teha.
27.juuli olime Zadaris. Enne lõunat rand 1,5 h, aga kaua ei jõudnud seal olla selle kuumaga. Rannas oli seal, kus meie olime, ka igasugused atraktsioonid: parasailing, banaanisõit, skuutrilaenutus ... Kõige odavam oli lainelauaga sõudmine (ei tea, mis selle täpne nimi on). Pärastlõunal tegime kerge ülevaatuse kohalikus kaubamajas, Supernova või miskit oli nimi. Peamiselt selleks, et konditsioneeritud kohas aega veeta. Kaubanduslikus mõttes oli tegu pettumusega, lootsin leida huvitavaid kohalikke kaubamärke, mida aga polnud. Olid vanad head Pull&Bear, Zara, Stradivarius jne jne. Õhtul jälle jalutuskäik, õhtusöök, veel jalutamist ja une-eelsed kokteilid.
Zadaris on siiski üks omanäoline ja põnev vaatamisväärsus, õigemini kuulamisväärsus. Mereorel on selle nimi, asub promenaadil. Lainete mõjul teeb kummalisi helisid, mis natuke meenutavad vaalade laulu või siis ulmefilmist tulnukate keelt. Pimedas kuuvalgel mere ääres treppidel istudes seda kuulata on meeldejääv elamus.
Zadar on tore elav kuurortlinn, õhtul on seal tegevusi iga nurga peal. Küll esinevad breikarid promenaadil, siis on veidi eemal akrobaatide trupp, ühel väljakul kontserdid ja teisel rahvatantsijad ... Meie lemmikpaigaks kujunes väljak Louvre nimelise kokteilibaari ees, kus õhtuti esines kitarriduo igihaljaste rockiballaadidega.
28.juuli väljasõit Trogirisse. Oli päris pikk sõit, 130 km ja kiirteemaksud on Horvaatias muude riikidega võrreldes kõrged. Zadar-Trogir maksis natuke üle 5 euro.
Trogir on muidu tore linn, kuid kuumus tappis. Ronisime kirikutorni, imetlesime punaseid katuseid. Oli selline lagunenud ja räämas nagu Tallinna vanalinn tõenäoliselt 1995. aastalgi. Kulus palju õlut ja jäätist, et see üle elada. Jäätist müüakse seal iga nurga peal, valik on lai ja väga maitsev.
Õlut jõime palju, sest kuigi muidu oleme rohkem veinisõbrad, siis Horvaatia veinid meile väga ei maitsenud. Aga restoranides on seal põhimõtteliselt ainult kohalik vein menüüs. Viimastel päevadel avastasime küll kohaliku mulli Tomaš (tomatš), mis oli täitsa hää.
29.juuli sõitsime tasapisi tagasi Rijeka poole, et õhtul lennukile minna ja koduteele asuda. Jalutasime natuke Rijekas, ega seal miskit suuremat vaadata polnud. Üks kellatorn, rahvusteater, vanim barokne katoliku kirik (kui ma nüüd jälle õigesti mäletan). Suurima elamuse pakkus lõpuks ilusa jalakäijate tänava ääres asuv foorumi-laadne kaubamaja, mis tuletas elavalt meelde, et lõppude lõpuks on meil Horvaatiaga ühine sotsialistlik minevik. Kindlasti on tänagi meil Lasnamäel mõni taoline kaubandusasutus, kuid kindlasti mitte Tallinna turisminduse tuiksoonel enam. Õnnestus selle asutuse tualetis ühele õnnetule kaasturistile isegi abi osutada käekotis leidunud salvrätiku kujul.
Õhtune Air Balticu väljalend hilines väidetavalt Poola kohal olnud liiga tiheda lennuliikluse tõttu. Hakkasin mõtlema, et meie oma Õhk on ikka hea asi ja pilet võib ju olla 50 e kallim, aga kui selle eest saab poole päeva asemel kolme tunniga otse kohale, siis on see hästi kulutatud raha.
Rijeka lennujaam ise oli omaette elamus, kunagi Türgis olen vist sarnases maandunud. Konditsioneerimata ja rendiautode parkimisplats oli tükike heinamaad. Sel päeval oli kuus lendu, kõik peale Air Balticu Germanwingsi omad erinevatesse Saksa linnadesse. Saksalasi ongi Horvaatias väga palju. Aga üldiselt näeb seal kõik Kesk-Euroopa riikide autonumbrid ära ja mõne Skandinaavia oma ka. Kokkuvõtteks, siis miinuspoolele jäi kuumus ja plusspoolele imemaitsvad mereannid. Plitvice on ka tore. Meie jaoks oli see natuke teistmoodi reis, kui seni tavaks. Olime enda kohta üsna paiksed, tavaliselt me sõidame kogu aeg ringi, iga päev eri koht. Üllatasime iseendid positiivselt sellega, et suutsime võtta nii rahulikult ja isegi nt see asjatu sõit koobastesse ei ajanud eriti närvi.

