trip-krainetrip-ukraine-dark

Pistric

Uus kasutaja, liitus Tripiga 8 aastat tagasi

3 meeldimist
0 postitust
6 kommentaari
Viimased kommentaarid

12.Other questionsRead all nine questions carefully and answer "Yes" or "No." There is a very high likelihood that your ESTA travel authorization will be refused if you answer "Yes" to even one of these questions. If your ESTA is refused, you will need to obtain a nonimmigrant visa from the U.S. embassy. Be sure to read the questions carefully before you answer them.Jah, tunnistan ausalt, et avaldust täites vassisin  natuke ja tegin seda "jänes põues". Üleval on väljavõte ESTA avaldusest, kus antakse teada, et kõigile 9-le lisaküsimusele oodataksegi ainult "ei" vastust, nende küsimuste hulgas on ka küsimus teatud riikide külastamise kohta- sh Iraani. ESTA-ga USA-sse sisenemisele lootes pidasin ennast pigem mitte "riskirühma " kuuluvaks - Euroopast, heleda nahavärviga , ohutu minevikuga, keskealine naisterahvas, et siis vaevalt keegi mu tegelikke jalajälgi nii väga taga nuhkima hakkab. Ei tunne ennast kuidagi ühiskonnale ohtlikuna ja küllap enamus ESTA-ga riiki sisenejaid ka samas seisus on. 

Nii, USA-s käidud. ESTAga . Uue ja "puhta" passiga, kuna pass vajas nagunii vahetamist, siis läksin sellele avantüürile, et taotlesin ikkagi ESTA. Ma päriselt ka hakkasin interneti kaudu viisat taotlema aga ühel hetkel "kiilus täiega kinni" , sest viisataotluses võetaks su elu ikka tükkideks lahti ja virnade viisi on küsimusi su tulevase reisi kohta, ka selliseid küsimusi, millele vastata ei oskagi. ESTA taotlemine käis kiiresti, vastus tuli kiiresti ja passikontrollis läks kah kiiresti.  Ei hakka siin soovitajaks, et tehke ka nii  kui olete "mitte soovitatud riikides" käinud , et vahetage ainult pass ja tehke ESTA aga niimoodi sain mina käidud jah. Julget pealehakamist kõigile, kellel reisiplaanid alles ees. 

Olen teemapüstitajaga täpselt samas olukorras. Iraanis käisin selle aasta mais ja USA ootab järgmise aasta mais. Hea, et sattusin teemat lugema, senini arvasin, et teen ESTA ja kõik ongi korras. See siis pani mind ka olukorda süvenema ja teemat guugeldama.  Erinevate foorumite nõuanded kokku andsid üsna ühese vastuse, kui oled "mustas nimekirjas" riikides käinud ja isegi kui passi vahetad, ei ole mõtet ESTAt taotleda, vastus on nagunii eitav. Kui riskid ja ESTA avalduses natuke valetad ja see suure tõenäosusega välja tuleb, võib see halvimal juhul lõppeda riiki sisenemiskeeluga. Üsna võimatu on teada, mida digitaal-maailm su seljataga teeb. Pigem usun, et see, et oled Iraanis käinud, on nendele instantsidele teada, kes selle vastu huvi tunnevad. Läbiloetud foorumi postitustest ei olnud mitte keegi teinud postitust, et oleks peale Iraanis käiku ka ESTAga USA sse pääsenud, küll aga oli kuhjaga sarnaseid olukordi nagu see teemapüstitus siin. Niiet see millised riskid võtad, on siiski sinu enda teha. Aga anna siis siin ka teada kui riskida julgesid ja see õnnestus. Ise kavatsen lähiajal viisataotluse ette võtta. Võin siis huvilistele teada anda, kas osutusin viisakõlbulikuks. Ja muidugi nõuandeks nendele, kel mõlemad riikide külastused alles plaanis, käige siis USAs ennem ära. 

Algi, Ma arvan, et mu seljakoti kaal oli nii 7 kg ringis, seda ilma vee ja toiduta. Koos vee ja toiduga võis kõikuda 7-9 kg vahel, olenevalt päevast ja ilmast. Kuna minu sealoleku ajal suht jahe oli, oli ka veetarbimine suhteliselt tagasihoidlik. Kuumade ilmadega peaks vast suuremad veevarud kaasas olema. Toidumoona kaasavõtmisel püüdsin arvestada, kuhu tahan välja jõuda, et kas seal külakeses üldse mingit poodi või kohvikut on. Tuli päris mitu korda ette, et albergue asub`" in the middle of nowhere", et siis külas peale albergue rohkem maju nagu polnudki :) Päris teadlikult püüdsin nii tillukesi kohti vältida aga alati ei õnnestunud.

