See seal enamusel rendifirmadel nii tõesti, et Põhja-Küprosel kindlustus ei kehti. Vähemalt jäi nii silma, erinevate rendifirmade kodulehekülgi uurides. Võimalik, et mõnel siiski mingi suure lisaraha eest võimalik. Me näiteks otsustasime, et kuna Paphose kandist sinna piirini sõitmine juba oma paar tundi kestab ja tagasi teist sama palju, lisaks seal ringi vaatamisele, siis seekord sellest loobusime. Paphose läheduses piisavalt palju teha, et nädalase reisi korral päevad ära sisustada ja iga päev nagunii ringi sõita ei viitsiks. 

Võtsime lõpuks rendiauto kohalikust firmast, loomulikult enne seda internetist erinevates foorumites selle kohta kommentaare lugedes. Firmaks siis http://www.elephantrentacar.com/ . Nende kodulehel sai broneering tehtud, peale mida saabus e-mailile lisainfo. 7 päeva rendihind oli 176 eurot, mille hulgas ka 1 lisajuht ja igasugused kindlustused. Autoks oli automaatkäigukastiga Nissan Tiida, mis üldiselt 4 täiskasvanu vedamisega hästi hakkama sai, ainult Olümpuse mäel, mõnes kohas tundus, et vedamine natuke raske oli. Auto oli puhas ja korralik ja seest väga ruumikas, mida väliselt ei ütleks. Ka tagaistmel istujatel väga korralikult jalaruumi. Auto saime kätte Paphose lennujaamast, kus meid firma esindaja ees ootas. Täitsime vajalikud paberid ja tasusime auto eest 176 eurot ja lisaks 30 eurot poole paagi kütuse eest (auto pidi tagastama tühja paagiga). Arvelt broneeriti ka 500 eurot deposiiti (kui kodumaal sõidad samuti vasakul pool, siis deposiit 200 eurot). Läksime esindajaga koos auto juurde, kes näitas paari suuremat kriimu ja ütles, et kui auto just päris sodi pole pärast, siis väiksemate kriimudega pole probleemi, luges sõnad peale, et kui midagi juhtub, siis autot ei liiguta ja võtaksime kindlasti ühendust nende firmaga ja politseiga, soovis meile head puhkust ja kadus. Pildistasime igaks juhuks auto ikkagi kõikjalt üle. Tagastasime auto samuti Paphose lennujaama, kus täpselt kokkulepitud ajaks oli nende esindaja jälle kohal. Vaatas põgusalt auto väljast üle, uuris korra ka esi ja tagaistmele ja ütles, et everything seems fine ja soovis meile head lendu. Deposiit vabastati. 

See kojameeste ja suunatulede asi tundub väga väike probleem, võrreldes sellega, kust leida usaldusväärne autorent.

Meie (8 liikmeline seltskond, üheksakohalise Renault Trafic 2.0 bussiga) reis Horvaatiasse 2014 aasta septembris nägi välja selline: Kogu reisi maksumuseks kujunes 3600 eurot ehk 450 eurot nägu. See hind sisaldas: bussirenti (655eur); teepealseid hotelle (kuni 20eur nägu öö ja hommikusöögid hinnas), mida võtsime nii minnes kui tulles 2, et ennast mitte reisi ajal liigselt tappa; kohapealset ööbimist Dalmaatsias, Makarska lähedal, basseiniga villas 10 ööd (1400eur, merest küll ca 20 km, aga kuna meil oli buss, siis see küll eriti ei seganud); kütet; vignette-id ja teemaksusid.

Alustasime sõitu kell 6 september, kell 06.00 hommikul kesk Eestist, suunaga Varssavile. Esimeseks ööbimiseks oli rahulik Varssavi äärelinn Raszyn, kuhu oli maad ca 950km. Kohale jõudsime õhtul kella 20.00 paiku (kohaliku aja järgi, kuna Poolas pidi kella tund aega tagasi keerama).

Teisel päeval alustasime sõitu kell 08.00 Slovakkia, Ruzomberok-i poole, kuna tahtsime nautida ka ilusat loodust ja Tatra mägesid, mitte ainult kiirteedel sõita. Slovakkiasse jõudes tuli osta esimene vignette (kleeps, mis tuleb piirilt või lähimast tanklast osta ja auto tuuleklaasile kleepida, mis annab õiguse antud riigi teedel sõita), hinnaga 10 eurot. Ungari piiril pidi samuti vignette ostma, hinnaga 12 eurot. Õhtul, ca 690km seljataga, jõudsime 20.30 paiku Ungarisse, Budapesti hotelli. Läksime siis veel ka mõneks tunniks Budapesti avastama ja Doonau kallastele jalutama. Öine Budapest on äärmiselt ilus!