Uva, mõtlesin helistada, aga siis ma ei osanud veel eriti midagi küsida:) Nüüd me oleme natuke asju uurinud ja plaane teinud, nüüd ka mõned küsimused. Muidugi võivad ka kõik teised vastata.
Saabume kolmapäeva õhtul Krk saare lennujaama ja jääme esimesteks päevadeks sinna - saarele, mitte lennujaama:) Liigume rendiautoga. Mees ja poeg sukelduvad neljap ja reede. Sukeldumisklubi on Punatis, seetõttu oleme vaadanud ööbimiskohti Krk linn - Baška. Kuigi Krk (saar) on piisavalt väike, et ööbida ükskõik kus heas kohas. Küsimus nr 1: mida põnevat (peale sukeldumise) Krki saarel veel teha? Küsimus nr 2: olen aru saanud, et rannad on Horvaatias enamasti kiviklibused, üksikuid liivarandu peab teadma. Küsimus nr 2: kas Krki saarel on mõni selline armas liivarand ka - või millist randa (soovitavalt lääne-lõuna piirkonnas) soovitaksite?
Kindlasti on plaanis külastada Plitvitce loodusparki. Me ei ole veel otsustanud, kas lahkume Krki saarelt reede õhtul ja sõidame kuhugi looduspargi külje alla valmis (oleneb natuke viimase sukeldumise lõpukellaajast, mida hetkel täpsustame). Väidetavalt võtvat selle külastamine ära terve päeva? (kas see väide vastab tõele, võiks olla küsimus nr 3:)
Või teine variant, sõidame ära laupäeva hommikul, külastame tee peal veel midagi huvitavat ja jõuame looduspargi külje alla valmis laup õhtul. Küsimus nr 4: kas marsruudil Krki saar - Plitvice on midagi huviväärset?
Küsimus nr 5: kas Krki saarelt käib maale ka praam või on ainus tee põhjatipus paikneva silla kaudu? Kaarti vaadates, siis tundub, et kui kusagilt Baška kandist läheks praam kuhugi Senji kanti, siis hoiaks Plitvicesse sõites aega kokku?
Külastame me siis Plitvicet laupäeval või pühapäeval, samal õhtul on plaan sõita Zadarisse (150 km). Zadar tundub olevat selline elav kuurort, kus võiks paar päeva mõnusasti hängida ja chillida. Oleme ka väikest viisi gurmaanid, seal ilmselt oleks see koht, kus TripAdvisori soovituste järgi mõni hea restoran reserveerida. Trogiris tahaks ka ära käia, ei teagi nüüd, kas peaks selleks eraldi hotelli reserveerima või võiks sõita Zadarist sinna ja tagasi? (küsimus nr 6, selline mõtisklev, vahemaa 130 km)
Kui oletada, et me oleme juba laupäeva õhtul Zadaris ja lahkume sealt kolmapäeval Rijeka lennujaama (lennuk väljub alles õhtul), siis neli päeva Zadaris on vist liig? Tegelikult vt küsimus nr 4. Kui me jõuaks Zadarisse pühap õhtul, siis E-T seal ikka tegemist leiaks, eriti kui ühel päeval Trogirisse sõita.
Küsimus nr 7: Või on hoopis Zadari ümbruses huvitavaid kohti, kuhu ööbimiskohast väljasõite teha? Need saared, mis seal "ees" on, kas seal tasub midagi külastada?
Küsimus nr 8: Splitti me ei ole praegu oma reisi sisse planeerinud, kas peaks? Siis peaks ilmselt ühe öö seal peatuma ja teel Zadarist sinna saaks ka Trogiris ära käia.

