Caminofänn

Uus kasutaja, liitus Tripiga 8 aastat tagasi

1 meeldimist
0 postitust
4 kommentaari
Viimased kommentaarid

Ma arvan, et sellest küsimusest on valesti aru saadud. Kui te saaksite elada kuskil maal - kas see ei võiks tähendada maal, mitte linnas? See tähendab, et see võib ka olla kuskil Eestis. Mina olengi valinud maal elamist ja sellepärast, et siin olen ma palju autonoomsem kui linnas. Ma olen küll "juhuslikult" sattunud lääne Prantsusmaale, kus on lihtsam oma toitu kasvatada kui Eestis, aga enne kui ma siia tulin, siis oli mul kindel plaan kolida maale Eestis, näiteks lõuna Eesti ja ka seal püüda elada võimalikult autonoomset elu.

Plekkpurk!

Oled nagu ise öelnud juba tükk aega uurinud neid matkasid. Sul tekkisid ikkagi mingisugused küsimused ja vastaksin nendele. Olen ise käinud Caminol 3 korda. 1. kord 2004. a. Camino Frances Roncesvallest kuni Finisterreni. Ja see on just see sama tee, millest sa räägid, kui tahad alustada St. Jean Pied de Port'ist, mis on Prantsusmaal. Sealt alustades jõuadki järgmiseks Hispaaniasse Roncesvallesse. See tee ei ole mitte Põhja tee, vaid Prantsuse tee. See on see kõige tavalisem matkatee ja seal liigub minu teada nüüd juba aastaringselt väga palju rahvast. Sinna on ka juurde tekkinud väga palju albergue'sid (ööbimiskohti), aga enamused neist on privaatsed ja vähe kallimad, kui kirikute ja kohalike omavalitsuste omad. Kui ma oma õe ja sõbrannaga käisin, matkasime 35 päeva. 2 päeva nendest me ei matkanud üldsegi, 1 päev ainult 7 km ja kolm päeva 45 km. Keskelt läbi 20-25 km päevas.

Kui tahad kuskil käia, kus on vähem rahvast, siis soovitan põhjateed (camino del Norte), mis algab Irun'ist (Hendaya), Hispaania-Prantsuse piiril. See on füüsiliselt raskem, aga minu meelest ilusam ja seal on vähem rahvast. Käisin seda teed 2008. a. kuni Oviedo'ni. See võttis 3 nädalat. Eelmisel aastal jätkasin Oviedost mööda Camino Primitivo (mis on vist kõige raskem tee üldsegi, sest see on väga mägine, aga muidugi üli-ilus)kuni Finisterre ja Muxia'ni, mis võttis veel 3 nädalat. Kui ei taha minna mööda Camino Primitivo't siis saab ka edasi matkata Gijon'ist mööda rannikut. Seda teed kutsutakse Camino Turistico. Põhja teel ja Primitivol on palju vähem rahvast. Asturias ja Galicias on väga palju täitsa uusi alberguesid, hind 5 eur ja kõik uus, puhas. Nii eelmisel aastal kui ka 2008. a. käisin oktoobris.

Kui lähed matkama, siis on jalanõud kõige kõige tähsamad. Kindlasti tuleb kanda korralike matkasaapaid, mis hingavad. Juhul kui ka sajab ja saapad märjaks saavad, on igasuguseid võimalusi neid kuivatada. Eelmisel aastal sain isegi laenata fööni ühelt mehelt, et ma saaksin neid hommikul veel kuivatada. Aga muidu töötab hästi ajalehtedega milled topid õhtul saapasse ja paljudes kohtades on radiaatorid vm, kus saab saapaid kuivatada. Ja ega need siis kogu aeg märjaks ei saa. Kui kohale jõuad, võtad saapad ära ja kannad kergeid sandaale, ketse või midagi sarnast, et jalad saaksid puhata. Villid on matkaja kõige suurem vaenlane. Minul tekkivad need kergelt ja mul oli kohe sellised geeliasjad kaasas, milled sain kasutada, kui vill hakkas tulema. Olen kõik kolm korda nende samade saabastega matkanud (nüüd juba 2000 km) ja enam mul ville ei tule. Puhtad sokid on ka väga tähtsad villide vältimiseks. Mul oli kaasas 2 paari, et sain vahetada üle päeva ja teise paari pesta.

Seljakott võiks olla võimalikult kerge. Magamiskotid on tänapäeval hästi kerged ja pisikesed. Mul endal pisike 600 grammine, mis sobis väga hästi. Mul on seljakott tavaliselt kaalunud 6-8 kg, olenevalt kas ma kannan mingit toitu kaasas või mitte.

Eelmisel aastal kui käisin, siis olid mu kulud umbes 20 eur päevas.

Ma loodan, et võtad selle teekonna ette. See on vapustav. Kui mul oleks võimalik, siis jääksingi sinna käima.

Täiesti nõustun vanaemaga. Olen kolm korda käinud. Esimene kord kolmekesi, teine kord kaksi, ja mõlemad korrad ma isegi siis tundsin, et see piirab mind. Eelmisel aastal käisin esimest korda üksi, ja ma täiesti soovitan seda. Ka kahekesi, maks kolmekesi on mõtekas käia, aga kohe kindlasti mitte mingisuguse rühmaga ja organiseeritud olemisega.

Naudi hoopis seda vabadust, seda siin ja praegu olemist, mis sinus siseneb mõnede päevade pärast, kui sa tead, et saad ise otsustada kus sa sööd, kus sa magad, kui kaugele sa tahad täna matkata. Lisaks tutvud väga huvitavate inimestega, kui sa ei liigu rühmas.