Ja ka "pilgrim menu"st sai mul väga kähku kõrini :) Andke mulle andeks kes selle valiku pooldajad on. Harva kui selles menüüs pakutav ka maitsev oli, rahaliselt ülehinnatud oli see nagunii. Petta ei tohiks ennast lasta ka menüüs pakutavst veinist, see on seal üliodav.

Seljakoti ostmisel oli minu jaoks oluline tühikaal. Lõpuks ostsin 40 l, 1,5 kg raskuse ja selja toestusega. Peale saabaste, oli see teine õnnestunud valik.

Lendasin Biarritzi Iirimaalt Dublinist ja ka tagasilend Santiagost oli Dublinisse. Seega ei oska ma nõu anda, milline oleks parim valik Eestisse jõudmiseks.

Kõndisin Fr.Way algusest lõpuni, umbes 800 km, läbi 31 päevaga. Peale Sarriat, ehk siis 100 km Santiagoni, tõusis mu tempo märgatavalt. Sealt alates tekkis ebamugavustunne: rahvast väga palju, ümberringi võsa ja silmale rõõmustavat vähe + hingemattev sõnnikuhais. Teekonna lõpp ei olnud meeliülendav, algus aga küll. Ilma on ilmvõimatu ette ennustada. Olin seal mai algusest-juuni alguseni ja nii külma kevadet ei mäleta ka kohalikud. Ikka erakordselt külm oli, ühel hommikul oli maa hallast valge, lisaks veel luust läbilõikav põhjatuul. Ka vihma saime. Esimesest päevast, mis niigi on erakordselt raske juba mägedes ronimise tõttu, ei mäleta ma mitte midagi peale vihma.Teisel päeval olime silmini poris ja nii see algas.... Kel minek ees, siis tõsiselt soovitaks alustada kõndimist kohe esimesel päeval kui saabumisaeg vähegi võimaldab. Teha esimesed 6 kilti ja ööbima jääda Orissoni. Seal on ette-bookimine vajalik ja nad soovivad ka ettemaksmist. Sinna minek võtab keskmiselt ehk 2.5-3 tundi. Saabastest on paju juttu olnud. Aga reegel on see, et saapad PEAVAD olema vähemalt number suuremad, saabas ei tohi ka siis hõõrduma hakata kui varbad paistes. Olin väga korralikult ette valmistatud rakkude tekkes, olles kaasa võtnud kõik vajaliku tohterdamiseks, mida aga minu õnneks mul mitte kordagi vaja ei läinud. Suutsin läbi käia 800 km ilma rakkudeta. Aga saapad olid ka igat penni väärt, mida nende eest maksin :) . Varustust ostes olin valiku ees: kas vihmakeep või pontso. Võtsin keebi ja ei kahetsenud. Keebiga on kordi mugavam ja temast oli ka kaitset külma tuule eest. Seljakott tuleb aga selline valida kus on vihmakaitse juba kaasas. Ka kepid olid äärmiselt vajalikud. Tagantjärele hinnang : ei kujutaks ettegi, et teen selle retke läbi ilma keppide toeta. Neid ei läinud kogu aeg vaja,sest raja profiil on seinast-seina aga nad olid väärt kaasa vedamist, eriti järskudel laskumistel. Rahaline kulu. Ilma lennupiletiteta, ainult kohapealne kulu, oli minul umbes 1km = 1.2 € . Ka seal hinnad vaikselt tõusevad. Ja väga kokkuhoidlikult elades saaks tõenäoliset ka veic odavamalt ehk. Oma seljakoti panin kokku kuulikindla-nimekirja järgi. Ja läks õnneks. Kõike, mida kaasa olin võtnud, ka kasutasin ja mitte millestki, mis maha jäi, puudust ei tundnud. Absoluutselt oluline on see, et kõik mis vähegi tundub üleiigne, ka maha jääks. Seljakott peab kerge olema ja kaasa tuleb tassida veel vett ja näksimist tee peale.

Kokkuvõttes oli rännak imeline. Sellele teele lähevadki ainult erakordsed inimesed ja neid ühendab see miskimis seal ringi hõljub ja üksteisega liidab :)

Buen Camino kõigile, kel see teekond ees....

Olen äsja Santiago Fr.Way lõpetanu. Värskeid muljeid täis. Kuidas jõuda St.Jean-i , on olemas alternatiiv-variant Express-Bourricot transport-teenuse näol. Ise ma seda kasutasin, Biarritz lennujaamast St.Jeani. Panen siia lingi üles, sellel veebilehel saab ennast registreerida. Inimesed, kes selle teenuse pakkujad on, on äärmiselt vastutulelikud ja grupi suurus, kes taksoteenust soovivad kasutada, üritatakse maksimumini täis saada, et siis kulutusi jagada. Bussis, mida kasutasin oli 8 inimest, ja igaühel tuli tasuda 16 € . Sõit kestis umbes 40 min. Bussiga jaama + rongi kasutades on kulu umbes 11 €.

http://www.expressbourricot.com/en/services/personstrasportation.html