Meie lendame juuli lõpus Rijekasse, oleme Horvaatias nädal aega. Plaanid on teiega suht sarnased: rendime auto, sõidame ringi. Rannas tahaks ka niisama olla. Oleme ka natuke gurmaanid, nii et kindlasti otsime TripAdvisori kaudu mõne hea mainega restorani. Kui jõuate tagasi, siis kindlasti kirjutage oma muljetest ka siin. Olen lugenud siit Horvaatia teemasid, kuid põhjapoolse osa kohta tundub olevat vähem infot. Ilmselt enamuse sihtkoht on Dubrovnik. Olen pannud kõrva taha, et Krk rahvuspark on kohustuslik koht sealkandis. Kuna Dubrovnikusse on 600 km, siis sinna me tõenäoliselt ei jõua, ei taha tervet reisi autos ka veeta. Splitini ehk jõuame välja.

Vabandan, üritan siis konkreetsemalt:) Esiteks, jah, kui ma lugesin Tripist nende kohtade kohta, siis ebameeldivalt kohkusin, et paljud kirjeldasid sealseid randu räpastena. Kui pole ise käinud, siis on selline postkaardilik ettekujutus, et on kaldal palm, võib-olla hütikesed taamal, ja valge liiv ning türkiissinine meri. Seega ikkagi palve avaldada arvamust, kui räpased need rannad siiski on ja võimalusel võrrelda eri randada korrasolekut ja looduslikku ilu omavahel?
Teiseks, esimesele punktile vastu rääkides, siis tegelikult meie pere ei ole inimesed, kes kaks nädalat iga päeva enamuse ajast rannas veedaks. Eks oleneb rannast ka muidugi:) Aga ega üle paari tunni vastu ei peaks ja seda ka mitte iga päev. Teine küsimus seega, kus oleks lisaks rannas lebotamisele ja sukeldumisele kõige rohkem ja huvitavamat muud tegevust? Pean selle all silma kultuurilisi ja looduslikke vaatamisväärsusi.
Kolmandaks, kus on soodsaim hinnatase?
Neljandaks olen aru saanud, et liiklus on igal pool Aasias üsna hullumeelne. Kus see kõige vähem hullumeelne on? Või kus on siis parim infrastruktuur, kus pääseb kõige mugavamalt-soodsamalt liikuma?

Jutt on kuidagi väga rannakeskseks keeranud :) Igaks juhuks täpsustan, et olen tänulik igasuguste soovituste ja võrdluste eest, mis käivad hindade, liikumisvõimaluste, vaatamisväärsuste, ööbimiskohtade, inimeste suhtumise jms kohta. Mitte ainult randade kohta, kuigi rannad on ka väga olulised.

Aitäh, Naabrimees! See pildilink on väga informatiivne. Oli igasugust. Nusa Duo ja Sanur olid juba peaaegu enamvähem .)

Otsin aastavahetuseks puhkusereisi ja lisaks Aasia sihtkohtadele lasin Skyscannerist läbi ka mõned Kariibimere saared. Leidsin üht suht mõistliku pakkumise Dominikaani ja seoses sellega uurisin natuke ka selle maa kohta. Tripist lugesin palju head, kuid googeldades tuli välja Vikist selline asi, kopin siia:
Turism Dominikaani Vabariigis põhineb peamiselt matkamisel ja suurte kruiisilaevade külastustel. Turismiäri ei ole võrreldes teiste Kariibi mere äärsete riikidega väga arenenud. Väga palju on kaljuseid maastikke ja vähe randu, lisaks on riigis kehv infrastruktuur.

  1. aastal sõlmis valitsus lepingu Green Globe'iga (keskkonnaohutuse programm), selleks et edendada saarel ökoturismi. Valitsus edendab turismialaseid investeeringuid, nagu näiteks hotellide ehitamist ja väga olulisi kruiisilaevade ehitamist.

  2. aastal külastas Dominikaani Vabariiki umbes 320 000 välismaalast, nende hulgas 111 venelast, 320 000-st 80 000 on matkajad, ülejaanud on ristluslaevadelt. 2011. aasta tulu turismindusest oli 111 000 000 USA dollarit.

Kas keegi kohal käinu kommenteeriks, mida see "vähe arenenud" turism tähendab? Või et randu on vähe? Kehv infrastruktuur?