Kolmandal päeval alustasime sõitu jällegi kell 08.00, seekord siis suunaga juba Horvaatia sihtkoha poole Dalmaatsias, ees ootas ca 780km sõitu. Käisime vahepeal ka Balatoni järve ääres ära. Horvaatias ei ole vaja vignette-i osta, seal on tasulised kiirteelõigud (võtad tasulisele lõigule sisenedes automaadist pileti ja tasuliselt lõigult väljudes annad selle pileti ära ja maksad nõutud hinna). Näiteks Zagreb - Makarska hind on ca 50eur.

Järgmised 10 ööd viibisime Dalmaatsias villas. Sooja oli seal iga päev 25 kraadi ringis. Mõni üksik päev tuli ka vihmasabinaid, aga need ei häirinud. Sai palju ringi vaadatud ja ka rannas peesitatud. Soovitan käia näiteks Krka rahvuspargis ja Biokovo mäestikus, Sveti jure mäetipus - sinna saab sõita autoga, mööda kitsast mägiteed, nautides samal ajal imelisi vaateid. Veel on soovitatav käia Spliti vanalinna ja Diocletinuse paleed vaatamas. Ka Trogir on väga ilus linn. Samuti on Brelas väga ilus rand, mida peetakse üheks Euroopa ilusamaks. Terve Makarska riviera on tegelikult ilusaid kohti ja rannasoppe täis, vesi on suhteliselt läbipaistev ja mõnusalt soe. Soovitan minna ka river-raftingule. Ühel päeval tegime päevareisi ka Bosniasse, kuna Mostari linna on Makarska kandist ainult 90km ringis. Mostari vanalinn ja Stari Most-i sild on väga ilusad ja pealegi on Bosnia väga odav. Telekast Horvaatia kohalikku ilmateadet jälgides panin tähele, et Pulas oli sellel ajal, mõnel päeval ainult 15 - 18 kraadi sooja, seega arvan, et Põhja-Horvaatia on Septembris juba jahedam, augustis aga kindlasti veel soe.

18 september kell 09.30 alustasime tagasiteed. Selleks valisime seekord põhiliselt ainult kiirteed. Suuna võtsime Tšehhile, Hustopeče linnale, sõita oli ca 890km. Sinna sõites tuli osta 3 vignette-i. Sloveenia oma 15eur, Austria oma 10eur ja Tšehhi oma 11,5eur. Need olid selle reisi viimased teemaksud. Kohale jõudsime hotelli kella 21.00 paiku.

Järgmine päev hakkasime Poola suunas liikuma kell 08.00. Käisime läbi ka Auschwitz-i koonduslaagrist. Tegu on äärmiselt sünge kohaga. Õhtul jõudsime Katowice ja Varssavi vahel oleva Piotrkow Trybunalski linna lähedal asuvasse hotelli. Sõidetud sai sellel päeval ca 490km. Kui Auschwitzis poleks käinud, oleksime sellel päeval ilmselt jõudnud kusagile Wyszkow-i kanti, seega oleks viimasel päeval koju mitu tundi varem jõudnud.

20 september hakkasime sõitma kell 08.00 ja sihtkohaks kodu. Kilomeetreid oli sinna ca 1040. Kohale jõudsime kella Eesti aja järgi 23.00 ajal (Leedus tuleb kell keerata tund aega edasi).

Kõikide sõitude vahepeal oli loomulikult mõistlikus koguses söögi-, wc- ja suitsupause.

Horvaatia (Dalmaatsia) kohta arvas meie reisiseltskond, et 10 päeva jäi ikka väheseks, et 2 nädalat oleksime vähemalt pidanud seal olema.

Teemaksude ja vignette-ide peale läks kokku ümmarguselt 180euri. Kütet kulus umbes 545L ja kütte peale läks raha ümmarguselt 750eur. Kilomeetreid sõitsime läbi umbes 6250.

Tere!

Mind huvitaks auto käitumine Sveti Jure mäetippu sõites, kuna ka võib-olla plaanis seal ära käia! Kui järsk on tee kalle? Palju see teekond autot koormas, mis käiguga sõita sai, palju auto kütet võttis jms? Kuidas toimusid möödumised vastutulijatest kitsaste kohtade peal? Kas seal on ka kusagil vahepeal mingeid laiemaid kohti, kus autol puhata lasta ja pildistada või lihtsalt vaadet nautida?